Tegevuse vastutuskindlustuse tingimused

Kehtivad alates 01.02.2023

LHV tegevuse vastutuskindlustuse tingimustes on kirjeldatud kindlustuskaitse ulatus, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

Tegevuse vastutuskindlustuse eesmärk on pakkuda kaitset ootamatute ja ettenägematute kahjunõuete eest, mille aluseks oleva õigusvastase kahju on kindlustatud isik põhjustanud kolmandale isikule hooletusest oma tegevuse käigus. Käesolevate tingimuste järgi on välistatud raske hooletuse (kui poliisil pole märgitud teisiti) või tahtluse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine.

Tegevuse vastutuskindlustuse kaitset võivad teiste seas vajada kinnisvara omanikud ja haldajad, teenuse osutajad, tööstusettevõtted, haridus- ja huviasutused, ostukeskused.

Käesolevaid tingimusi rakendatakse ainult poliisil fikseeritud kindlustatud tegevusest tulenevate kahjude suhtes. Käesolevate tingimuste alusel on välistatud kahju hüvitamine juhul, kui kahju hüvitamise alus on tootja vastutus, tööandja vastutus või erialane vastutus.

Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis) ja käesolevad tegevuse vastutuskindlustuse tingimused (edaspidi tingimused). Poliisile on märgitud kindlustussumma (kindlustushüvitise ülempiir) ja omavastutuse summa (summa, mis kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda). Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusvõtja veenduma poliisile märgitud andmete õigsuses ja kindlustuskaitse ulatuse sobivuses ning tutvuma tingimustega. Kindlustuslepingus ja tingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ning muudest õigusaktidest.

Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).

Kindlustusvõtja on poliisile märgitud isik, kes sõlmib LHV-ga kindlustuslepingu.

Kindlustatud isik on poliisil nimeliselt määratud isik.

Kindlustusandja kontaktandmed

Klienditugi
E–R kl 9–17
699 9111
kindlustus@lhv.ee
lhv.ee

Kahjukäsitlus
E-R kl 9-17
680 1122
kahjud@lhv.ee
lhv.ee

Mõisted

Kahjujuhtum on ootamatu sündmus, mis toob kaasa varalise kahju. Kahjujuhtum võib, kuid ei pruugi olla kindlustusjuhtum.
Kindlustatud ese on kindlustatud isiku tsiviilvastutusega kaasnevad varalised kohustused (edaspidi kindlustatud isiku vastutus).
Kindlustatud tegevus on poliisile märgitud kindlustatud isiku tegevus, mille käigus kolmandale isikule tekkida võiva varalise kahju suhtes lasub kindlustatud isikul kahju hüvitamise kohustus.
Kindlustusjuhtum on tingimustes toodud sündmus, mille korral peab LHV täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Ühe ja sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.
Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kindlustusandja kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist või täita kindlustuslepingut muul viisil.
Kindlustuskoht on kindlustuslepingusse märgitud aadressil asuv ehitis, ehitise siseruum(id) või väline territoorium (näiteks kinnistu), kus kindlustusleping kehtib.
Kindlustusperiood on poliisile märgitud ajavahemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse.
Kindlustusterritoorium on piirkond, kus kindlustusleping kehtib.
Kolmas isik ehk kahjustatud isik on isik, kellele on kindlustatud isik tekitanud varalise kahju ja kelle ees lasub kindlustatud isikul kahju hüvitamise kohustus. Kolmas isik ei ole kindlustuslepingu pool ega kindlustatud isikute ringi kuuluv isik.

1. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isik

   1. Kindlustusvõtja on poliisile märgitud isik, kes on sõlminud LHV-ga kindlustuslepingu ja kellel lasub kohustus tasuda kindlustusmakseid.
   2. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või poliisile nimeliselt märgitud isik, kellega seotud vastutus on kindlustatud.
   3. Kindlustusvõtja vastutab kindlustatud isikule kindlustuslepingu tingimuste selgitamise ja nende täitmise eest.
   4. Kindlustusleping laieneb kõigile kindlustatud isiku alluvuses ja/või tööülesandel töötavatele füüsilistele isikutele, keda ta kasutab oma majandustegevuses töö- või teenistusülesannete täitmisel (näiteks töölepingu alusel töötavad isikud, renditöötajad, seaduslikud esindajad).
   5. Kindlustusleping ei laiene nendele juriidilistele isikutele, keda kindlustatud isik kasutab oma majandustegevuses kohustuse täitmisel ja kelle põhjustatud kahju eest vastutab kindlustatud isik samamoodi nagu enda tekitatud kahju eest (näiteks alltöövõtjad).

2. Kindlustuskaitse

   1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule ootamatu ja ettenägematu varalise kahju tekitamine, mille tagajärjel tekib kindlustatud isikul kahju hüvitamise kohustus. Kahju tekitamine peab olema põhjuslikus seoses kindlustatud isiku selle tegevusega, mis on fikseeritud poliisil, ja see tegevus peab olema kahju avaldumise põhjus. Kindlustusleping ei laiene kindlustatud isiku lepingulistele kohustustele, välja arvatud juhul, kui vastav kahju hüvitamise kohustus tekiks ka ilma sõlmitud lepinguta.
   2. Kindlustusjuhtum ei ole tingimuste punktis 4 toodud välistused.
   3. Ühe ja sama asjaolu või sündmuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustused loetakse üheks kindlustusjuhtumiks ning nende suhtes kehtib poliisile märgitud kindlustussumma või kokkulepitud hüvitispiir ja üks omavastutus. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimese (kahju hüvitamise kohustuse kaasa toonud) kahju tekkimise aeg, mille tagajärjel tekkis kindlustatud isikul kahju hüvitamise kohustus.

3. Kindlustuskaitse laiendused

   Kindlustusvõtjal on võimalik valida järgmised kindlustuskaitse laiendused.

   1. Lepinguline vastutus
      1. Kui poliisile on märgitud lepingulise vastutuse kindlustuskaitse, laieneb kindlustusleping kahju hüvitamise nõuetele, mis tulenevad sellest, et kindlustatud isik rikub oma lepingulisi kohustusi. Kahju tekitamine peab olema põhjuslikus seoses kindlustatud isiku selle tegevusega, mis on fikseeritud poliisil, ja see tegevus peab olema kahju avaldumise põhjus.
      2. Lepingulise vastutuse kindlustuskaitse ei laiene lepingust tulenevatele kahjunõuetele juhul, kui nende aluseks olevate kokkulepetega on kindlustatud isiku suhtes määratud seadusest rangemad kahju hüvitamise tingimused, mis kitsendavad kindlustatud isiku õigusi (näiteks nõuete aegumise tähtaja pikendamine, kahju ulatust laiendavad kokkulepped, lihtsustatud tõendamine, süü või vastutuse vormid).
      3. Lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevad kahjud hüvitab LHV tingimuste punktis 8 kirjeldatud ulatuses.
      4. Leping, millest tulenevale vastutusele kindlustusleping laieneb, peab poolte vahel olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
   2. Alltöövõtja tegevus
      1. Kui poliisile on märgitud alltöövõtja kindlustuskaitse, laieneb kindlustusleping kahjudele, mille tekitas kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatav alltöövõtja kolmandatele isikutele juhul, kui kahju tekitamine tulenes kindlustuspoliisile märgitud kindlustatud tegevusest ja kindlustatud isikul tekkis kolmanda isiku ees kahju hüvitamise kohustus.
      2. Alltöövõtja tegevusest tulenevad kahjud hüvitab LHV tingimuste punktis 8 kirjeldatud ulatuses.
      3. Kahju hüvitamise korral on LHV-l õigus esitada kahju põhjustanud isiku vastu tagasinõue.
   3. Kindlustatud isiku valduses ja kasutuses olev kolmanda isiku vara
      1. Kui poliisile on märgitud kindlustatud isiku valduses oleva kolmanda isiku vara kindlustuskaitse, laieneb kindlustusleping kindlustatud isiku valduses olevale kolmanda isiku varale tekitatud kahjudele, sealhulgas vargusele ja röövile. Kahju ei hüvitata juhul, kui selle tekke põhjustas vara kadumine.
      2. Kolmandale isikule kuuluva vara kindlustuskaitse kehtib poliisile märgitud hüvitispiiri ulatuses kindlustusperioodi kohta, kuid mitte suuremas summas kui 50 000 eurot.
   4. Raske hooletus
      1. Kui poliisile on märgitud raske hooletuse kindlustuskaitse, laieneb kindlustusleping nõuetele, mille aluseks oleva kahju on kindlustatud isik tekitanud raske hooletuse tõttu.
      2. Raske hooletuse kindlustuskaitse ei kehti kahjudele, mis on põhjustatud joobeseisundis, see tähendab alkoholi-, narko- või mistahes muus joobeseisundis.
      3. Raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahjud hüvitab LHV tingimuste punktis 8 kirjeldatud ulatuses.

4. Välistused
   LHV ei hüvita nõudeid, mille aluseks olev kahju on seotud järgmiste asjaoludega.

   1. Ebaausus, tahtlus ja raske hooletus
      Kahju, mis on tingitud asjaolust või sündmusest, millest kindlustatud isik oli või pidi olema teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist, mille on kindlustatud isik põhjustanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. LHV hüvitab raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahju juhul, kui poliisi järgi kehtib tingimuste punktis 3.4 kirjeldatud kindlustuskaitse.

   2. Joobeseisund
      Kahju, mille kindlustatud isik, tema töötaja või teenistuja või isik, kelle eest kindlustatud isik vastutab, on põhjustanud joobeseisundis, see tähendab alkoholi-, narko- või mistahes muus joobeseisundis.

   3. Mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu

      1. Kahju, mille alus on mittevaraline (ehk moraalne) kahju ja saamata jäänud tulu, välja arvatud kolmanda isiku tervise kahjustamisega seotud sissetuleku vähenemine või ärajäämine (sissetuleku vähenemise arvestuse aluseks loetakse tingimuste mõistes kolmanda isiku viimase 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatud keskmine tulu), ning igasugune muu kahju, mis ei ole varaline kahju, nagu see on kirjeldatud tingimuste punktis 8.3.

   4. Nimetatud lepinguvälised kohustused
      Kindlustusleping ei laiene kahjunõuetele, mille alus on tasu avalik lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine.

   5. Tootja ja tööandja vastutus
      Kahju, mis on tingitud kindlustatud isiku poolt toodetud, müüdud või vahendatud toote puudusest (toote puudusest tulenevate nõuete eest kaitseb tootja vastutuskindlustus), ja kahju, mis on tekkinud kindlustatud isiku poolt toodetud, müüdud või vahendatud tootele endale, samuti kahju, mis on tingitud kindlustatud isiku juures töötava isikuga toimunud tööõnnetusest või kutsehaigusest (nimetatud kahjudest tulenevate nõuete eest kaitseb tööandja vastutuskindlustus).

   6. Erialane vastutus
      Erialase teenuse osutamisest tingitud kahju. Erialane teenus on näiteks õigusabi-, meditsiini-, raamatupidamis-, järelevalve- ja projekteerimisteenus ning muu erialane nõustamine, mõõtmine ja planeerimine, samuti kalkuleerimist ja hindamist sisaldav teenus. Erialase teenuse osutamisest tulenevate nõuete eest kaitseb erialane vastutuskindlustus.

   7. Kohustuslik kindlustus
      Kahju, mis hüvitatakse kohustusliku kindlustuse (sealhulgas liikluskindlustus) alusel.

   8. Pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse alusel hüvitatav kahju

   9. Kindlustatud isikule endale tekkinud kahju

   10. Kindlustatud isikute omavahelised nõuded ja kindlustatud isikuga seotud isikute nõuded
       LHV ei hüvita kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid ega kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku omavahelisi nõudeid. Samuti ei hüvita LHV nõudeid, mille on kindlustusvõtja või kindlustatud isiku vastu esitanud isik, mida kindlustusvõtja või kindlustatud isik otseselt või kaudselt omab või juhib (näiteks tütar- või sidusettevõte), samuti kindlustusvõtja või kindlustatud isiku seaduslik või lepinguline esindaja, pereliige või lähikondne, või isik, kes omab kindlustusvõtjat või kindlustatud isikut (näiteks emaettevõte või eraisikust omanik).

   11. Kindlustatud isiku valduses oleva kolmandale isikule kuuluva vara kahjustamine
       Kahju, mis on tingitud kindlustatud isiku valduses, kasutuses, hoiul, töötlemisel, remondis või hoolduses oleva kolmanda isiku vara (sealhulgas dokumendid, andmekandjad) kahjustumisest või hävimisest (sealhulgas asja kadumine, vargus, röövimine). LHV hüvitab kindlustatud isiku valduses oleva kolmandale isikule kuuluva vara kahjustumise, hävimise, varguse ja röövi tagajärjel põhjustatud kahju juhul, kui poliisi järgi kehtib tingimuste punktis 3.3 kirjeldatud kindlustuskaitse.

   12. Ebakvaliteetne teenus
       Kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku poolt teenuse osutamata jätmisest, mittenõuetekohasest täitmisest või teenuse ebapiisavast kvaliteedist (näiteks kulutused nõuetele mittevastavalt tehtud töö ümbertegemisele, parandamisele või asendamisele).

   13. Kindlustamata tegevus
       Kahju, mis ei tulene poliisile märgitud kindlustatud tegevusest.

   14. Trahvid
       Avalik-õiguslikud (näiteks rahaline karistus, rahatrahv, sunniraha, vangistus) ja eraõiguslikud (näiteks käsiraha, viivis, leppetrahv, garantii, intress) sanktsioonid.

   15. Lepingust tulenev vastutus
       Nõuded, mille alus on lepinguliste kohustuste rikkumine ja sellega kaasnev vastutus, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib tingimuste punktis 3.1 kirjeldatud kindlustuskaitse.

   16. Konfidentsiaalne info
       Kahju, mis on tingitud isiklike õiguste rikkumisest, mistahes konfidentsiaalse info avalikustamisest või kättesaadavaks tegemisest.

   17. Intellektuaalomand
       Kahju, mis tuleneb intellektuaalomandi õiguste rikkumisest. Intellektuaalomandi õigused on autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused ning tööstusomand (näiteks kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus).

   18. Ebaprofessionaalsus
       Kahju on tingitud kindlustatud isiku tegevuseks vajalike lubade, kvalifikatsiooni või litsentsi puudumisest või puudulikkusest.

   19. Ehitustööd
       Kahju on tingitud ehitus-, remondi-, renoveerimis-, lammutamis-, seadistus- või ümberehitustöödest. Kindlustusleping laieneb nimetatud töödele ainult kindlustuskohas igapäevase korrashoiu eesmärgil tehtavate toimingute ulatuses.

   20. Vee-, gaasi-, sooja- või elektrivarustuse häired, katkemine või puudujääk

   21. Riistvara, tarkvara ja protsessorid
       Kahju, mis on otseselt või kaudselt seotud mistahes arvutite või serverite riistvara, tarkvara või protsessoritega.

   22. Saastamine ja reostamine
       Kahju, mis tuleneb keskkonna regulaarsest saastamisest ja reostamisest (sealhulgas keskkonnavastutuse direktiivist või -seadusest tulenevad nõuded). Kindlustusleping laieneb keskkonnakahjude suhtes ainult ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjudele, sealjuures ei tohi reostuse keskkonda sattumise ja selle avastamise vahe olla üle 72 tunni. LHV hüvitab ainult otsese varalise kahju ja keskkonnareostuse eemaldamise kulu. LHV ei hüvita keskkonnakahjust põhjustatud isikukahjusid.

   23. Pikaajaline kahjulik toime
       Kahju, mille põhjustavad pikaajalise toimega tegurid, näiteks kulumine, hallitus, hallitusseen, reovesi, kõdunemine, korrosioon, niiskus, tolm, müra, valgus (välja arvatud kahjud, mis on tingitud ootamatust ja ettenägematust sündmusest, näiteks tulekahju).

   24. Sademe- ja sulamisvesi
       Korduv kahju, mis on tingitud sademete või jää või lume sulamise vee tungimisest hoonesse läbi selle mistahes konstruktsioonide. Kindlustusleping kehtib esmakordse kindlustusjuhtumi puhul kindlustuskohas (see tähendab, et teadaolevalt ei ole nimetatud kahju varem tekkinud).

   25. Pinnase vajumine ja liikumine
       Kahju, mis on tingitud maapinna vajumisest või liikumisest, sealhulgas maavärinast, maalihkest, erosioonist või vibratsioonist.

   26. Vääramatu jõud
       Vääramatu jõud on asjaolu, mida kindlustatud isik ei saa mõjutada. Sealhulgas ei laiene kindlustusleping kahjudele, mis on tingitud näiteks loodusõnnetusest (erakorralise iseloomuga loodusnähtus), sõjast või sõjasarnasest tegevusest, riigipöördest, ülestõusust, terrorismist, revolutsioonist, eriolukorrast, rahvarahutusest, välisvaenlase aktist, streigist, kuritegevusest (sealhulgas arvuti- ja küberkuriteod), varade sundvõõrandamisest, konfiskeerimisest, natsionaliseerimisest ja mistahes muust samalaadsest sündmusest.

   27. Lõhkematerjal ja relvade käitlemine
       Kahju, mille on tinginud mistahes lõhkeaine (sealhulgas lõhkamistööd), lõhkeainet sisaldav toode, pürotehniline toode või relvad (sealhulgas tuli-, keemia- ja biorelvad ning elektromagnetilised relvad).

   28. Muud ohutegurid keskkonna ja tervise suhtes
       Kahju, mille on tinginud asbest, tubakas või tubakatoode, toksiline hallitus, ravimid, mistahes infektsioonid ja nakkushaigused (sealhulgas AIDS, HI-viirus ja hepatiit), dioksiin, geneetiliselt muundatud aine või organism, loomataudi haigustekitajad, pestitsiidid, radioaktiivne kiirgus, tuumaenergia, magnet-, elektri- või elektromagnetväli.

       LHV ei hüvita järgmiste objektide ja tegevusaladega seotud nõudeid:

   29. prügilate ja jäätmekäitluskeskuste haldamine;

   30. maismaal mitteasuvad, see tähendab avamere- ja vesiehitusobjektid;

   31. lõhkamis- ja rammimistööd, maa- ja veealused tööd;

   32. sadama, kai, õhu- ja veesõiduki, lennuvälja, raudtee või raudteeveeremi omamine, käitamine, haldamine või kasutamine;

   33. õhu- ja veesõidukite ehitus, remont ja hooldamine;

   34. õhu- ja veesõidukile tekkinud kahju;

   35. tööd lennujaama territooriumil ja lennujuhtimiskeskuses;

   36. veekeskuse, suusakuurordi ja lõbustuspargi käitamine ja haldamine.

5. Kindlustuslepingu kehtivus

   1. Kindlustusleping kehtib selles kokkulepitud kindlustustingimustel, -perioodil, -kohas ja -territooriumil. Kui poliisile ei ole täpsemat kindlustusterritooriumi märgitud, kehtib kindlustusleping kindlustusjuhtumite suhtes, mis on toimunud Eesti Vabariigis.
   2. Kindlustusleping kehtib nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppu, kuid mille aluseks olev kahju põhjustanud tegu on toimunud kindlustusperioodi jooksul. Kindlustatud isik on kohustatud teavitama LHV-d talle esitatud nõuetest esimesel võimalusel.
   3. Kui kindlustuslepingu kehtivusala laieneb väljapoole Eesti Vabariiki, siis lähtutakse õiguse kohaldamisel rahvusvahelise eraõiguse seadusega sätestatust. Kindlustusleping ei kehti kahjunõuetele, millele kohaldub muu kui kindlustusterritooriumina märgitud riigi õigus ja kohtualluvus.

6. Kindlustussumma, hüvitispiir ja omavastutus

   1. Kindlustussumma on poliisile märgitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodi jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste (sealhulgas õigusabi- ja ekspertiisikulud) suurim väljamaksesumma.
   2. Hüvitispiir on poliisile märgitud suurim väljamakstav kindlustushüvitise summa kindlustusperioodi, kindlustusjuhtumi, õigusabi- ja ekspertiisikulude, kindlustatud tegevuse, kahju liigi või kindlustusriski kohta. Hüvitispiir mitte ei lisandu kindlustussummale, vaid sisaldub selles.
   3. Omavastutus on poliisile märgitud summa, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutus ainult esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral.

7. Õigusabikulud

   1. Õigusabikulud on tingimuste mõistes kohtuvälised õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud, mis kaasnevad kindlustatud isiku vastu esitatud kahjunõuete tõrjumise ja menetlemisega.
   2. Õigusabikulud hüvitab LHV juhul, kui need on vajalikud kindlustatud isiku kindlustatud tegevusest tulenevate kahjunõuete tõrjumiseks ja menetlemiseks. LHV hüvitab õigusabikulud ka juhul, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue osutub hiljem alusetuks.
   3. Hüvitatakse ainult LHV-ga eelnevalt kooskõlastatud kulutused.
   4. LHV ei hüvita õigusabikulusid juhul, kui kahju hüvitamine on tingimustega välistatud.
   5. Omavastutust õigusabikulude suhtes ei rakendata.
   6. Kindlustatud isik on kohustatud tagastama LHV-le õigusabikulud talle LHV poolt hüvitatud summas juhul, kui kohus mõistab kolmandalt isikult välja õigusabikulude hüvitamise kindlustatud isiku kasuks.
   7. LHV vabaneb oma edasisest kohustusest hüvitada õigusabikulud juhul, kui kahju menetlemisel selgub, et kahju tekkimise põhjus on tingimuste punktis 4 nimetatud välistus. LHV vabaneb oma täitmiskohustusest hetkel, mil ta sai teada kahjujuhtumi suhtes kohalduvast välistusest.

8. Kindlustushüvitis ja hüvitatav kahju

   1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja vajalike õigusabikulude hüvitamiseks.
   2. LHV hüvitab kolmandale isikule tekkinud varalise kahju, mille põhjustab kindlustatud isik kindlustuslepingus kirjeldatud kindlustatud tegevuse käigus.
   3. Hüvitatav varaline kahju on:
      1. asjakahju, see tähendab kolmandale isikule kuuluva asja kahjustamise või hävimise tagajärjel tekkinud kulu asja parandamiseks või asendamiseks samaväärsega. Kui asja parandamine või uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, hüvitab LHV hävinud asja väärtuse;
      2. isikukahju, see tähendab kolmandale isikule tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise või surma põhjustamise tagajärjel tekkinud kulud;
      3. varaline kahju, mis ei ole asjakahju ega isikukahju, kuid on nimetatud kahjude otsene tagajärg. LHV hüvitab kogu isiku- ja/või asjakahjust kuni 20% ulatuses kolmandale isikule tekkinud sellise muu varalise kahju (näiteks kulutused kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisele), mis on otseses seoses tekitatud asja- ja/või isikukahjuga.
   4. LHV ei hüvita:
      1. mittevaralist ehk moraalset kahju, mis hõlmab eelkõige kolmanda isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi;
      2. saamata jäänud tulu, välja arvatud isiku tervise kahjustamisega seotud sissetuleku vähenemine või äralangemine.

9. LHV tagasinõudeõigus

   1. Kindlustatud isikule kuuluv nõudeõigus kahju eest vastutava isiku vastu läheb kindlustushüvitise tasumise korral hüvitatud summa ulatuses üle LHV-le.
   2. Kui poliisi järgi kehtib alltöövõtja tegevuse kindlustuskaitse laiendus, siis nende alltöövõtjate poolt tekitatud kahju korral on LHV-l õigus esitada pärast kindlustushüvitise väljamaksmist tagasinõue kahju tekitanud, majandustegevuses kasutatud isiku vastu.

10. Ohutusnõuded

    1. Ohutusnõuete täitmise puhul loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks kindlustatud isikud ja majandustegevuses kasutatavad isikud.
    2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud täitma õigusaktidest ja kasutusjuhenditest tulenevaid ohutusnõudeid.
    3. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust ning käituma tavapärase hoolsusega, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist.
    4. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud võtma tarvitusele abinõud korduva kahju vältimiseks.

11. Hüvitamise üldpõhimõtted

    1. Otsuse kahju hüvitamise kohta teeb LHV kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui ta on saanud kogu vajaliku info kahjujuhtumi kohta. LHV maksab kindlustusvõtjale kindlustushüvitise välja vähemalt kahe nädala jooksul pärast seda, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on loetud tõendatuks ja põhjendatuks ning hüvitamise otsus on tehtud, ja/või pärast jõustunud kohtuotsust. Kui mingi osa nõudest on tõendamata, hüvitab LHV ainult tõendatud osa nõudest. LHV võib kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. LHV-l on õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata juhul, kui kahjujuhtumiga seoses on algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetlus ning menetluse käigus tuvastavatel asjaoludel on LHV hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel tähtsus.
    2. Kui kindlustatud isiku vastu esitab sama kindlustusjuhtumi kohta nõude mitu isikut ja nõuete kogusumma ületab poliisile märgitud kindlustussumma, siis hüvitab LHV nõuded proportsionaalselt, lähtudes nõuete summast kuni poliisile märgitud kindlustussummani (eeldusel, et nõuded esitatakse õigel ajal ja LHV ei ole teisi nõudeid juba hüvitanud).
    3. Kui kindlustatud isik vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest ühiselt koos teiste isikutega (solidaarvastutus), siis lähtub LHV kindlustushüvitise määramisel kindlustatud isiku vastu esitatud nõude suurusest, mitte kindlustatud isiku vastutuse jagunemise osast solidaarvõlgnike vahelises suhtes.
    4. Kahju hüvitamisel lähtub LHV kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud õigusaktidest, kindlustuslepingu tingimustest, poliisile märgitud kindlustussummast, hüvitispiirist ja omavastutusest.
    5. Kindlustusperioodi suhtes kehtivad kindlustussumma ja hüvitispiirid vähenevad võrdselt kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise ja õigusabikulude võrra. Kindlustussumma ja hüvitispiiri taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.

12. Käitumine kahjujuhtumi korral

    Kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isikud peavad kahjujuhtumi toimumisel korral:

    1. võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks;
    2. teatama juhtunust viivitamata, helistades numbrile 112 juhul, kui nad kahtlustavad kolmanda isiku tahtlikku tegevust või kui tegu on tulekahjuga või lõhkekeha plahvatusega, muul juhul vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;
    3. teavitama LHV-d kahjujuhtumist viie päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või sellest teadasaamist;
    4. viivitamata esitama LHV-le neile esitatud kahjunõude, samuti teavitama LHV-d kindlustatud isiku suhtes vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest ja igasugusest asjaolust, mille tagajärg võib olla kindlustusjuhtumi toimumine, kuid hiljemalt viie päeva jooksul alates ajast, mil kindlustatud isik sai asjaolust või nõude esitamisest teada. Kindlustatud isik ei tohi anda kahju hüvitamisega seotud nõusolekuid ega lubadusi enne, kui on need LHV-ga kooskõlastanud;
    5. järgima LHV antud käitumisjuhiseid;
    6. arvestama, et LHV võib kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks nõuda kindlustusvõtjalt muu hulgas:
       1. dokumente, mis tõendavad kahjujuhtumi tõttu tekkinud kulusid;
       2. politsei väljastatud tõendit varguse, vandalismi ja sissetungimise korral;
       3. päästeameti väljastatud tõendit tulekahju korral;
    7. teavitama LHV-d esimesel võimalusel kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või sellest, kui kolmas isik loobub esitatud kahjunõudest.

13. Kindlustusvõtja kohustused

    Kindlustusvõtja on kohustatud:

    1. tasuma kokkulepitud summas ja korras kindlustusmakseid;
    2. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kõikidele kindlustatud isikutele, samuti isikutele, kes töötavad kindlustusvõtja alluvuses ning keda ta kasutab oma majandustegevuses. Kui nimetatud isikud rikuvad ohutusnõudeid, tähendab see, et kindlustusvõtja on jätnud lepingu täitmata;
    3. esitama LHV-le täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ning teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist talle teadaolevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada otsust sõlmida kokkulepitud tingimustel kindlustusleping;
    4. võimaldama LHV-l tutvuda kindlustuskoha ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ning hinnata kindlustusriski;
    5. teavitama LHV-d mitmekordse kindlustuse tekkest;
    6. teavitama LHV-d esimesel võimalusel sellest, et LHV-le esitatud andmed osutusid valeks või puudulikuks;
    7. viivitamata teavitama LHV-d kindlustusriski suurenemisest näiteks juhul, kui tekivad muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga. Kindlustusriski suurenemisena käsitatakse olukorda, kus on muutunud kindlustusriski mõjutavad asjaolud, mille kohta on LHV kindlustuslepingu sõlmimisel nõudnud teavet, ning selle tagajärjel on suurenenud kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosus;
    8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada;
    9. võimaldama LHV-l välja selgitada kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud, et tuvastada kahju põhjus, suurus ja kahju eest vastutavad isikud, vajaduse korral kaasata eksperte, ja/või volitama LHV-d hankima teavet kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks;
    10. tagastama väljamakstud kindlustushüvitise LHV-le juhul, kui pärast kahju hüvitamist LHV poolt ilmnevad hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju hüvitab kolmas isik.

14. LHV kohustused

    LHV on kohustatud:

    1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente ja hoidma LHV-le kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmed saladuses;
    2. väljastama kindlustusvõtjale asenduspoliisi, ärakirjad kindlustusvõtja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tahteavaldustest, ning andmed ja koopiad dokumentidest, mis mõjutavad kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi või kohustusi juhul, kui selline tegevus ei ole vastuolus õigusaktidega;
    3. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamata kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
    4. teavitama pärast kahjuteate saamist kindlustusvõtjat sellest, millised dokumendid peab ta kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks LHV-le esitama;
    5. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist;
    6. maksma kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitise, lähtudes kindlustuslepingust;
    7. maksma kindlustushüvitise välja kahe nädala jooksul pärast kahjukäsitlustoimingute lõpetamist ja hüvitamisotsuse tegemist. Kui LHV viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras;
    8. kokkulepitud ulatuses hüvitama kindlustusvõtjale tema kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud sellised kulud, mida kindlustusvõtja pidas vajalikuks, isegi juhul, kui nende tegemine ei andnud soovitud tulemust. LHV peab enda juhiste alusel kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need ületavad koos muu hüvitisega kindlustussumma;
    9. hüvitama kahju hüvitamise kohustuse tekke korral muu hulgas kulud, mida kindlustusvõtja kandis seoses kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega. LHV hüvitab eksperdi või nõuandja palkamise kulud juhul, kui kindlustusvõtja on need kulud enne LHV-ga kooskõlastanud;
    10. keelduma kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat piiravat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mis on kehtestatud ÜRO resolutsioonide alusel või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi vastavate õigusaktidega.

15. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine

    1. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada juhul, kui:
       1. kindlustatud isik loobub oma tagasinõudeõigusest kahju tekitanud isiku vastu või kui LHV tagasinõudeõiguse realiseerimine osutub kindlustatud isiku süül võimatuks (näiteks nõude esitamise tähtaja ületamine, vajalike dokumentide esitamata jätmine);
       2. kindlustatud isik hüvitab kolmandale isikule kahju või tunnustab kolmanda isiku poolt esitatud kahjunõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei ole selge;
       3. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustuslepingu või kahjujuhtumi olulisi asjaolusid;
       4. tegu on sündmusega, mille tagajärjel tekkinud kahju ei hüvitata tingimuste alusel;
       5. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset ettenähtud tähtajaks ega lisatähtajaks ja kindlustusjuhtum toimub pärast lisatähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui kindlustusvõtja jättis makse tasumata temast mittetuleneva asjaolu tõttu;
       6. kindlustusvõtja ei ole järginud mõnda tingimuste punktis 10 loetletud ohutusnõuet või punktis 13 loetletud kohustust ja sellel on põhjuslik seos kahju tekkega.
    2. LHV-l on õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mille on kehtestanud Office of Foreign Assets Control (OFAC) Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktidega või HM Treasury Ühendkuningriigi vastavate õigusaktidega.

16. Kindlustuslepingu lõppemine ja ülesütlemine ning kindlustuslepingust taganemine

    1. Kindlustusleping lõpeb:
       1. kindlustusperioodi lõppemisel;
       2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
       3. kindlustuslepingust taganemisel;
       4. kindlustusvõtja ja LHV kokkuleppel;
       5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
    2. LHV-l on õigus kindlustusleping üles öelda, järgides õigusaktides ettenähtud ülesütlemise tähtaegu, juhul kui:
       1. kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingut, sealhulgas ei ole tasunud kindlustusmakset tähtajaks ega lisatähtajaks;
       2. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le kindlustuslepingu ja/või kindlustusjuhtumi asjaolude kohta tahtlikult valeandmeid;
       3. toimunud on kindlustusjuhtum ja LHV on teinud otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta;
       4. kindlustusrisk on suurenenud (sealhulgas juhul, kui kindlustusrisk on suurenenud kindlustusvõtjast sõltumata ja kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingut muutma tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest);
       5. ilmnevad muud õigusaktides sätestatud kindlustuslepingu ülesütlemise alused.
    3. LHV-l on õigus kindlustuslepingust taganeda juhul, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut sõlmides teatanud LHV-le kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest ja/või on esitanud teadlikult valeandmeid (sealhulgas tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatamist). LHV võib kindlustuslepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmata jätmisest.
    4. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist, võib LHV kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda. Kui tasutud kindlustusmakse (sealhulgas osamakse) on väiksem kui poliisile märgitud tasuda tulev summa, siis loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud. Kui LHV ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks kolme kuu jooksul alates makse sissenõutavaks muutumisest hagi, siis eeldatakse, et ta on kindlustuslepingust taganenud.
    5. Kui kindlustusleping on sõlmitud sidevahendi abil, on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest alates. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le avaldus. Taganemise korral tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.
    6. Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused, sealhulgas kindlustusvõtja kohustus tasuda LHV-le kindlustusmakseid, kehtivad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.
    7. Kui kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

17. Mitmekordne kindlustus

    Kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski kas osaliselt või täielikult mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate kindlustushüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse, siis vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena (mitmekordne kindlustus).

18. Teadete edastamine

    Kõik kindlustuslepingu täitmiseks vajalikud teated edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

19. Isikuandmete töötlemine

    1. LHV on õigustatud töötlema kindlustuslepinguga seotud isikuandmeid LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtete alusel ja avaldama kindlustuslepinguga seotud teavet kolmandale isikule, kelle õigus infot saada tuleneb LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.
    2. LHV-l on õigus säilitada kindlustuslepingu täitmisega seoses side- või muu vahendi abil saadud salvestisi ning vajaduse korral kasutada neid kindlustusvõtja esitatud tahteavalduste tõendamiseks.

20. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

    Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

21. Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides

    1. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel eeldusest, et poliisil märgitud kindlustuslepingu eritingimused on üldtingimuste ees ülimuslikud.
    2. Kui tingimused on tõlgitud võõrkeelde, juhindutakse vaidluse korral nende tõlgendamisel alati eestikeelsetest tingimustest.