Raha kütab alati kirgi, aga finantsterminid ajavad enamasti haigutama.
Me usume, et vajalike mõistete teadmine aitab igaühel oma rahaga paremini läbi saada. Refinantseerimine, krediidi kulukuse määr või euribor võivad kõlada keeruliselt, ent on olulised terminid. Tea, et tähtis pole mitte see, kui palju sa teenid, vaid see, kuidas sa oma rahaga ümber käid.
Sellelt lehelt leiad vajalikku infot, et oma rahaga heas suhtes olla. Kui need nipid on sulle juba tuttavad, siis pakkugu see leht sulle lihtsalt kindlustunnet, et oled õigel teel.
Lihtsad, ent mõjuvad nipid
- Kogu endale säästupuhver ootamatuteks kuludeks ehk loo meelerahufond. See aitab olla valmis kulutusteks, millega sa ei ole arvestanud: näiteks kukub telefon maha ja pead sellel ekraani välja vahetama või on elektriarve oodatust suurem.
- Meelerahufondi kogu summa, millega saad hakkama vähemalt kolm kuud. Kuldreegel on, et palgapäeval kanna meelerahufondi vähemalt 10% palgast.
- Kui sul on keeruline korraga välja käia suur summa, siis alusta väikeste summade säästmisest igal nädalal. Selleks tee oma säästmiskontole iganädalane püsimakse.
- Pane oma tulud ja kulud kirja lihtsalt ja ülevaatlikult. Nii saad teada, mille peale raha tegelikult kulub.
- Otsi eelarvest kulutusi, mida on võimalik vähendada või ära jätta, sest need summad saad suunata meelerahufondi ja hakata säästma.
- Mõtle ka sellele, kuidas suurendada oma sissetulekuid.
- Ära osta asju, mida sul pole vaja – nii lihtne see ongi.
- Suuremad ostud planeeri alati ja selleks on abiks eelarve koostamine. Kuna iga kuu on erinev, siis suhtu sinagi oma eelarve tegemisse kuupõhiselt ja ausalt.
- Pea meeles – üle oma võimete elamine ei ole jätkusuutlik.
- Kui sul on laenukohustus või kavatsed laenu võtta, siis selgita välja kõik laenuga seotud kulud ja veendu, et laenu kogukulu on sulle jõukohane.
- Arvesta, et lisaks intressile võivad laenu hinna määrata ka muud tasud, näiteks lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu.
- Laenu koguhinna väljaselgitamiseks vaata alati krediidi kulukuse määra: see näitab laenu tegelikku kulu ühe aasta kohta ja on kindlasti tähtsam näitaja kui intressimäär.
- Pea meeles – laen on alati kohustus, mitte lisasissetulek.
- Kui sa tunned, et laenu kuumakse hakkab sul mingil põhjusel üle jõu käima, siis uuri võimalust pikendada laenu tagasimakse aega, vähendades sellega igakuist makset.
- Laenukohustuste puhul on võimalus võtta ka kuni 6 kuuks maksepuhkust. Sel ajal pead tasuma ainult intressimakseid.
- Pea meeles, et makseraskuste tekkimisel ei aita probleemi lahendada kiirlaenu ega mõne teise laenu võtmine. See teeb probleemi veel suuremaks.
- Tea, et kui sa ei tasu arveid tähtajaks, takistab see sul tulevikus järgmiste laenude saamist.
- Oska tunda ära õngitsuskirju ja ära kliki kahtlastel linkidel.
- Jäta meelde, et kui internetipanka sisse logimise ajal küsib veebileht PIN2-koodi, on selle taga kurjategijad, kes tahavad sinu kontolt raha saada.
- Tee internetioste ainult usaldusväärsetel veebilehtedel.
- Ära jaga oma pangakaardi andmeid.
- Hoia konto päevalimiidid ja kuu makselimiidid võimalikult väikesena.
Pane oma teadmised proovile
Laenulepingus on märgitud, et intress on arvestusega krediidisumma jäägilt aastas.
Mida see tähendab?
Sulle helistatakse kodupangast kiireloomulise teatega, et keegi proovib teha sinu pangakontolt ülekandeid. Helistaja küsib, kas see oled sina, kes proovib neid teha. Eitava vastuse puhul pakub helistaja sulle abi tehingute peatamiseks. Ta palub, et ütleksid oma isiku tuvastamiseks kasutajanime ja tuvastaksid ennast PIN2-koodiga.
Kuidas käitud?
Kuidas saad oma kulutustest ja sissetulekutest parima ülevaate?
Mida näitab krediidi kulukuse määr?
Kuidas saada hakkama ajal, mil hinnad tõusevad?
Oled LHV Panga klient ja saad pangalt järgmise sisuga SMS-i:
Teie LHV kontole tehti volitamata tehing. Selle taotluse saate heaks kiita või tagasi võtta aadressil lhvee-pank.com.
Kuna sa pole hiljuti ühtegi makset teinud, hakkad kahtlustama, et tegu on pettusega. Kuidas toimid edasi?
Kuidas koguda meelerahufondi?
Kui palju on võimalik maksimaalselt kaotada rahast, mis on investeeritud aktsiatesse?
Millise toimingu jaoks ei kasutata Smart-ID ja mobiil-ID PIN2-koodi?
Mis on laenu refinantseerimine?
Näed, et ei suuda järgmistel kuudel oma järelmaksu osamakset enam tasuda.
Kuidas toimid?
Mis juhtub, kui otsustad katkestada sissemaksed II pensionisambasse ja võtta sinna kogutud raha välja enne pensioniiga?
Kui palju võiksid maksimaalselt moodustada järelmaksu, liisingu ja laenude kuumaksed palgast, et jääks piisavalt raha nii igapäevakulutusteks kui ka ootamatusteks?
Võitsid lotoga suure summa ja soovid maksta oma laenud tagasi enne tähtaega.
Kas sa saad seda teha?
Kui suuri sissemakseid saab II pensionisambaga liitunu teha igal kuul oma valitud pensionifondi(desse)?
Kes vastutab, kui su investeeringud lähevad kahjumisse?
Finantsterminid selgeks
aktsia
Liik väärtpabereid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
aktsiadividend
Dividend, mida makstakse aktsiates.
aktsiatükeldus
"Aktsiate arvu suurendamine, millega samal ajal vähendatakse aktsia nimiväärtust. Spliti põhjus on tavaliselt aktsia kõrge hind, mida tahetakse muuta väikeinvestoritele sobivamaks. Spliti jaoks on vaja ettevõtte nõukogu ja aktsionäride luba. Näide. 100 eurot maksvale aktsiale tehakse 2 : 1 split. Ühe aktsia hind on peale splitti 50 eurot. Endistel aktsiaomanikel on peale splitti kaks korda rohkem aktsiaid, kuid igaüks nendest maksab poole endisest: 50 eurot. Võib toimuda ka tagurpidisplit (ingl reverse stock split), mille puhul aktsia hind suureneb. Sünonüümid: aktsiatükeldus, aktsiasplit, split."
annuiteetgraafik
Annuiteetgraafik on üks laenu tagasimakse graafiku liike. Annuiteetgraafikule on iseloomulik see, et laenu kuumakse on täpselt ühesuurune alates tagasimaksete algusest kuni nende lõpuni. Makstav intressiosa väheneb sel juhul iga maksega, samal ajal kui põhiosa suureneb. Intressiosa väheneb seetõttu, et intressi arvestatakse laenu põhiosa jäägilt ja põhiosa jääk väheneb iga järgmise maksega.
börsil kaubeldav fond
"Väärtpaber, mis järgib indeksit, toorainet või mõnda varaklassi samamoodi nagu indeksifond, kuid on börsil kaubeldav. Börsil kaubeldavaid fonde saab osta võimendusega ja müüa lühikeseks. Üks tuntuim ETF, mis järgib S&P 500 indeksi liikumist kaupleb sümboli SXR8 all. Börsil kaubeldaval fondil on traditsioonilise avatud investeerimisfondi ees neli eelist: osakuid saab osta otse turult ;hind liigub kogu päeva vältel, traditsioonilise fondi hind fikseeritakse kord päevas; saab osta-müüa igal ajal; saab müüa lühikeseks ja kasutada optsioone alusvarana; ostukulud on väiksemad. Lühend: ETF"
edukustasu
Valitsemistasu komponent, mida fond (seega ka osakuomanik) maksab fondivalitsejale juhul, kui fondivalitseja on suutnud fondi vara investeerimisel teenida osakuomanikele teatud tulu.
ennetähtaegse lõpetamise teenustasu
Teenustasu, mis võetakse lepingu või võlakirja ennetähtaegse lõpetamise eest.
euribor
Pankadevahelise rahaturu üleeuroopaline intressimäär, mis muutub iga päev. Sisuliselt on Euribor soovituslik intressimäär, millega kommertspangad on nõus üksteisele raha laenama. Kuidas Euribor muutub (kas see kasvab või kahaneb), on raske ennustada. Euribor on näiteks laenu või liisingu intressimäära üks koostisosa, mis määratakse kindlaks laenulepingus kokkulepitud perioodiks.
esmane avalik pakkumine
Aktsiate esmane müük avalikkusele ettevõtte poolt. Esmase avaliku pakkumise võib ette võtta nii väikeettevõte, kes soovib saada laienemiseks lisakapitali, kui ka suurettevõte, kes soovib, et tema aktsiatega kaubeldaks börsil. Lühend: IPO.
dividend
Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse liht- ja eelisaktsiate omanikele.
EBITDA
Kasum enne intresse, makse ja amortisatsiooni. Kirjeldab ettevõtte rahateenimise võimekust. Ka intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum, amortisatsioonieelne ärikasum.
ESG-kriteeriumid
Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse ettevõtte jätkusuutlikkust. Nende täitmise võtavad investorid sageli aluseks ettevõttesse investeeringute tegemisel.
fikseeritud intressimäär
Fikseeritud intressimäär on intressimäär, mida ei muudeta lepingu kehtivusaja jooksul.
fikseeritud põhiosaga graafik
Fikseeritud ehk võrdse põhiosaga graafik on üks laenu tagasimakse graafiku liike. Selle korral on laenu põhiosa makse igal kuul täpselt ühesuurune ja sellele lisandub intressiosa. Intressiosa väheneb iga maksega, sest intressi arvestatakse põhiosa jäägilt. Tänu intressi vähenemisele ja sellele, et põhiosa on kindlaks määratud, väheneb fikseeritud põhiosaga graafiku alusel tagasimakse iga kuuga.
fintech-ettevõte
Ettevõte, mille ärimudel seisneb tehnoloogiapõhiste finants- või pangandusteenuste pakkumises ja kes kasutab oma töös finantstehnoloogilisi meetodeid. Selline ettevõte soovib asendada traditsioonilised finantsmeetodid ning parandada ja automatiseerida finantsteenuste osutamist. Ka: finantstehnoloogia ettevõte.
fondivalitseja
Fondivalitseja on äriühing, kelle peamine tegevus on ühe või mitme fondi valitsemine. Pensionifondi valitsejal on tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.
haldustasu
Haldustasu on tasu, mida laenuvõtja maksab laenulepingu haldamisega seotud toimingute eest.
hüpoteek
Hüpoteek on kinnisasja pant. Näiteks eluasemelaenu väljastamisel vormistatakse notari juures hüpoteek panga kasuks. See tähendab, et ühelt poolt annab hüpoteek võimaluse saada laenu ja teiselt poolt on see tagatis laenuandjale. Hüpoteek annab laenuandjale õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
indeksfond
Investeerimisfond, mis investeerib indeksite koostisosadesse sihiga saavutada fondi tootlus sarnaselt valitud indeksiga. Kuna portfelliga seotud otsused tehakse automaatselt ja tehinguid toimub harva, on indeksifondi kulutused väiksemad kui aktiivselt juhitud fondil.
inflatsioon
Raha väärtuse vähenemine ajas. Inflatsioon tõstab kaupade ja teenuste hindu. Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on väljunud kontrolli alt, olles üle 50% kuus.
intress
Intress on tasu, mida laenusaaja maksab laenusumma kasutamise eest. Intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv.
intress laenujäägilt
Intress laenujäägilt arvestatakse laenusumma jäägilt. Seetõttu igakuised intressimaksed vähenevad, sest laenujääk väheneb.
intress laenusummalt
Intress laenusummalt arvestatakse kogu laenusummalt. Intressimakse on kogu laenuperioodi vältel sama.
investeerimisfond
Investeerimisettevõte, mis kogub aktsionäridelt raha ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse (nt aktsiad ja võlakirjad). Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud ja osakuomaniku nõudmisel ostab kuu jooksul osakuid tagasi. Kinnine fond oma osakuid nõudmisel tagasi ei võta.
karuturg
Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja aktsiad on langustrendis. Levinud avamuse kohaselt on tegemist karuturuga siis, kui aktsiaindeksi väärtus on kukkunud vähemalt 20%.
III sammas
III sammas on täiendav kogumispension, kust saab tagasi 20% tulumaksu eelmise kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot.
krediidi kulukuse määr
Krediidi kulukuse määr näitab laenust tulenevat protsentuaalset tegelikku aastakulu laenuvõtja jaoks. Määra arvutamiseks võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis laenuvõtjal tuleb tasuda: intress, lepingutasu, laenuhooldustasu ja muud tasud. Näiteks autoliisingu puhul võetakse arvesse ka kohustusliku kaskokindlustuse ja kodulaenu puhul kodukindlustuse kulu. Krediidi kulukuse määra kaudu saab võrrelda laenupakkumisi ühtsetel alustel ja see on tunduvalt täpsem tulemus, kui annab intressi alusel võrdlemine.
krediidikulu kogusumma
Krediidikulu kogusumma on kõigi maksete kogusumma, mis laenusaaja teeb krediidisumma tagasimaksmiseks ja selleks, et tasuda krediidisumma kasutamisest tulenevad kulud. Krediidikulu kogusumma koosneb krediidisummast, intressist, lepingutasust, kuutasust ja muudest tasudest.
käendus
Käendus on käendaja antud tagatis. Käendaja võtab käendusega endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud kohustuse eest. Kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on tekkinud võla kohustatud tasuma käendaja. Käenduse ulatus lepitakse kokku käenduslepingus.
krüptovara
Digitaalne või virtuaalne valuuta, mida iseloomustab detsentraliseeritus ja krüptograafia abil tagatud turvalisus.
laenukindlustus
Laenukindlustus tagab, et võimalike ootamatuste korral ei jää kindlustusvõtja laenu tasumisega hätta.
lepingutasu
Lepingutasu on teenustasu, mille laenusaaja maksab iga kord lepingu ettevalmistamise, sõlmimise ja/või muutmise eest.
liitintress
Liitintress on laenu või hoiuse intress, mis arvutatakse nii esialgse põhisumma kui ka eelmiste perioodide kogunenud intresside põhjal. Liitintress tekib siis, kui intressimaksed investeeritakse, mitte ei maksta välja.
maksegraafik
Maksegraafik on lepingust tulenevate osamaksete tasumise graafik.
maksejõuetus
Maksejõuetus on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline tasuma laenu põhiosa või intressimakseid. Laenaja muutub maksejõuetuks siis, kui ta ei ole võimeline või ei soovi täita endale võetud võlakohustust.
murdaktsia
Vähem kui üks osa (murdosa) aktsiast.
muutuv intressimäär
Muutuv intressimäär on intressimäär, mis kujuneb intressi baasmäära ja intressi marginaali alusel ning võib lepingu kehtivusaja jooksul muutuda.
nimiväärtus
Nimiväärtus on väärtpaberi väljaandmisel määratud ühe väärtpaberi väärtus.
omakapitali tootlus
ROE=puhaskasum/omakapital. Näitab investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte efektiivsuse üle. Mida suurem on omakapitali tootlus, seda tõhusamad on olnud investeeringud ettevõttesse. Lühend: ROE.
order
Order on kliendi nõue maaklerile osta (ostuorder) või müüa (müügiorder) määratud kogus väärtpabereid kas orderil märgitud hinnaga või turuhinnaga.
osamakse
Osamakse on perioodiline (kui erikokkulepet ei ole, siis igakuine) makse, mida laenusaaja tasub laenuandjale krediidisumma kasutamise eest. Osamakse koosneb vastava perioodi krediidisumma tagasimaksest, intressist, kuutasust ja muudest kokkulepitud tasudest.
pangapäev
Pangapäev on kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvus- ega riigipüha.
pension
Pension on regulaarne rahaline väljamakse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral.
prospekt
Aktsiate, võlakirjade ja investeerimisfondide pakkumiseks esitatav ametlik dokument, mis aitab investoritel teha teadlikumaid investeerimisotsuseid, sest kirjeldab pakkumise sisu üksikasjalikult.
puhasväärtus
Puhasväärtus on fondi vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud fondi kohustused.
põhisumma
Põhisumma on rahasumma, mis algul laenatakse, sisse makstakse või mida rahastatakse.
põhiteave
Põhiteave on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav lühidokument, milles on fondiga seotud peamine teave.
rahaturg
Finantsturgude osa, kus kaubeldakse lühiajaliste (kuni üks aasta) ja likviidsete võlainstrumentidega. Rahaturu peamised instrumendid on deposiidid, pangagarantiid, lühiajalised riigivõlakirjad, repod ja munitsipaalvõlakirjad. Turuosalised kasutavad terminit „rahaturg“ lühiajalise võlaturu kohta.
refinantseerimine
Refinantseerimislaenuga saab olemasoleva laenu vahetada sobivamate tingimustega laenu vastu või liita mitu laenu üheks. Samuti aitab refinantseerimine ennetada võlgujäämist ja maksta vana laenu tagasi õigel ajal.
riskikapital
Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärse riskiga tehingutesse ning alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille eduvõimalused on ebakindlad.
riski maandamine
Riskijuhtimisstrateegia, mille alusel kasutatakse ebasoodsate hinnaliikumiste mõju vältimiseks vastutehinguid. Näiteks on võimalik aktsia hinnalanguse mõju maandamiseks osta müügioptsioon.
sendiaktsia
Aktsia, mille hind on alla 5 dollari. Sendiaktsiatega seotud ohud: Nende kohta pole tavaliselt piisavalt infot, kuna analüütikud ei jälgi selliseid aktsiaid.; need on kergesti manipuleeritavad ja ülespuhutavad, aktsia on osake ettevõttest, seega ostad tõenäoliselt väärtusetut ettevõtet.
sissemakse
Sissemakse on laenuvõtja omaosalus laenulepinguga rahastatava toote või teenuse ostuks.
S&P 500
Turuväärtust mõõtev indeks, mis järgib USA 500 suurima turuväärtusega ettevõtte lihtaktsia hinnaliikumist.
tagatis
Tagatis on laenulepingu tagamiseks sõlmitud kokkulepe tagatisvara hõlmamise kohta ehk tagatisleping.
turutegija
Börsi liige, kes on nõustunud pidevalt kuvama ostu- ja müüginoteeringuid mõnele aktsiale, parandades sellega aktsia likviidsust.
II sammas
II sammas on maksusoodustusega kogumispension, mille puhul lisab riik koguja panustatud 2%-le sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. Kogujale teeb see kokku 6%.
vara
Vara on igasugune valdus, millel võib olla vahetamise korral väärtus.
viivis
Viivis on põhiosavõlalt ning muudelt lepingus kokkulepitud ja tähtajaks tasumata tasudelt (välja arvatud intress ja viivis) arvestatav leppetrahv (viivitusintress).
volatiilsus
Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese aja jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese aja jooksul kõigub, seda suurem on volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beetakordaja abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega.
võlakiri
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressi.
võlakirjade allutatus
Võlakirjade allutatus tähendab, et emitendi likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse nendest võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjade omanikest tahapoole ainult aktsionärid. Muu hulgas tuleb allutatud võlakirjade puhul arvestada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise riskiga (ingl bail-in risk), mis võib realiseeruda siis, kui maksejõuetuse ja muude raskuste esinemisel rakendatakse krediidiasutusest emitendi suhtes kriisimenetluse kava.
võimendus
Investeerimisel kasutatakse laenatud raha, et suurendada võimalikku tootlust. Näiteks 1 : 4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1 : 4 ja investoril on investeerimiseks 1000 eurot, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades riskib investor rohkem.
väärtpaber
Väärtpaber on kokkulepe investori ja emitendi (juriidiline isik, kes arendab välja väärtpaberid, registreerib ja müüb neid oma tegevuse rahastamiseks) vahel. Levinuimad väärtpaberid on aktsia, võlakiri ja fondiosak.
õigused
Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uue emissiooni ajal aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt kaks kuni neli nädalat ning selle pakkumise hind võib olla nende jaoks madalam kui muude ostjate jaoks. Õigused võivad olla ka kaubeldavad, selline õiguste liik on näiteks aktsiad.
äriingel
Varajases faasis ettevõtetesse (idufirmadesse) investeeriv varakas inimene. Ka: ingelinvestor.
