aktsiaLiik väärtpabereid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
aktsiadividendDividend, mida makstakse aktsiates.
aktsiatükeldus"Aktsiate arvu suurendamine, millega samal ajal vähendatakse aktsia nimiväärtust. Spliti põhjus on tavaliselt aktsia kõrge hind, mida tahetakse muuta väikeinvestoritele sobivamaks. Spliti jaoks on vaja ettevõtte nõukogu ja aktsionäride luba. Näide. 100 eurot maksvale aktsiale tehakse 2 : 1 split. Ühe aktsia hind on peale splitti 50 eurot. Endistel aktsiaomanikel on peale splitti kaks korda rohkem aktsiaid, kuid igaüks nendest maksab poole endisest: 50 eurot. Võib toimuda ka tagurpidisplit (ingl reverse stock split), mille puhul aktsia hind suureneb. Sünonüümid: aktsiatükeldus, aktsiasplit, split."
annuiteetgraafikAnnuiteetgraafik on üks laenu tagasimakse graafiku liike. Annuiteetgraafikule on iseloomulik see, et laenu kuumakse on täpselt ühesuurune alates tagasimaksete algusest kuni nende lõpuni. Makstav intressiosa väheneb sel juhul iga maksega, samal ajal kui põhiosa suureneb. Intressiosa väheneb seetõttu, et intressi arvestatakse laenu põhiosa jäägilt ja põhiosa jääk väheneb iga järgmise maksega.
börsil kaubeldav fond"Väärtpaber, mis järgib indeksit, toorainet või mõnda varaklassi samamoodi nagu indeksifond, kuid on börsil kaubeldav. Börsil kaubeldavaid fonde saab osta võimendusega ja müüa lühikeseks. Üks tuntuim ETF, mis järgib S&P 500 indeksi liikumist kaupleb sümboli SXR8 all. Börsil kaubeldaval fondil on traditsioonilise avatud investeerimisfondi ees neli eelist: osakuid saab osta otse turult ;hind liigub kogu päeva vältel, traditsioonilise fondi hind fikseeritakse kord päevas; saab osta-müüa igal ajal; saab müüa lühikeseks ja kasutada optsioone alusvarana; ostukulud on väiksemad. Lühend: ETF"
edukustasuValitsemistasu komponent, mida fond (seega ka osakuomanik) maksab fondivalitsejale juhul, kui fondivalitseja on suutnud fondi vara investeerimisel teenida osakuomanikele teatud tulu.
ennetähtaegse lõpetamise teenustasuTeenustasu, mis võetakse lepingu või võlakirja ennetähtaegse lõpetamise eest.
euriborPankadevahelise rahaturu üleeuroopaline intressimäär, mis muutub iga päev. Sisuliselt on Euribor soovituslik intressimäär, millega kommertspangad on nõus üksteisele raha laenama. Kuidas Euribor muutub (kas see kasvab või kahaneb), on raske ennustada. Euribor on näiteks laenu või liisingu intressimäära üks koostisosa, mis määratakse kindlaks laenulepingus kokkulepitud perioodiks.
esmane avalik pakkumineAktsiate esmane müük avalikkusele ettevõtte poolt. Esmase avaliku pakkumise võib ette võtta nii väikeettevõte, kes soovib saada laienemiseks lisakapitali, kui ka suurettevõte, kes soovib, et tema aktsiatega kaubeldaks börsil. Lühend: IPO.
dividendOsa ettevõtte kasumist, mis makstakse liht- ja eelisaktsiate omanikele.
EBITDAKasum enne intresse, makse ja amortisatsiooni. Kirjeldab ettevõtte rahateenimise võimekust. Ka intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum, amortisatsioonieelne ärikasum.
ESG-kriteeriumidKeskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse ettevõtte jätkusuutlikkust. Nende täitmise võtavad investorid sageli aluseks ettevõttesse investeeringute tegemisel.
fikseeritud intressimäärFikseeritud intressimäär on intressimäär, mida ei muudeta lepingu kehtivusaja jooksul.
fikseeritud põhiosaga graafikFikseeritud ehk võrdse põhiosaga graafik on üks laenu tagasimakse graafiku liike. Selle korral on laenu põhiosa makse igal kuul täpselt ühesuurune ja sellele lisandub intressiosa. Intressiosa väheneb iga maksega, sest intressi arvestatakse põhiosa jäägilt. Tänu intressi vähenemisele ja sellele, et põhiosa on kindlaks määratud, väheneb fikseeritud põhiosaga graafiku alusel tagasimakse iga kuuga.
fintech-ettevõteEttevõte, mille ärimudel seisneb tehnoloogiapõhiste finants- või pangandusteenuste pakkumises ja kes kasutab oma töös finantstehnoloogilisi meetodeid. Selline ettevõte soovib asendada traditsioonilised finantsmeetodid ning parandada ja automatiseerida finantsteenuste osutamist. Ka: finantstehnoloogia ettevõte.
fondivalitsejaFondivalitseja on äriühing, kelle peamine tegevus on ühe või mitme fondi valitsemine. Pensionifondi valitsejal on tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.
haldustasuHaldustasu on tasu, mida laenuvõtja maksab laenulepingu haldamisega seotud toimingute eest.
hüpoteekHüpoteek on kinnisasja pant. Näiteks eluasemelaenu väljastamisel vormistatakse notari juures hüpoteek panga kasuks. See tähendab, et ühelt poolt annab hüpoteek võimaluse saada laenu ja teiselt poolt on see tagatis laenuandjale. Hüpoteek annab laenuandjale õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
indeksfondInvesteerimisfond, mis investeerib indeksite koostisosadesse sihiga saavutada fondi tootlus sarnaselt valitud indeksiga. Kuna portfelliga seotud otsused tehakse automaatselt ja tehinguid toimub harva, on indeksifondi kulutused väiksemad kui aktiivselt juhitud fondil.
inflatsioonRaha väärtuse vähenemine ajas. Inflatsioon tõstab kaupade ja teenuste hindu. Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on väljunud kontrolli alt, olles üle 50% kuus.
intressIntress on tasu, mida laenusaaja maksab laenusumma kasutamise eest. Intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv.
intress laenujäägiltIntress laenujäägilt arvestatakse laenusumma jäägilt. Seetõttu igakuised intressimaksed vähenevad, sest laenujääk väheneb.
intress laenusummaltIntress laenusummalt arvestatakse kogu laenusummalt. Intressimakse on kogu laenuperioodi vältel sama.
investeerimisfondInvesteerimisettevõte, mis kogub aktsionäridelt raha ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse (nt aktsiad ja võlakirjad). Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud ja osakuomaniku nõudmisel ostab kuu jooksul osakuid tagasi. Kinnine fond oma osakuid nõudmisel tagasi ei võta.
karuturgTuruolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja aktsiad on langustrendis. Levinud avamuse kohaselt on tegemist karuturuga siis, kui aktsiaindeksi väärtus on kukkunud vähemalt 20%.
III sammasIII sammas on täiendav kogumispension, kust saab tagasi 20% tulumaksu eelmise kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot.
krediidi kulukuse määrKrediidi kulukuse määr näitab laenust tulenevat protsentuaalset tegelikku aastakulu laenuvõtja jaoks. Määra arvutamiseks võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis laenuvõtjal tuleb tasuda: intress, lepingutasu, laenuhooldustasu ja muud tasud. Näiteks autoliisingu puhul võetakse arvesse ka kohustusliku kaskokindlustuse ja kodulaenu puhul kodukindlustuse kulu. Krediidi kulukuse määra kaudu saab võrrelda laenupakkumisi ühtsetel alustel ja see on tunduvalt täpsem tulemus, kui annab intressi alusel võrdlemine.
krediidikulu kogusummaKrediidikulu kogusumma on kõigi maksete kogusumma, mis laenusaaja teeb krediidisumma tagasimaksmiseks ja selleks, et tasuda krediidisumma kasutamisest tulenevad kulud. Krediidikulu kogusumma koosneb krediidisummast, intressist, lepingutasust, kuutasust ja muudest tasudest.
käendusKäendus on käendaja antud tagatis. Käendaja võtab käendusega endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud kohustuse eest. Kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on tekkinud võla kohustatud tasuma käendaja. Käenduse ulatus lepitakse kokku käenduslepingus.
krüptovaraDigitaalne või virtuaalne valuuta, mida iseloomustab detsentraliseeritus ja krüptograafia abil tagatud turvalisus.
laenukindlustusLaenukindlustus tagab, et võimalike ootamatuste korral ei jää kindlustusvõtja laenu tasumisega hätta.
lepingutasuLepingutasu on teenustasu, mille laenusaaja maksab iga kord lepingu ettevalmistamise, sõlmimise ja/või muutmise eest.
liitintressLiitintress on laenu või hoiuse intress, mis arvutatakse nii esialgse põhisumma kui ka eelmiste perioodide kogunenud intresside põhjal. Liitintress tekib siis, kui intressimaksed investeeritakse, mitte ei maksta välja.
maksegraafikMaksegraafik on lepingust tulenevate osamaksete tasumise graafik.
maksejõuetusMaksejõuetus on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline tasuma laenu põhiosa või intressimakseid. Laenaja muutub maksejõuetuks siis, kui ta ei ole võimeline või ei soovi täita endale võetud võlakohustust.
murdaktsiaVähem kui üks osa (murdosa) aktsiast.
muutuv intressimäärMuutuv intressimäär on intressimäär, mis kujuneb intressi baasmäära ja intressi marginaali alusel ning võib lepingu kehtivusaja jooksul muutuda.
nimiväärtusNimiväärtus on väärtpaberi väljaandmisel määratud ühe väärtpaberi väärtus.
omakapitali tootlusROE=puhaskasum/omakapital. Näitab investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte efektiivsuse üle. Mida suurem on omakapitali tootlus, seda tõhusamad on olnud investeeringud ettevõttesse. Lühend: ROE.
orderOrder on kliendi nõue maaklerile osta (ostuorder) või müüa (müügiorder) määratud kogus väärtpabereid kas orderil märgitud hinnaga või turuhinnaga.
osamakseOsamakse on perioodiline (kui erikokkulepet ei ole, siis igakuine) makse, mida laenusaaja tasub laenuandjale krediidisumma kasutamise eest. Osamakse koosneb vastava perioodi krediidisumma tagasimaksest, intressist, kuutasust ja muudest kokkulepitud tasudest.
pangapäevPangapäev on kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvus- ega riigipüha.
pensionPension on regulaarne rahaline väljamakse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral.
prospektAktsiate, võlakirjade ja investeerimisfondide pakkumiseks esitatav ametlik dokument, mis aitab investoritel teha teadlikumaid investeerimisotsuseid, sest kirjeldab pakkumise sisu üksikasjalikult.
puhasväärtusPuhasväärtus on fondi vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud fondi kohustused.
põhisummaPõhisumma on rahasumma, mis algul laenatakse, sisse makstakse või mida rahastatakse.
põhiteavePõhiteave on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav lühidokument, milles on fondiga seotud peamine teave.
rahaturgFinantsturgude osa, kus kaubeldakse lühiajaliste (kuni üks aasta) ja likviidsete võlainstrumentidega. Rahaturu peamised instrumendid on deposiidid, pangagarantiid, lühiajalised riigivõlakirjad, repod ja munitsipaalvõlakirjad. Turuosalised kasutavad terminit „rahaturg“ lühiajalise võlaturu kohta.
refinantseerimineRefinantseerimislaenuga saab olemasoleva laenu vahetada sobivamate tingimustega laenu vastu või liita mitu laenu üheks. Samuti aitab refinantseerimine ennetada võlgujäämist ja maksta vana laenu tagasi õigel ajal.
riskikapitalRiskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärse riskiga tehingutesse ning alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille eduvõimalused on ebakindlad.
riski maandamineRiskijuhtimisstrateegia, mille alusel kasutatakse ebasoodsate hinnaliikumiste mõju vältimiseks vastutehinguid. Näiteks on võimalik aktsia hinnalanguse mõju maandamiseks osta müügioptsioon.
sendiaktsiaAktsia, mille hind on alla 5 dollari. Sendiaktsiatega seotud ohud: Nende kohta pole tavaliselt piisavalt infot, kuna analüütikud ei jälgi selliseid aktsiaid.; need on kergesti manipuleeritavad ja ülespuhutavad, aktsia on osake ettevõttest, seega ostad tõenäoliselt väärtusetut ettevõtet.
sissemakseSissemakse on laenuvõtja omaosalus laenulepinguga rahastatava toote või teenuse ostuks.
S&P 500Turuväärtust mõõtev indeks, mis järgib USA 500 suurima turuväärtusega ettevõtte lihtaktsia hinnaliikumist.
tagatisTagatis on laenulepingu tagamiseks sõlmitud kokkulepe tagatisvara hõlmamise kohta ehk tagatisleping.
turutegijaBörsi liige, kes on nõustunud pidevalt kuvama ostu- ja müüginoteeringuid mõnele aktsiale, parandades sellega aktsia likviidsust.
II sammasII sammas on maksusoodustusega kogumispension, mille puhul lisab riik koguja panustatud 2%-le sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. Kogujale teeb see kokku 6%.
varaVara on igasugune valdus, millel võib olla vahetamise korral väärtus.
viivisViivis on põhiosavõlalt ning muudelt lepingus kokkulepitud ja tähtajaks tasumata tasudelt (välja arvatud intress ja viivis) arvestatav leppetrahv (viivitusintress).
volatiilsusVäärtpaberi hinna kõikumine lühikese aja jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese aja jooksul kõigub, seda suurem on volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beetakordaja abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega.
võlakiriVõlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressi.
võlakirjade allutatusVõlakirjade allutatus tähendab, et emitendi likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse nendest võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjade omanikest tahapoole ainult aktsionärid. Muu hulgas tuleb allutatud võlakirjade puhul arvestada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise riskiga (ingl bail-in risk), mis võib realiseeruda siis, kui maksejõuetuse ja muude raskuste esinemisel rakendatakse krediidiasutusest emitendi suhtes kriisimenetluse kava.
võimendusInvesteerimisel kasutatakse laenatud raha, et suurendada võimalikku tootlust. Näiteks 1 : 4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1 : 4 ja investoril on investeerimiseks 1000 eurot, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades riskib investor rohkem.
väärtpaberVäärtpaber on kokkulepe investori ja emitendi (juriidiline isik, kes arendab välja väärtpaberid, registreerib ja müüb neid oma tegevuse rahastamiseks) vahel. Levinuimad väärtpaberid on aktsia, võlakiri ja fondiosak.
õigusedÕigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uue emissiooni ajal aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt kaks kuni neli nädalat ning selle pakkumise hind võib olla nende jaoks madalam kui muude ostjate jaoks. Õigused võivad olla ka kaubeldavad, selline õiguste liik on näiteks aktsiad.
äriingelVarajases faasis ettevõtetesse (idufirmadesse) investeeriv varakas inimene. Ka: ingelinvestor.