LHV Pensionifond XL
Sobib kui
- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
- oled valmis riskima keskmisest rohkem,
- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Strateegia
Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 30.04.2022 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
France Government 25/05/2022 | 4,82% |
ZKB Gold ETF | 3,92% |
iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,67% |
EfTEN Kinnisvarafond | 3,29% |
German Government 1.5% 04/09/22 | 3,14% |
Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,66% |
East Capital Baltic Property Fund III | 2,48% |
Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 2,38% |
German Treasury Bill 21/09/2022 | 2,30% |
German Government 1.75% 04/07/22 | 2,24% |
Suurimad Eesti investeeringud
Suurimad Eesti investeeringud | |
---|---|
EfTEN Kinnisvarafond | 3,29% |
East Capital Baltic Property Fund III | 2,48% |
Lumi Kodud Aiandi omanikulaen | 1,94% |
Varaklassid
Fondi info
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 30.04.2022) | 209 374 826,24 € |
Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |
Omaosalus fondis | 530 000 osakut |
Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,6240%
Edukustasu: Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,28%.
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,28%
Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Aprill 2022: aktsiaturud jäid müügisurve alla
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Aprillikuus aktsiaturud valdavalt langesid ja tuntavat nõrgenemist nägime ka euro vahetuskursi puhul, mis odavnes USA dollari vastu kuu jooksul 5%. Eurodes mõõdetuna kukkusid kuu jooksul üleilmne indeks MSCI World 3,3%, USA börsi kajastav S&P 500 indeks 4,2% ja USA tehnoloogiasektori börsiettevõtteid peegeldav indeks Nasdaq Composite 8,9%.
Erandid polnud ka Jaapan, Euroopa ja arenevad turud: Jaapani Nikkei indeks langes aprillis eurodes mõõdetuna 5,6%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 2,1% ning arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 1%. Veidi teistsugune pilt avanes Balti turgudel, kus ainsana kukkus Riia börs: 16,7%. Seevastu Tallinna ja Vilniuse börs kasvasid aprillis vastavalt 0,3% ja 2,3%.
Fondi börsil noteeritud aktsiapositsioonid tegid aprillis läbi väikese languse. Kuu lõpus odavnes osa fondi toormesektori investeeringutest, kuna Hiina radikaalne võitlus koroonaviiruse vastu halvas järjest suurema osa sealsest majandusest. See vähendas paljude toormete ja kaupade nõudlust.
Pikas plaanis pole aga toormesektoris pakkumisprobleemid kuhugi kadunud. Fondi aktsiainvesteeringud püsivad enamikus toormesektoriga seotud ettevõtetes, mis on selle aasta börside üldise languse taustal pakkunud positiivset tootlust. Võimaluste tekkides oleme hinnalangusest valmis toormesektoriga seotud positsioone täiendama.
Olulisi aktsiainvesteeringute tehinguid fondis aprillis ei tehtud.
Märts 2022: toormehindade tõus toetas fondi aktsiapositsioone
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Märtsis liikusid maailma börsid üpris erinevates suundades. Kui eurodes mõõdetuna tõusis üleilmne indeks MSCI World 3,7% ja USA börsi peegeldav S&P 500 indeks lausa 4,7%, siis Euroopa Euro Stoxx 50 indeks näitas kerget langust (0,5%) ja Jaapani Nikkei indeks kerget tõusu (0,4%) ning arenevaid turge kajastav indeks MSCI Emerging Markets odavnes 1,4%. Balti börsid liikusid märtsikuus samuti eri suundades: Tallinna börsi väärtus kasvas kuu ajaga 1,8%, Riia börsi väärtus vähenes 4,8% ja Vilniuse börs jäi eelmise kuuga võrreldes peaaegu samale tasemele, odavnedes 0,3%.
LHV pensionifondid omandasid büroohoone Tallinnas Sõpruse pst 157, mis on Eesti üks nii-öelda rohelisemaid ärihooneid. Kristiine linnaosas asuv büroohoone on valminud 2015. aastal. Hoones on üüritavat pinda üle 2500 m2 ja ankurüürnik on mainekas infotehnoloogiaettevõte AS Proekspert.
Sõpruse pst 157 hoone eristub ülejäänud Tallinna büroohoonetest oma rohelahenduste poolest: hoone on arendatud green building'u kontseptsiooni põhimõtteid järgides, mis teeb sellest ühe jätkusuutlikuima ärihoone Eestis. Hoone ammutab oma kütte- ja jahutusenergia maa-alustest energiavaiadest ning elektrienergiat saab katusel olevast päikesepargist. Jahutusvajaduse vähendamiseks on akendel päikese eest kaitsvad sirmid ja ribid. Lisaks kasutatakse hoone tualettides loputusveena katuselt kogutud vihmavett.
Märtsis jätkasime börsil noteeritud aktsiapositsioonide hoidmist toormesektoris, kus sõjategevus Ukrainas võimendas seniseid trende ja suurendas veelgi paljude toormete struktuurset puudujääki maailmaturgudel. Kuuga kerkisid toormehinnad keskmiselt 10% ja sektori ettevõtted meie fondis said sellest tõusust märgatavalt kasu. Suurima panuse tõusu andsid kulla ja hõbedaga seotud aktsiapositsioonid ning energiaettevõtted. Üksikaktsiatest panustasid hinnatõusu enim USA nafta puurtornide pakkuja Valaris ja kullakaevandusettevõte Agnico Eagle Mines.
Fondi võlakirjaportfellis tegime viimase väljamakse Eesti taastuvenergiaettevõtte Sunly väärtpaberite märkimiseks. Ettevõte on võtnud rajatavate päikeseparkide rahastamiseks vajalikud võlakirjad nüüd täies ulatuses kasutusele. Võlakirjade intress on 8% aastas ja need lunastatakse hiljemalt 2025. aasta lõpul.
Veebruar 2022: esimene kinnisvara otseinvesteering väljaspool Eestit
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Veebruaris jätkasid maailma börsid langemist. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 2,7%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 3% ja Jaapani Nikkei indeks 1,6%. Eriti järsku langust nägime kuu jooksul Euroopa Euro Stoxx 50 indeksi puhul (5,9%). Erand ei olnud arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets, mis langes 2,9%. Ka kohalikud börsid kukkusid veebruaris tavalisest mõnevõrra rohkem: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kahanesid vastavalt 5,1%, 5,1% ja 5,7%.
Pensionifondis pöörame endiselt tähelepanu ka kinnisvarainvesteeringute leidmisele. Tegime esimese Eesti-välise kinnisvara otseinvesteeringu, soetades Riias viis üürikortermaja eesmärgiga teenida pikaajalist üüritulu. Viiest hoonest kolm on valminud 2021. aastal ja kaks, arhitektuurselt väärtuslikud hooned, on hiljuti läbinud põhjaliku renoveerimise. Viies majas on kokku 109 korterit, mis on peaaegu täies ulatuses välja üüritud. Lisaks on kinnistutel ehitusõigus veel ühe kuuekorruselise kortermaja ehituseks. LHV pensionifondide Riia üürimajad asuvad aadressidel Sparģeļu iela 10 ning Matīsa iela 52 ja 65a.
Fondi avalikele turgudele tehtud aktsiapositsioonid suutsid veebruaris üldist aktsiaindeksite langust vältida. Positiivset tootlust pakkusid väärismetallidega seotud aktsiainvesteeringud ja muud toormesektori aktsiapositsioonid, kuhu olemegi praegu enim investeerinud. Suuremaid muutusi me fondi aktsiainvesteeringutes veebruaris ei teinud. Näeme, et meie investeeringud pakuvad raskel ajal head kaitset tänu avatusele toorme- ja väärismetallide sektorile.
Võlakirjaportfellist müüsime ära kõik Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjad. Olime investorid ligikaudu viis aastat. Ettevõtte tulemused on sel ajal hoogsalt kasvanud, ent pensionifondidele kehtestatud uusi reegleid arvestades oleme nüüdseks seadnud tootluse ootuse märgatavalt kõrgemale, kui on intress, mida pakuvad riigiettevõtete väärtpaberid. Võlaväärtpaberite seas küündivad sellise tootluseni eelkõige eraettevõtete projektid ja neid soovime ka edaspidi fondi lisada.

Pikaajalised eesmärgid aitavad püsida õigel kursil
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Viimastel kuudel on muutunud pilved maailmamajanduse kohal kiiresti tumedamaks. Kuigi tööpuudus on nii USA-s kui ka Euroopas väike ja palgad kasvavad kiiremini kui enne koroonakriisi, on tarbijate ostujõud hakanud kahanema, kuna hinnakasv sööb ära kogu sissetulekute kasvu ja veel enamgi.