LHV Pensionifond XL
Sobib kui
- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
- oled valmis riskima keskmisest rohkem,
- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Strateegia
Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 31.01.2023 seisuga
| Suurimad investeeringud | |
|---|---|
| German Treasury Bill 22/03/23 | 6,77% |
| France Government 25/03/23 | 6,77% |
| German Treasury Bill 22/02/23 | 6,29% |
| France Government 25/02/23 | 5,97% |
| ZKB Gold ETF | 3,92% |
| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,60% |
| Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,79% |
| Axcel VI | 2,52% |
| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 2,35% |
| East Capital Baltic Property Fund III | 2,33% |
Suurimad Eesti investeeringud
| Suurimad Eesti investeeringud | |
|---|---|
| East Capital Baltic Property Fund III | 2,33% |
| EfTEN Kinnisvarafond | 2,08% |
| Livonia Partners Fund I | 1,38% |
Varaklassid
Fondi info
| Fondi info | |
|---|---|
| Fondi maht (seisuga 28.02.2023) | 222 537 082,85 € |
| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |
| Omaosalus fondis | 530 000 osakut |
| Depootasu määr | 0.0432% (maksab LHV) |
| Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,6240%
Edukustasu: Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,28%.
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,73%
Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Tingimused
Prospektid
Veebruar 2023: hoidume aktsiaturgudel suurte riskide võtmisest
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Veebruaris liikusid aktsiaturud eri suundades. Üleilmne indeks MSCI World kaotas eurodes mõõdetuna väärtusest 0,1%, samal ajal kui USA juhtivad aktsiaindeksid olid valdavalt miinuspoolel: S&P 500 langes dollarites mõõdetuna 2,6% ja Nasdaq 1,1%.
Euroopa turud jätkasid aga jaanuaris alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 indeks lõpetas kuu 1,9% kõrgemal. Nõrgemad olid arenevad turud. MSCI Emerging Marketsi indeks odavnes kuuga 6,5% ning langust vedasid Hiina ja Brasiilia turg. Balti aktsiaturud lõpetasid veebruarikuu plusspoolel.
Veebruaris sai investorite lõpliku heakskiidu EfTEN Capitali juhitava kahe kinnisvarafondi ühendamine ja EfTEN Kinnisvarafond ühines börsil kaubeldava EfTEN Real Estate Fund III-ga. LHV pensionifondid on EfTEN Kinnisvarafondis olnud investorid alates 2011. aasta märtsist ja see on aastaid olnud üks suurimaid investeeringuid meie portfellis. EfTEN Kinnisvarafond on alates asutamisest 2008. aastal pakkunud investoritele 14,4% keskmist aastatootlust. Kuigi oleme viimase aasta jooksul müünud umbes kolmandiku oma positsioonidest, jätkame ühendfondi suurima investorina ka börsil olles.
Veebruaris mõjutas fondi aktsiainvesteeringuid enim väärismetallidega seotud aktsiapositsioonide 10% odavnemine. Energiasektori aktsiapositsioonid liikusid eri suundades ja suurt mõju tootlusele ei avaldanud. Positiivse tulemuse tegid intressitõusust kasu saavad Euroopa pankade aktsiad.
Hoiame fondi aktsiainvesteeringute taseme endiselt madalal, et vältida tõusvate intresside keskkonnas ja aktsiaturgude langusfaasis võimalikke kaotusi. Fondi praegused aktsiainvesteeringud keskenduvad eelkõige maavaradega seotud sektoritele, kus näeme pikaajalist alapakkumist.
Jaanuar 2023: lisasime fondi uue börsivälise investeeringu
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Jaanuarikuus nägime börsidel tõusulainet. Eurodes mõõdetuna kasvas üleilmne indeks MSCI World kuu jooksul 5,2%, USA börsi kajastav S&P 500 indeks 4,7% ja USA tehnoloogiasektorit peegeldav indeks Nasdaq Composite 9,1%. Samas suunas liikusid Jaapani Nikkei ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks, suurendades väärtust eurodes vastavalt 3,9% ja 9,9%.
Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets tõusis jaanuaris eurodes mõõdetuna 6,3%. Erand ei olnud ka Balti turud: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 6,5%, 3,6% ja 3,5%.
Lisasime fondi börsiväliste investeeringute portfelli uue investeeringu, mille fondivalitseja on varahaldusettevõte Quilvest. Ettevõte on asutatud 1972. aastal ja haldab varasid rohkem kui 5 miljardi USA dollari väärtuses. Erakapitalifond Quilvest Buyout Fund III hakkab investeerima Euroopa ja USA keskmise suurusega ettevõtetesse, mis tegutsevad äriteenuste, tehnoloogia ja tarbijasektoris. See fond alles alustab investeerimistegevust, mis eeldatavasti kestab viis aastat.
Jaanuaris jätkasid fondi suurimad aktsiainvesteeringud tõusu. Kulla hinda toetasid keskpankade ostud. Üle pika aja on Hiina keskpank hakanud suunama oma reserve dollarist rohkem kulda. Fondi soetatud füüsilise kullaga tagatud investeering kallines 3% ja kullakaevandusettevõtete aktsiad kasvatasid väärtust 7–12%.
Hiina majandusaktiivsuse suurenemine toetas ka tööstusmetallide hindasid. Fondi soetatud vasekaevandusettevõtete aktsiad tõusid eurodes mõõdetuna 15–16%. Nõrkust nägime energiahindades, millele pidasid fondi aktsiainvesteeringud suhteliselt hästi vastu.
Laiemalt on aktsiaturud langusest viimase poolaastaga märkimisväärselt hästi taastunud ja me oleme selles keskkonnas vähendanud fondis aktsiariski. Ootame, et aktsiaturud jätkavad kohanemist kõrgema intressi keskkonnaga, mis toob turgudele kõikumist ja häid ostukohti.
Võlakirjaturgudel püsib ootus, et Euroopa Keskpank läheb intresside tõstmise poliitikaga edasi ja ühes sellega tõuseb ka euribor. Pensionikogujatele on see hea uudis. Näiteks ühe meie märkimisväärseima võlakirjainvesteeringu, Vilniuse ja Riia ärikinnisvarale keskendunud Eastnine’i väärtpaberi intress on koos euribori tõusuga ületanud juba 7% taseme. Raha hinna kerkimine tõotab jätkuda ja nii suureneb ka fondi oodatav teenitav intress veelgi.
Detsember 2022: vähendasime aktsiapositsioone energia- ja pangandussektoris
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Detsembris maailma börsid valdavalt langesid. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 7,6%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 9,4% ja USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite koguni 12,1%. Jaapani Nikkei indeks odavnes detsembris eurodes mõõdetuna 4,4%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 4,3% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 5,3%. Balti börsid suutsid eelmisel kuul eristuda: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 0,4%, 3,4% ja 0,1%.
Börsiväliste investeeringute portfellis oli detsembris uudiseid jagada BaltCapi kahel fondil. BaltCap Private Equity Fund III ettevõte Adoro omandab Lätis asuva sotsiaalhoolekande keskuse Dzīves Ābece. Keskus on asutatud 2018. aastal ja praegu on seal 97 voodikohta. BaltCapi taristufond BaltCap Infrastructure Fund teatas aga, et on jõudnud kokkuleppele ehitada Leedus Šiauliai linnas asuvale politseijaoskonnale uus hoone väärtusega 21,9 miljonit eurot. Arendus plaanitakse lõpetada kolme aastaga, misjärel hakkab fondile kuuluv ettevõte pakkuma hoonele 12 aasta jooksul ka haldusteenust. Umbes 5200-ruutmeetrisele hoonele tuleb neli korrust 245 töötaja jaoks ja 270 parkimiskohaga parkla.
Börsil noteeritud aktsiainvesteeringutes nägime aasta lõpus odavnemist, mille taga oli kasumivõtt energiasektoriga seotud positsioonides. Turgude üldist langust vältisid väärismetallidega seotud aktsiainvesteeringud.
Kuu alguses müüsime fondist XL väiksemaks USA energiasektori ja Euroopa pankade aktsiapositsioonid, mis olid lühiajaliselt pakkunud head tootlust. Suurendasime müükidega puhvrit, mida saame lähiajal uuteks investeeringuteks ära kasutada.
Detsembris jäid Euroopa võlakirjaturud taas miinuspoolele. Samuti oli kogu 2022. aasta kokkuvõttes viimaste aastakümnete üks raskemaid. Keskpankade järsk intresside tõstmine tabas enamikku turuosalisi üllatusena ja seetõttu olid liikumised kohati järsud.
Mida rohkem otsisid investorid riski ja seega omasid pikemaajalisi võlakirju, seda rohkem nad kaotasid. Turu keskmisena kujunes lõpuks Euroopas tulemuseks –17% ja näiteks Eesti riigi võlakiri pakkus eelmisel aastal tootluseks –21%. Oleme riske kartes viimastel aastatel pigem hoidunud avalike võlakirjade turgudest, kuid alanud aasta võib hakata seal uusi võimalusi pakkuma.
Madalama inflatsiooni hinnaks on tõenäoliselt majanduslangus
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Aasta algas väärtpaberiturgudel võimsalt: üleilmne indeks MSCI World kerkis jaanuaris eurodes mõõdetuna 5,2%. USA 500 suurettevõtte aktsiaid koondav S&P 500 indeks lisas väärtusele juurde 4,7% ja USA tehnoloogiasektorit peegeldav Nasdaq tõusis pärast eelmise aasta suurt langust isegi 9,1%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kasvas 3,9% ja Euro Stoxx 50 indeks 9,9%.
