LHV Pensionifond L

August 2022: tegime uue erakapitaliinvesteeringu

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Augustis peegeldus maailma turgudel valdavalt pessimism. Eurodes mõõdetuna odavnes üleilmne indeks MSCI World kuu jooksul 2,8%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 2,9% ja Jaapani Nikkei indeks kaotas väärtusest 1,5%. Järsemat langust nägime augustis Euroopa börsidel, kus Euro Stoxx 50 indeks kukkus 5,1%. Erandlikult käitusid arenevad turud, kuna MSCI Emerging Marketsi indeks kallines kuu jooksul eurodes 1,5%. Baltikumi börsid liikusid seevastu erinevates suundades: kui Tallinna ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 2,4% ja 1,9%, siis Riia börs kahanes 4,5%.

Lisasime fondi börsiväliste investeeringute hulka uue erakapitalifondi Investindustrial Growth III, mida juhib peamiselt Lõuna-Euroopas tegutsev erakapitaliettevõte Investindustrial. See ettevõte tegeleb börsivälistesse ettevõtetesse investeerimisega juba 1990. aastast, mil see Itaalias asutati. Kuigi oma juurte tõttu on Investindustrialil eelis just Lõuna-Euroopa turgudel, otsib ettevõte investeerimisvõimalusi ka Euroopas laiemalt. Fondi Growth III fookusse võetakse kiiresti kasvavad keskmise suurusega ettevõtted, mis tegutsevad eelkõige Lõuna-Euroopas ja neljas valdkonnas: tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja tehnoloogiasektoris. Investeerimist alustav fond plaanib paigutada raha kaheksasse kuni kümnesse ettevõttesse.

Kodumaine riskikapitalifond Superangel müüs oma portfellis esimese investeeringu. Lätis asutatud ettevõte Nordigen, mis tegutseb avatud panganduse valdkonnas, müüdi Ühendkuningriigis rajatud ettevõttele GoCardless. Superangeli fond investeeris Nordigeni 2020. aasta alguses ja fondi portfellis on alles veel üle 40 ettevõtte.

Aktsiapositsioonides nägime nõrkust väärismetallidega seotud investeeringutes. Tugevad olid energiasektori investeeringud, mis on väärismetallide kõrval meie aktsiainvesteeringute teine nurgakivi.

Fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringud püsivad toormesektoris, mille keskmes on väärismetallid, energeetika, energiametallid, taastuvmaterjalid (puit) ning kogu eelnevaga seotud väärtusahela lülid. Usume, et toormesektori aktsiainvesteeringud aitavad kiire inflatsiooniga keskkonnas meil kapitali ostujõudu säilitada ja kasvatada.

Juuli 2022: investeerisime hüperelektriautode tootjasse Rimac

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulikuus aktsiaturud valdavalt taastusid. Eurodes mõõdetuna kallines üleilmne indeks MSCI World 10,7% ja USA börsiindeks S&P 500 kasvas 12,2%, kusjuures tehnoloogiasektorit peegeldav indeks Nasdaq Composite kerkis eurodes 15,5%. Eurodes mõõdetuna kasvas Jaapani Nikkei indeks kuu jooksul 10,2%, Euroopa Euro Stoxx 50 kallines 7,4% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 2,1%. Kohalikud Balti turud liikusid samas erinevates suundades: kui Riia ja Vilniuse börs tõusid kuu jooksul vastavalt 0,6% ja 1,1%, siis Tallinna börs langes 1,2%.

Lisasime börsiväliste investeeringute portfelli uue otseinvesteeringu: hüperelektriautode ja suure võimsusega elektriakude tootja Rimac Automobili. Horvaatias 2009. aastal asutatud ettevõtte brändide hulka kuulub Rimaci kõrval näiteks mullu novembris omandatud Bugatti. Ettevõtte teevad omapäraseks selle fookussegmendid, milleks on hüper- ja superautod. Teisisõnu valmistab Rimac elektriakusid ja muid komponente nii Rimaci enda automudelile ja Bugattile kui ka sellistele autotootjatele nagu Koenigsegg, Pininfarina, Aston Martin ja Porsche.

LHV pensionifondid L ja XL investeerisid Rimac Automobili koostöös erakapitaliettevõttega Investindustrial, kes pakkus seda investeerimisvõimalust enda fondiinvestoritele. Rimaci juhtinvestorite hulka kuuluvad peale Investindustriali näiteks Porsche, Softbank, Hyundai ja Goldman Sachs. Juunikuus kaasas autotootja D-rahastusringis 500 miljonit eurot uut kapitali ja ettevõtte väärtuseks kujunes pärast rahastusvooru üle 2 miljardi euro. Uut kapitali kasutab Rimac kasvu ja arenduste rahastamiseks.

Juulis teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et nende juhitud riskikapitalifond BaltCap Latvia Venture Capital Fund müüs ettevõtte Vendon. Selle 2011. aastal Riias asutatud ettevõtte peamine ärisuund on müügiautomaatide haldus ja seotud maksete töötlemine. Vendoni põhiturud on Euroopa riigid, kus neil on hallata üle 45 000 müügiautomaadi. BaltCapi juhitud fond investeeris Vendonisse 2011. aastal ja nüüd müüdi Vendon Hispaania tehnoloogiaettevõttele Azkoyen.

Juulis taastusid fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringud eelmise kuu langusest. Suurema tõusu tegid USA ning Euroopa energia- ja vasekaevandusettevõtete aktsiad. Üle mitme kuu kasvasid ka Põhjamaade börsiettevõtete aktsiahinnad. Turgude üldise tõusu taustal nägime väärismetallidega seotud investeeringutes tagasiminekut.

Fondi võtmeinvesteeringud aktsiaturgudel püsivad toormesektoriga seotud aktsiates, mis on pidanud selle aasta turgude langusele hästi vastu. Juulis ostsime fondi juurde vasekaevandusettevõtete aktsiaid. Vaseturul vaatab vähegi aktiivses majanduskeskkonnas vastu defitsiit, mis tuleneb vähestest kapitaliinvesteeringutest ja jätkuvast elektrifitseerimistrendist.

Eesti ettevõtete projektide rahastamisel jõudsime allkirjadeni, et rahastada Perton Ehituse kortermajade arendusprojekti. Ettevõte kaasas Kotzebue Pargi arenduseks Tallinnas Kalamajas LHV pensionifondide raha kolmeks aastaks. Intress on 8,5% aastas ja võlakirja tagatis on hüpoteek.

Juuni 2022: investeerisime uude riskikapitalifondi Plural

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juunikuus nägime aktsiaturgudel langust suuremas ulatuses. Eurodes mõõdetuna kukkus üleilmne indeks MSCI World kuu jooksul 6,4%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 6,2%, Jaapani Nikkei 6,2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 8,8%. Ei olnud olukord teine ka arenevatel turgudel ja nii odavnes MSCI Emerging Marketsi indeks juunikuus eurodes mõõdetuna 4,9%.

Balti turud olid tagasihoidlikumad. Tallinna ja Vilniuse börs kahanesid vastavalt 3,2% ja 3,4%. Riia börs oli sel korral erand, kasvades 7,2%.

Börsiväliste investeeringute portfelli lisasime uue investeeringuna riskikapitalifondi Plural 2022. See on pikaajalise kogemusega iduettevõtete asutajate ja investorite Taavet Hinrikuse, Sten Tamkivi, Ian Hogarthi ja Khaled Helioui asutatud fond, mille fookusse võetakse üleilmse kasvuplaaniga, ent peamiselt Euroopas tegutsevad iduettevõtted. Plurali teeb omapäraseks asjaolu, et investeeringute juhtideks ja eestvedajateks saavad ainult need, kel endal on iduettevõtete asutamise ja arendamise kogemus olemas. Fondi suurus on 250 miljonit eurot ja praeguseks on investeeritud juba 14 iduettevõttesse.

Juunis teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et nende juhitud fond BaltCap Private Equity Fund II müüb pumpade ja pumbasüsteemide rentimise ettevõtte Uprent. Ostjaks osutus Soomes asutatud ehitusmasinate ja tarvikute rentimise ettevõte Renta Group. BaltCapi fond investeeris Uprenti 2016. aastal. Investeerimisperioodi käigus laiendati edukalt ettevõtte tootevalikut, samuti tegevust nii Baltikumi kui ka Poola turgudel.

Börsil noteeritud aktsiainvesteeringute jaoks oli juuni negatiivne kuu, mis pani punkti viimaste aastakümnete kõige kehvemale poolaastale aktsiaturgudel. Majandusaktiivsuse vähenemise peale odavnesid juunis enim toormesektoriga seotud aktsiainvesteeringud, mis olid aasta esimesel poolel pidanud turukõikumistele paremini vastu. Surve all olid ka muud aktsiainvesteeringud teistest tööstusharudest.

Juunis ostsime energiasektori nõrkusega seoses USA maagaasiettevõtete Range Resourcesi ja Antero Resourcesi aktsiaid. Jätkuva elektrifitseerimistrendi taustal ostsime vasekaevandusettevõtte Freeport McMorani ja Global X Copper Miners ETF-i aktsiaid.

Toormete struktuurne puudujääk pole meie hinnangul kuhugi kadunud. Toormed on pakkunud kiire inflatsiooni vastu üldiselt head kaitset, sest sektori ettevõtted teenivad suurt kasumit, maksvad heldelt dividende ja neil on madal võlakoormus. Kuna pakkumine on piiratud, on toormesektori ettevõtted aktsiaturgudel praegu üks huvitavamaid tööstusharusid.

Võlakirjaturud pakuvad tõusvate intresside keskkonnas ühe paremaid oodatava tootluse väljavaateid. Nii märkisime möödunud kuul Coop Panga allutatud võlakirju. Instrumentide intress on 10% aastas ja pangal tekib esimene tagasimakseõigus viie aasta möödumisel. Tegu on väärtpaberitega, mis on keerukuselt lähemal panga omakapitalile kui hoiustele. LHV pensionifondid olid selle avaliku turu välise emissiooni suurim investor.