LHV Pensionifond L

Veebruar 2023: hoidume aktsiaturgudel suurte riskide võtmisest

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Veebruaris liikusid aktsiaturud eri suundades. Üleilmne indeks MSCI World kaotas eurodes mõõdetuna väärtusest 0,1%, samal ajal kui USA juhtivad aktsiaindeksid olid valdavalt miinuspoolel: S&P 500 langes dollarites mõõdetuna 2,6% ja Nasdaq 1,1%.

Euroopa turud jätkasid aga jaanuaris alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 indeks lõpetas kuu 1,9% kõrgemal. Nõrgemad olid arenevad turud. MSCI Emerging Marketsi indeks odavnes kuuga 6,5% ning langust vedasid Hiina ja Brasiilia turg. Balti aktsiaturud lõpetasid veebruarikuu plusspoolel.

Veebruaris sai investorite lõpliku heakskiidu EfTEN Capitali juhitava kahe kinnisvarafondi ühendamine ja EfTEN Kinnisvarafond ühines börsil kaubeldava EfTEN Real Estate Fund III-ga. LHV pensionifondid on EfTEN Kinnisvarafondis olnud investorid alates 2011. aasta märtsist ja see on aastaid olnud üks suurimaid investeeringuid meie portfellis. EfTEN Kinnisvarafond on alates asutamisest 2008. aastal pakkunud investoritele 14,4% keskmist aastatootlust. Kuigi oleme viimase aasta jooksul müünud umbes kolmandiku oma positsioonidest, jätkame ühendfondi suurima investorina ka börsil olles.

Veebruaris mõjutas fondi aktsiainvesteeringuid enim väärismetallidega seotud aktsiapositsioonide 10% odavnemine. Energiasektori aktsiapositsioonid liikusid eri suundades ja suurt mõju tootlusele ei avaldanud. Positiivse tulemuse tegid intressitõusust kasu saavad Euroopa pankade aktsiad.

Hoiame fondi aktsiainvesteeringute taseme endiselt madalal, et vältida tõusvate intresside keskkonnas ja aktsiaturgude langusfaasis võimalikke kaotusi. Fondi praegused aktsiainvesteeringud keskenduvad eelkõige maavaradega seotud sektoritele, kus näeme pikaajalist alapakkumist.

Jaanuar 2023: täiendasime börsiväliste investeeringute portfelli

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Jaanuarikuus nägime börsidel tõusulainet. Eurodes mõõdetuna kasvas üleilmne indeks MSCI World kuu jooksul 5,2%, USA börsi kajastav S&P 500 indeks 4,7% ja USA tehnoloogiasektorit peegeldav indeks Nasdaq Composite 9,1%. Samas suunas liikusid Jaapani Nikkei ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks, suurendades väärtust eurodes vastavalt 3,9% ja 9,9%.

Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets tõusis jaanuaris eurodes mõõdetuna 6,3%. Erand ei olnud ka Balti turud: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 6,5%, 3,6% ja 3,5%.

Lisasime fondi börsiväliste investeeringute portfelli kaks uut investeeringut, mille fondivalitseja on varahaldusettevõte Quilvest. Ettevõte on asutatud 1972. aastal ja haldab varasid rohkem kui 5 miljardi USA dollari väärtuses.

Erakapitalifond Quilvest Buyout Fund III hakkab investeerima Euroopa ja USA keskmise suurusega ettevõtetesse, mis tegutsevad äriteenuste, tehnoloogia ja tarbijasektoris. Erakapitali fondifond Quilvest Global Mid-Market Opportunities II hakkab investeerima teistesse erakapitalifondidesse üle maailma eesmärgiga paigutada 50% fondi varadest USA-sse, 25% Euroopasse ja 25% Aasiasse. Mõlemad erakapitalifondid on jätkufondideks Quilvesti senistele fondidele, milles meie pensionifond on juba investor, ning nad alles alustavad investeerimistegevust.

Jaanuaris jätkasid fondi suurimad aktsiainvesteeringud tõusu. Kulla hinda toetasid keskpankade ostud. Üle pika aja on Hiina keskpank hakanud suunama oma reserve dollarist rohkem kulda. Fondi soetatud füüsilise kullaga tagatud investeering kallines 3% ja kullakaevandusettevõtete aktsiad kasvatasid väärtust 7–12%.

Hiina majandusaktiivsuse suurenemine toetas ka tööstusmetallide hindasid. Fondi soetatud vasekaevandusettevõtete aktsiad tõusid eurodes mõõdetuna 15–16%. Nõrkust nägime energiahindades, millele pidasid fondi aktsiainvesteeringud suhteliselt hästi vastu.

Laiemalt on aktsiaturud langusest viimase poolaastaga märkimisväärselt hästi taastunud ja me oleme selles keskkonnas vähendanud fondis aktsiariski. Ootame, et aktsiaturud jätkavad kohanemist kõrgema intressi keskkonnaga, mis toob turgudele kõikumist ja häid ostukohti.

Võlakirjaturgudel püsib ootus, et Euroopa Keskpank läheb intresside tõstmise poliitikaga edasi ja ühes sellega tõuseb ka euribor. Pensionikogujatele on see hea uudis. Näiteks ühe meie märkimisväärseima võlakirjainvesteeringu, Vilniuse ja Riia ärikinnisvarale keskendunud Eastnine’i väärtpaberi intress on koos euribori tõusuga ületanud juba 7% taseme. Raha hinna kerkimine tõotab jätkuda ja nii suureneb ka fondi oodatav teenitav intress veelgi.

Detsember 2022: vähendasime aktsiapositsioone energia- ja pangandussektoris

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Detsembris maailma börsid valdavalt langesid. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 7,6%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 9,4% ja USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite koguni 12,1%. Jaapani Nikkei indeks odavnes detsembris eurodes mõõdetuna 4,4%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 4,3% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 5,3%. Balti börsid suutsid eelmisel kuul eristuda: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 0,4%, 3,4% ja 0,1%.

Börsiväliste investeeringute portfellis oli detsembris uudiseid jagada BaltCapi kahel fondil. BaltCap Private Equity Fund III ettevõte Adoro omandab Lätis asuva sotsiaalhoolekande keskuse Dzīves Ābece. Keskus on asutatud 2018. aastal ja praegu on seal 97 voodikohta. BaltCapi taristufond BaltCap Infrastructure Fund teatas aga, et on jõudnud kokkuleppele ehitada Leedus Šiauliai linnas asuvale politseijaoskonnale uus hoone väärtusega 21,9 miljonit eurot. Arendus plaanitakse lõpetada kolme aastaga, misjärel hakkab fondile kuuluv ettevõte pakkuma hoonele 12 aasta jooksul ka haldusteenust. Umbes 5200-ruutmeetrisele hoonele tuleb neli korrust 245 töötaja jaoks ja 270 parkimiskohaga parkla.

Börsil noteeritud aktsiainvesteeringutes nägime aasta lõpus odavnemist, mille taga oli kasumivõtt energiasektoriga seotud positsioonides. Turgude üldist langust vältisid väärismetallidega seotud aktsiainvesteeringud.

Kuu alguses müüsime fondist L väiksemaks USA energiasektori ja Euroopa pankade aktsiapositsioonid, mis olid lühiajaliselt pakkunud head tootlust. Suurendasime müükidega puhvrit, mida saame lähiajal uuteks investeeringuteks ära kasutada.

Võlakirjaportfellis kutsus Coop Pank enne tähtaega, aga plaanitult tagasi oma allutatud võlakirjad. Need olid 2017. aastal emiteeritud otse LHV pensionifondidele ja tõid selle ajaga ligikaudu 35% tootlust. LHV fondid olid uue panga esimene institutsionaalne investor. Ettevõte on arenenud kiiresti ja kaasab nüüdseks kapitali juba ka börsi kaudu.

Euroopa võlakirjaturud jäid detsembris hoopis selgelt miinuspoolele, näidates veel kord Eesti ettevõtete rahastamise väärtust nii siinse majanduse arendamisel kui ka veel enam suurema tootluse saavutamisel pensionivaradele.

Seejuures oli 2022. aasta eriti keeruline avalike võlakirjade turgude jaoks: näiteks Euroopa turg keskmisena pakkus –17% tulemuse ja Eesti valitsuse võlakirjad odavnesid isegi 21%. Oleme riske kartes viimastel aastatel pigem hoidunud avalike võlakirjade turgudest, kuid alanud aasta võib hakata seal uusi võimalusi pakkuma.