Liisingu taotlemine on iseenesest lihtne. Siiski pole see teema, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad. LHV liisinguosakonna juht Erki Link selgitab, mida tasuks liisingu abil autot ostes teada.
1. Pane paika eelarve
Esimene samm autoliisingu taotlemisel on oma finantsvõimekuse realistlik hindamine: selleks tuleb paika panna summa, mida oleks mõistlik ja võimalik igal kuul autoliisingule kulutada. Maksimaalse laenusumma ning igakuiste liisingumaksete hindamisel on abiks liisingukalkulaator. Sobiva kuumakse kalkuleerimise juures on oluline silmas pidada, et suuremad tagasimaksed vähendavad kiiremini laenu põhiosa ning sellest tulenevalt on krediidi eest tasutav intressikulu kokkuvõttes väiksem kui igakuiste väiksemate tagasimaksete korral.
Pea meeles, et autoga kaasnevad lisaks liisingumaksetele ka muud kulud: kütus, kasko- ja liikluskindlustus, hooldus ja remont ning maksud. Arvesta kulude planeerimisel ka seda, et liisingu esmase sissemakse suurus on üldjuhul vähemalt 10%, kuid võib olla ka suurem: see sõltub konkreetsest sõidukist ja liisingu taotleja profiilist.
2. Vali välja sobiv sõiduk ja täida liisingutaotlus
Kui oled eelarve paika saanud, on aeg valida sobiv sõiduk. Võid valida uue või kasutatud auto, sõltuvalt oma vajadustest ja eelarvest. Oluline on, et sõiduk vastaks liisinguandja tingimustele – tavaliselt on määratud piirangud auto vanusele ja hinnale.
Enne taotluse täitmist tuleks läbi mõelda ka enda jaoks sobivaim liisingulepingu vorm: kasutus- või kapitalirent.
Üks detail, mida sobiva rendivormi valimisel jälgida, on selgeks teha, kas sõiduki maksumusele kohaldub käibemaks: kui ei kohaldu, siis peaks oma kalkulatsioonid tegema ja taotluse esitama kapitalirendi vormis, sest kasutusrenti sellisel juhul vormistada ei saa. Käibemaks ei kohaldu eraisikute müüdavatele sõidukitele, aga samuti ei pruugi olla maksu subjektiks ettevõtete poolt müüdavad sõidukid. Kui müüjaga suheldes selgub, et auto müügihinnale kohaldub käibemaks, võib kaaluda ka kasutusrendi vormistamist. Sellisel juhul peab kliendil olema välja pakkuda ka pangale sobiv väljaostukohustuse võtja. Üldjuhul on selleks professionaalsed automüüjad.
Kapitalirent sarnaneb järelmaksuga – liisinguvõtja maksab igakuiselt tagasi osa sõiduki maksumusest koos intressidega ning pärast lepingu lõppu saab auto omanikuks. Teise võimaluse, kasutusrendi puhul saab kujundada igakuised maksed madalamaks läbi jääkväärtuse jätmise. Samas tuleks arvestada sellega, et auto omand ei lähe lepingu lõppedes automaatselt üle liisinguvõtjale. Põhimõtteliselt on lepingu lõppedes võimalik valida kolme variandi vahel: tagastada auto liisinguandjale, osta auto liisingust välja või jõuda liisinguandjaga kokkuleppele lepingu pikendamises. Eestis levinud praktika kohaselt on kasutusrendi korral üldjuhul võimalik sõiduk selle jääkväärtusega välja osta. Samas ei ole see ilmtingimata lepingust tulenev õigus liisinguvõtjale ega kohustus liisinguandjale, vaid pigem liisinguandja poolne vastutulek. Kapitalirendileping annab selgema kindluse omandi üleminemises ning ka kapitalirendi korral on võimalik kuumakse koormust vähendada läbi jääkväärtuse (nö bulletmakse) kohaldamise. Erinevus kasutusrendiga seisneb siin selles, et kapitalirendi korral on kliendil igal juhul kohustuslik see jääkväärtus endal tasuda koos viimase maksega.
Erinevalt laenust on liising käibemaksuga maksustatav krediiditoode. Seejuures on oluline teada, et kapitalirendi ja kasutusrendi puhul arvestatakse käibemaksu erinevalt – esimesel juhul arvestatakse käibemaks ühekordselt tehingu tegemise momendil, kuna tegemist on sisuliselt ostu-müügi tehinguga, ning teisel juhul arvestatakse käibemaks igakuiselt, kuna sisuliselt ostetakse pangalt auto kasutamise teenust. Käibemaksu tõusu valguses on kapitalirendi vormis finantseeritav ost mõistlik ära teha enne täiendava maksutõusu rakendumist. Kasutusrendi korral käibemaksutõusu mõjust ei pääse – maksed, mis tuleb tasuda kuni 2025. aasta juunini, maksustatakse 22% maksumääraga ja maksed alates tuleva aasta juulist maksustatakse juba uue, 24% määraga.
Kui sobiv sõiduk on leitud ja rendivorm valitud, saad esitada liisingutaotluse. Näiteks LHVs saab seda mugavalt teha mobiiliäpis või kodulehe kaudu. Taotluse täitmine on lihtne – selleks tuleb sisestada enda isikuandmed, väljavalitud sõiduki detailid, soovitud liisingusumma ja periood ning sissemakse suurus. Taotluse esitamise voos saad mugavalt anda nõusoleku oma teistes pankades olevate kontode väljavõtete automaatseks edastamiseks, ilma et peaksid neid minema eraldi alla laadima ja e-kirjaga saatma. Kontode väljavõtted on igal juhul vajalik esitada, ilma nendeta positiivse laenuotsuseni ei jõua.
Liisinguga auto ostmisel on lisaks liikluskindlustusele kohustuslik ka kaskokindlustus. Koos liisingu pakkumusega koostatakse sulle kindlustuspakkumus: kasko- ja liikluskindlustuse võib võtta liisinguandja vahendusel, aga võib valida ka teiste kindlustusandjate pakutava kindlustuskaitse.
3. Kinnita liisingupakkumus ning suhtle müüjaga
Kui pakkumus sobib, saad liisinguhaldurilt juhised edasiste sammude kohta, et sa oma uue sõiduki kiiresti ja muretult kätte saaksid. Lühidalt on protsess järgmine: esmalt tuleb sõlmida liisinguleping ja tasuda esimene sissemakse, misjärel sõlmib liisinguandja vajalikud lepingud auto müüjaga ning seejärel on võimalik sul juba automüüjaga kokku leppida selle üleandmine. Juhul kui otsustad auto osta müüjalt, kes ei ole panga koostööpartner, tuleb meeles pidada, et enne lepingu sõlmimist on vaja esitada ka sõiduki hindamisakt liisinguandja koostööpartnerilt.
Auto müüjaga on mõistlik enne ostu otsuse tegemist läbi rääkida ka sõiduki ümberregistreerimise toimingu ja kulude kandmise pool. Professionaalsed automüüjad üldjuhul teevad need toimingud kliendi eest ise. Kui ostad auto müüjalt, kes igapäevaselt automüügiga ei tegele, siis jääb see toiming ja kulud üldjuhul sinu enda kanda. Arvestada tuleks ka sellega, et liisinguandja kaudu kindlustades hakkab sõiduki kindlustuskaitse kehtima pärast sõiduki registreerimist liisinguandja nimele.
