Millest alustada, kui ühistu soovib kortermaja renoveerima hakata?

Ligi pooled Eesti elanikest elavad renoveerimist vajavates majades. Remonti vajaks umbes 100 000 üksikelamut ja 14 000 kortermaja – kokku 54 miljoni ruutmeetri ulatuses. LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa annab nõu, millest peaks alustama, kui on soov kortermaja renoveerimine ette võtta.

1. Üksmeelele jõudmine

Esimene asi, mis on kogu ülejäänud ettevõtmiste aluseks on üksmeele leidmine majaelanike vahel. Esiteks peaksid kõik jõudma ühisele arusaamale, et maja vajab remonti. Selleni jõudmine ei pruugigi olla nii lihtne ja sujuv, kui paistab, ent ühise otsuse vastuvõtmine on ühistu edasiste toimingute aluseks. On väga vähe ratsionaalseid põhjuseid, miks üldse peaks majaelanike elukeskkonna parandamist ja samal ajal energiatarbe olulist vähendamist edasi lükkama. Valida on, kas teha majad korda kohe ja korralikult või hiljem ja veel kallimalt.

2. Ülevaade hoone hetkeseisust

Hoone hetkeseisust annab hea ülevaate energiaaudit – see on lähtedokument kogu edasisele renoveerimisprotsessile. Sõltuvalt auditist on võimalik saada ülevaade näiteks kütte-, torustiku-, ventilatsiooni- ja elektrivarustuse seisust, niiskuse ja temperatuuri olukorrast ning hoone energiabilansist. Audit annab ka soovitusi, mis järjekorras renoveerimistöid teostada.

3. Vajalike ehitustööde planeerimine

Peale energiaauditit peaks ühistu juhatusel olema terviklik ülevaade, milliseid töid millises mahus ja millises järjekorras teha on tarvis ning mis võiks olla nende ajakava. Nii saab suhelda erinevate tööde tegijatega, võtta pakkumisi ja selgitada välja ligikaudse ehitustööde maksumuse.

4. Ühistu üldkoosoleku otsus

Enne renoveerimisega alustamist tuleb läbi viia veel üks oluline etapp – ühistu üldkoosoleku otsust. Kuna ehitus ning sellega kaasnevad kulud puudutavad kõiki majaelanikke, on see majaelanike ühine otsus. See ongi koht, kus kompromisside ja ühise keele leidmine on äärmiselt oluline. Ei tohiks unustada, et läbi renoveerimise saavutatakse parem elukvaliteet: parem õhk korteris, stabiilsem temperatuur, võimaliku hallituse ja liigniiskuse likvideerimine ning visuaalselt ilus ja korras maja, mille väärtus renoveerimise kaudu ka kasvab. Selgelt renoveerimist vajava maja puhul ei ole ju tegelikult küsimus, kas renoveerida või mitte, vaid küsimus on tingimustes.

5. Laenu taotlemine ja sobivatele tingimustele jõudmine

Kui kompromissid tehtud ja üksmeel leitud, siis on õige hetk leida renoveerimistööde finantseerija. Ka pankade pakutavad tingimused on erinevad, alates paindlikkusest kuni pakutava intressini välja. Näiteks LHV korteriühistutele mõeldud laen on kõige paindlikuma tagastamisperioodiga. Kortermajade energiaklassi parandamiseks või energiatarbe vähendamiseks pakub LHV laenu alates kevadest intressiga 1,29% + 6 kuu euribor. Võrreldes varasema tavapärase 1,9-2,4% intressiga annab see keskmiselt korteri kohta umbes 8 eurot kuus ehk pea 100 eurot aastas võitu.

Lisaks toetab korterelamute rekonstrueerimist ka Kredex (EIS), kelle kaudu saab taotleda nii toetusi kui ka laenukäendust.