Tööandja vastutuskindlustuse tingimused

Kehtivad alates 01.02.2023

LHV tööandja vastutuskindlustuse tingimustes on kirjeldatud kindlustuskaitse ulatus, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

Tööandja vastutuskindlustuse eesmärk on pakkuda tööandjale kindlustuskaitset juhuks, kui juhtub tööõnnetus või tuvastatakse kutsehaigus ja tööandjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus, samuti juhuks, kui tööandjale esitatakse tööõnnetusest või kutsehaigestumisest tulenev kahjunõue ning ta vajab kahjunõude tõrjumiseks õigusabi.

Käesolevate tingimuste järgi hüvitab kindlustusandja tööandjale tööõnnetustest tulenevad kahjunõuded ja alusetute kahjunõuete tõrjumise õigusabikulud. Kui lisaks on valitud kutsehaigestumisest tuleneva tervisekahju kindlustuskaitse, siis hüvitab kindlustusandja need tööandjale esitatud kahjunõuded, mille aluseks on töötajal diagnoositud kutsehaigus.

Tööandja vastutuskindlustust vajavad kõik tööandjad, kuna tööandja vastutada on ohutu töökeskkonna tagamine ja töötajate väljaõpe. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel töötajale või tema ülalpeetava(te)le tekkinud kahjud võivad olla suured ning sellega märkimisväärselt mõjutada ettevõtte majanduslikku stabiilsust.

Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis) ja käesolevad tööandja vastutuskindlustuse tingimused (edaspidi tingimused). Poliisile on märgitud kindlustussumma (kindlustushüvitise ülempiir) ja omavastutuse summa (summa, mis jääb kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda). Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusvõtja veenduma poliisile märgitud andmete õigsuses ja kindlustuskaitse ulatuse sobivuses ning tutvuma tingimustega. Kindlustuslepingus ja tingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ning muudest õigusaktidest.

Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).

Kindlustusvõtja on poliisile märgitud isik, kes sõlmib LHV-ga kindlustuslepingu.

Kindlustatud isik on tööandja ehk isik, kellega seotud vastutus on kindlustatud. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja ja/või poliisile nimeliselt märgitud isik.

Kindlustusandja kontaktandmed

Klienditugi
E–R kl 9–17
699 9111
kindlustus@lhv.ee
lhv.ee

Kahjukäsitlus
E-R kl 9-17
680 1122
kahjud@lhv.ee
lhv.ee

Mõisted

Kahjujuhtum on ootamatu sündmus, mis toob kaasa varalise kahju. Kahjujuhtum võib, kuid ei pruugi olla kindlustusjuhtum.

Kahjustatud isik on töötaja, kellega on juhtunud tööõnnetus või kellel on diagnoositud kutsehaigus ja kellele tekkinud kahju eest vastutab kindlustatud isik. Kahjustatud isikuteks loetakse töötaja surma korral ka tema ülalpeetavad ja isik, kes on kandnud matusekulud.

Kindlustatud ese on kindlustatud isiku seadusest tuleneva tsiviilvastutusega kaasnevad varalised kohustused (edaspidi kindlustatud isiku vastutus). Tsiviilvastutus, mis tuleneb kutsehaigusest (kui poliisile ei ole märgitud teisiti) või tööst põhjustatud haigusest, ei ole kindlustatud ese.

Kindlustusjuhtum on tingimustes toodud sündmus, mille korral peab LHV täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Ühe ja sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kindlustusandja kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist või täita kindlustuslepingut muul viisil.

Kindlustusperiood on poliisile märgitud ajavahemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse.

Kindlustusterritoorium on piirkond, kus kindlustusleping kehtib.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguse definitsioon tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille peamine põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur.

Töötaja on kindlustatud isikuga töö- või teenistussuhtes olev füüsiline isik, samuti juhatuse liige, prokurist, praktikant ja renditöötaja. Töötajaks loetakse ka isik, kes töötab kindlustatud isiku juures võlaõigusliku lepingu alusel (nt töövõtuleping, käsundusleping, agendileping) tingimusel, et kindlustatud isik maksab selle lepingu alusel sotsiaalmaksu.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust ega surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse definitsioon tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

1. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isik

   1. Kindlustusvõtja on poliisile märgitud isik, kes on sõlminud LHV-ga kindlustuslepingu ja kellel lasub kohustus tasuda kindlustusmakseid.
   2. Kindlustatud isik on tööandja ehk isik, kellega seotud vastutus on kindlustatud. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja ja/või poliisile nimeliselt märgitud isik. Kindlustusvõtja vastutab kindlustatud isikule kindlustuslepingu tingimuste selgitamise ja nende täitmise eest.

2. Kindlustuskaitse

   1. Kindlustusjuhtum on töötajaga kindlustusperioodil juhtunud tööõnnetus (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel), mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud tööandjana kahju hüvitamise seadusjärgne kohustus.
      Kindlustusjuhtum võib olla ka töötaja (ja/või endise töötaja) kutsehaigestumise diagnoosimine kindlustusperioodil, kui poliisile on märgitud kutsehaigestumise kindlustuskaitse.
   2. Kindlustusjuhtum ei ole tingimuste punktis 4 toodud välistused.
   3. Ühe ja sama asjaolu või sündmuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustused loetakse üheks kindlustusjuhtumiks ning nende suhtes kehtib poliisile märgitud kindlustussumma või kokkulepitud hüvitispiir ning üks omavastutus. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimese (kahju hüvitamise kohustuse kaasa toonud) kahju tekkimise aeg, mille tagajärjel tekkis kindlustatud isikul kahju hüvitamise kohustus.

3. Kutsehaigestumisest tuleneva tervisekahju kindlustuskaitse

   Kindlustusvõtjal on võimalik valida lisaks tööõnnetusest põhjustatud kahjude kaitsele ka kutsehaigestumisest tuleneva tervisekahju kindlustuskaitse.

   1. Kui poliisile on märgitud kutsehaigestumisest tuleneva tervisekahju kindlustuskaitse, laieneb kindlustusleping kutsehaigestumisest tulenevatele tervisekahju hüvitamise nõuetele.
   2. Kutsehaigestumisest tuleneva tervisekahju kindlustuskaitse kehtib järgmistel tingimustel:
      • kutsehaigusest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitaja on kindlustusvõtja töötaja või endine töötaja. Endine töötaja on tingimuste mõistes isik, kelle töösuhe kindlustusvõtjaga on kindlustuslepingu sõlmimise ajaks lõppenud, kui mitte üle kolme aasta tagasi;
      • kutsehaiguse on diagnoosinud selleks kvalifitseeritud töötervishoiuarst;
      • kutsehaigus on diagnoositud kehtival kindlustusperioodil;
      • kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isik ei olnud kindlustuslepingu sõlmimisel teadlik tema töötaja ega endise töötaja kutsehaiguse võimalikust diagnoosist ega sellest, et tema töötaja või endine töötaja on saadetud kutsehaiguse tuvastamise uuringutele ja ekspertiisi.
   3. LHV hüvitab kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik vastavalt sellele, kui suure osa moodustab töötaja või endise töötaja kindlustatud isiku juures töötatud aeg proportsionaalselt kogu kutsehaigestumise väljakujunemise ajavahemikust.
      Näide. Töötajal tuvastatakse kutsehaigus, mis kujunes töötervishoiu teatise järgi välja aastatel 1992–2022, st 30 aasta jooksul. Aastatel 2017–2022 töötas töötaja kindlustatud isiku juures ja see moodustab 20% tervist kahjustavast ajavahemikust. Kindlustatud isiku osa tekkinud kahju hüvitamisel on seega 20%.
   4. Kutsehaigestumisest tuleneva tervisekahju kindlustuskaitse kehtib poliisile märgitud hüvitispiiri ulatuses kindlustusperioodi kohta, kuid summas kuni 100 000 eurot.

4. Välistused

   LHV ei hüvita nõudeid, mille aluseks olev kahju on seotud järgmiste asjaoludega.

   1. Kutsehaigus
      Kahju, mis tuleneb töötajal diagnoositud kutsehaigusest, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib tingimuste punktis 3 kirjeldatud kindlustuskaitse.
   2. Tööst põhjustatud haigus
      Kahju, mis tuleneb töötajal diagnoositud tööst põhjustatud haigusest.
   3. Mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu
      Kahju, mille alus on mittevaraline ehk moraalne kahju ja saamata jäänud tulu, välja arvatud isiku tervise kahjustamisega seotud sissetuleku vähenemine (sissetuleku vähenemise arvestuse aluseks loetakse tingimuste mõistes kahjustatud isiku viimase 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatud keskmine tulu), ning igasugune muu kahju, mis ei ole varaline kahju, nagu see on kirjeldatud tingimuste punktis 8.3.
   4. Kohustuslik kindlustus
      Kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (sealhulgas liikluskindlustuse) või sundkindlustuse alusel (sealhulgas olukorras, kus töötajal ei olnud ravikindlustust, kuna tööandja ei täitnud enda seadusest tulenevaid kohustusi).
   5. Kindlustatud isikute omavahelised nõuded ja kindlustatud isikuga seotud isikute nõuded
      LHV ei hüvita kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid ega kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku omavahelisi nõudeid.
   6. Kuritegu
      Kahju, mis on tekitatud kuriteoga, välja arvatud juhul, kui kuritegu on toime pandud hooletusest või raskest hooletusest.
   7. Tahtlik tegu
      Kahju, mille on põhjustanud kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isik ja/või kahjustatud isik tahtlikult.
   8. Trahvid, viivised ja intressid
      Avalik-õiguslikud (näiteks rahaline karistus, rahatrahv, sunniraha, vangistus) ja eraõiguslikud (näiteks käsiraha, viivis, leppetrahv, garantii, intress) sanktsioonid.
   9. Teadaolevad asjaolud
      Kahju, mis on seotud asjaolude või sündmustega, millest oli kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isik teadlik või pidi olema teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist.
   10. Lepingust tulenev kõrgendatud vastutus
       Nõuded, mille alus on lepinguliste kohustuste (sealhulgas kollektiivleping) rikkumine, kui need laiendavad kindlustatud isiku vastutust, piiravad tema õigusi või muul moel erinevad seaduses sätestatud kahju hüvitamise tingimustest. Muu hulgas ei hüvitata kollektiivlepingus kokkulepitud lisahüvitisi juhul, kui selles ei ole poliisil eraldi kokku lepitud.
   11. Joobeseisund
       Kahju, kui selle teke on põhjuslikus seoses töötaja viibimisega alkoholi-, narko-, toksilises või muus joobes.
   12. Ebaprofessionaalne või ebaseaduslik tegevus
       Kahju on tingitud tegevusest, milleks puudus kindlustatud isikul või tema töötajal vajalik luba, kvalifikatsioon või litsents.
   13. Vääramatu jõud ja muud tööandjast sõltumatu laadiga sündmused
       Vääramatu jõud on asjaolu, mida ei saa kindlustatud isik mõjutada. Muu hulgas ei laiene kindlustusleping kahjudele, mis on tingitud näiteks loodusõnnetusest (erakorralist laadi loodusnähtus), sõjast või sõjasarnasest tegevusest, riigipöördest, ülestõusust, terrorismist, revolutsioonist, eriolukorrast, rahvarahutusest, välisvaenlase aktist, streigist, varade sundvõõrandamisest, konfiskeerimisest, natsionaliseerimisest ja mistahes muust samalaadsest sündmusest.
   14. Lõhkematerjal ja relvade käitlemine
       Kahju, mille on tinginud mistahes lõhkeaine (sealhulgas lõhkamistööd), lõhkeainet sisaldav toode, pürotehniline toode või relvad (sealhulgas tuli-, keemia- ja biorelvad ning elektromagnetilised relvad).
   15. Muud ohutegurid keskkonna ja tervise suhtes
       Kahju, mille on tinginud asbest, tubakas või tubakatoode, toksiline hallitus, ravimid, mistahes infektsioonid ja nakkushaigused (sealhulgas AIDS, HI-viirus ja hepatiit), dioksiin, geneetiliselt muundatud aine või organism, loomataudi haigustekitajad, pestitsiidid, radioaktiivne kiirgus, tuumaenergia, magnet-, elektri- või elektromagnetväli.

5. Kindlustuslepingu kehtivus

   1. Kindlustusleping kehtib selles kokkulepitud kindlustustingimustel, -perioodil ja -territooriumil. Kui poliisile ei ole märgitud täpsemat kindlustusterritooriumi, kehtib kindlustusleping kindlustusjuhtumite suhtes, mis on toimunud Eesti Vabariigis.
   2. Kindlustusleping kehtib nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppu, kuid mille aluseks olev sündmus toimus kindlustusperioodi jooksul. Kindlustatud isik on kohustatud teavitama LHV-d talle esitatud nõuetest esimesel võimalusel.

6. Kindlustussumma, hüvitispiir ja omavastutus

   1. Kindlustussumma on poliisile märgitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodi jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste (sealhulgas õigusabikulud) suurim väljamaksesumma.
   2. Hüvitispiir on poliisile märgitud suurim väljamakstav kindlustushüvitise summa kindlustusperioodi, kindlustusjuhtumi, õigusabikulude, kahju liigi või kindlustusriski kohta. Hüvitispiir mitte ei lisandu kindlustussummale, vaid sisaldub selles.
   3. Omavastutus on poliisile märgitud summa, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutus ainult esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral.

7. Õigusabikulud

   1. Õigusabikulud on tingimuste mõistes kohtuvälised õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud, mis kaasnevad kindlustatud isiku vastu esitatud kahjunõuete tõrjumise ning menetlemisega.
   2. Õigusabikulud hüvitab LHV juhul, kui need on vajalikud kahjunõuete tõrjumiseks ja menetlemiseks, sealhulgas juhul, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue osutub hiljem alusetuks.
   3. Hüvitatakse ainult LHV-ga enne kooskõlastatud kulutused.
   4. LHV ei hüvita õigusabikulusid juhul, kui kahju hüvitamine on tingimustega välistatud.
   5. Õigusabikuludele ei rakendata omavastutust.
   6. LHV vabaneb edasisest kohustusest hüvitada õigusabikulud juhul, kui kahju menetlemisel selgub, et kahju tekke põhjus on tingimuste punktis 4 nimetatud välistus. LHV vabaneb täitmiskohustusest hetkel, mil ta sai teada kahjujuhtumi suhtes kohalduvast välistusest.

8. Kindlustushüvitis ja hüvitatav kahju

   1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja vajalike õigusabikulude hüvitamiseks.
   2. LHV hüvitab tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tekkinud varalise kahju ja õigusabikulud, mille on kindlustatud isik kandnud tema vastu esitatud kahjunõuete tõrjumiseks.
   3. Hüvitatav varaline kahju on:
      • asjakahju, see tähendab töötajale kuuluva asja kahjustamise või hävimise tagajärjel tekkinud kulu asja parandamiseks või samaväärsega asendamiseks. Kui asja parandada või uut samaväärset asja soetada ei ole võimalik, hüvitab LHV hävinud asja väärtuse;
      • isikukahju, see tähendab töötaja tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise või surma põhjustamise tagajärjel tekkinud kulud;
      • varaline kahju, mis ei ole asja- ega isikukahju, kuid on nimetatud kahjude otsene tagajärg. LHV hüvitab kogu isiku- ja/või asjakahjust kuni 20% ulatuses kahjustatud isikule tekkinud sellise muu varalise kahju (näiteks kulutused kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisele), mis on otseses seoses tekitatud asja- ja/või isikukahjuga.
   4. LHV ei hüvita:
      • mittevaralist ehk moraalset kahju, mis hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi;
      • saamata jäänud tulu, välja arvatud isiku tervise kahjustamisega seotud sissetuleku vähenemine või äralangemine.

9. LHV tagasinõudeõigus

   1. Kindlustatud isikule kuuluv nõudeõigus kahju eest vastutava isiku vastu läheb kindlustushüvitise tasumise korral hüvitatud summa ulatuses üle LHV-le.
   2. Kui kindlustatud isik loobub oma nõudest kahju eest vastutava isiku vastu, vabaneb LHV täitmiskohustusest samas ulatuses, milles LHV oleks saanud nõuda kahju hüvitamist kahju eest vastutavalt isikult.

10. Ohutusnõuded

    1. Ohutusnõuete täitmise puhul loetakse kindlustatud isikud kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks.
    2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud täitma õigusaktidest ja asjakohastest juhenditest tulenevaid ohutusnõudeid.
    3. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust ning käituma tavapärase hoolsusega, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist.
    4. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud võtma tarvitusele abinõud korduva kahju vältimiseks.

11. Hüvitamise üldpõhimõtted

    1. Otsuse kahju hüvitamise kohta teeb LHV kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui ta on saanud kogu vajaliku info kahjujuhtumi kohta. LHV maksab kindlustusvõtjale kindlustushüvitise välja vähemalt kahe nädala jooksul pärast seda, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on loetud tõendatuks ja põhjendatuks ning hüvitamise otsus on tehtud, ja/või pärast jõustunud kohtuotsust. Kui mingi osa nõudest on tõendamata, hüvitab LHV ainult tõendatud osa nõudest. LHV võib kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. LHV-l on õigus lükata otsuse vastuvõtmist edasi juhul, kui kahjujuhtumiga seoses on algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetlus ning menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on LHV hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel tähtsus.
    2. Kui kindlustatud isiku vastu esitab sama kindlustusjuhtumi kohta nõude mitu isikut ja nõuete kogusumma ületab poliisile märgitud kindlustussumma, siis hüvitab LHV nõuded proportsionaalselt, lähtudes nõuete summast kuni poliisile märgitud kindlustussummani (eeldusel, et nõuded esitatakse õigel ajal ja LHV ei ole teisi nõudeid juba hüvitanud).
    3. Kahju hüvitades lähtub LHV kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud õigusaktidest, kindlustuslepingu tingimustest, poliisile märgitud kindlustussummast, hüvitispiirist ja omavastutusest.
    4. Kindlustusperioodi suhtes kehtivad kindlustussumma ja hüvitispiirid vähenevad võrdselt kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise ja õigusabikulude võrra. Kindlustussumma ja hüvitispiiri taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.

12. Käitumine kahjujuhtumi korral

    Kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isikud peavad kahjujuhtumi korral:

    1. võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks;
    2. teavitama juhtunust viivitamata:
       • politseid, kui tegu on õigusrikkumisega;
       • päästeametit, kui tegu on tulekahju või plahvatusega;
       • Tööinspektsiooni tööõnnetuse toimumisest ja kutsehaigestumise diagnoosimisest.
    3. uurima õigusaktides sätestatud korras tööõnnetuse või kutsehaigestumise põhjuseid ja asjaolusid;
    4. teavitama LHV-d kahjujuhtumist viie päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või sellest teadasaamist;
    5. viivitamata esitama LHV-le neile esitatud kahjunõude ja teavitama LHV-d igasugusest asjaolust, mille tagajärg võib olla kindlustusjuhtumi toimumine, kuid hiljemalt viie päeva jooksul alates ajast, mil kindlustatud isik sai asjaolust või nõude esitamisest teada. Kindlustatud isik ei tohi anda kahju hüvitamisega seotud nõusolekuid ega lubadusi enne, kui on need LHV-ga kooskõlastanud;
    6. järgima LHV antud käitumisjuhiseid;
    7. esitama LHV-le kahjujuhtumi asjaolude, ulatuse ning kindlustatud isiku vastutuse tekkimise aluste kindlakstegemiseks selgitusi ja tõendeid;
    8. esimesel võimalusel teavitama LHV-d, kui kahju hüvitab kolmas isik, või sellest, kui kolmas isik loobub esitatud kahjunõudest.

13. Kindlustusvõtja kohustused

    Kindlustusvõtja on kohustatud:

    1. tasuma kokkulepitud summas ja korras kindlustusmakseid;
    2. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kõikidele kindlustatud isikutele. Kui nimetatud isikud rikuvad ohutusnõudeid, tähendab see, et kindlustusvõtja on jätnud lepingu täitmata;
    3. esitama LHV-le täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ning teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist talle teadaolevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada otsust sõlmida kokkulepitud tingimustel kindlustusleping;
    4. võimaldama LHV-l tutvuda kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja hinnata kindlustusriski;
    5. teavitama LHV-d mitmekordse kindlustuse tekkest;
    6. esimesel võimalusel teavitama LHV-d sellest, et LHV-le esitatud andmed on osutunud valeks või puudulikuks;
    7. viivitamata teavitama LHV-d kindlustusriski suurenemisest näiteks juhul, kui tekivad muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga. Kindlustusriski suurenemisena käsitatakse olukorda, mille puhul on muutunud kindlustusriski mõjutavad asjaolud, mille kohta on LHV kindlustuslepingu sõlmimisel nõudnud teavet, ning selle tagajärjel on suurenenud kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosus;
    8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada;
    9. tagastama väljamakstud kindlustushüvitise LHV-le juhul, kui pärast kahju hüvitamist LHV poolt ilmnevad hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju hüvitab kolmas isik.

14. LHV kohustused

    LHV on kohustatud:

    1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente ja hoidma LHV-le kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmed saladuses;
    2. väljastama kindlustusvõtjale asenduspoliisi, ärakirjad kindlustusvõtja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tahteavaldustest, ning andmed ja koopiad dokumentidest, mis mõjutavad kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi või kohustusi juhul, kui selline tegevus ei ole vastuolus õigusaktidega;
    3. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamata kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
    4. teavitama pärast kahjuteate saamist kindlustusvõtjat sellest, millised dokumendid peab ta kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks LHV-le esitama;
    5. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist;
    6. maksma kindlustusjuhtumi korral välja kindlustushüvitise, lähtudes kindlustuslepingust;
    7. maksma kindlustushüvitise välja kahe nädala jooksul pärast kahjukäsitlustoimingute lõpetamist ja hüvitamisotsuse tegemist. Kui LHV viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras;
    8. kokkulepitud ulatuses hüvitama kindlustusvõtjale tema kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud sellised kulud, mida kindlustusvõtja pidas vajalikuks, isegi juhul, kui nende tegemine ei andnud soovitud tulemust. LHV peab enda juhiste alusel kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need ületavad koos muu hüvitisega kindlustussumma;
    9. hüvitama kahju hüvitamise kohustuse tekke korral muu hulgas kulud, mida kindlustusvõtja kandis seoses kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega. LHV hüvitab eksperdi või nõuandja palkamise kulud juhul, kui kindlustusvõtja on need kulud enne LHV-ga kooskõlastanud;
    10. keelduma kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat piiravat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mis on kehtestatud ÜRO resolutsioonide alusel või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi vastavate õigusaktidega.

15. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine

    1. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada juhul, kui:
       1. kindlustatud isik loobub oma tagasinõudeõigusest kahju tekitanud isiku vastu või kui LHV tagasinõudeõiguse teostamine osutub kindlustatud isiku süül võimatuks (näiteks nõude esitamise tähtaja ületamine, vajalike dokumentide esitamata jätmine);
       2. kindlustatud isik hüvitab kahjustatud isikule kahju või tunnustab kahjustatud isiku poolt esitatud kahjunõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei ole selge;
       3. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustuslepingu või kahjujuhtumi olulisi asjaolusid;
       4. tegu on sündmusega, mille tagajärjel tekkinud kahju ei hüvitata tingimuste alusel;
       5. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset ettenähtud tähtajaks ega lisatähtajaks ja kindlustusjuhtum toimub pärast lisatähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui kindlustusvõtja jättis makse tasumata temast mittetuleneva asjaolu tõttu;
       6. kindlustusvõtja ei ole järginud mõnda tingimuste punktis 10 loetletud ohutusnõuet või punktis 13 loetletud kohustust ja sellel on kahju tekkega põhjuslik seos.

16. Kindlustuslepingu lõppemine ja ülesütlemine ning kindlustuslepingust taganemine

    1. Kindlustusleping lõpeb:
       • kindlustusperioodi lõppemisel;
       • kindlustuslepingu ülesütlemisel;
       • kindlustuslepingust taganemisel;
       • kindlustusvõtja ja LHV kokkuleppel;
       • muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
    2. LHV-l on õigus kindlustusleping üles öelda, järgides õigusaktides ettenähtud ülesütlemise tähtaegu, juhul kui:
       1. kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingut, sealhulgas ei ole tasunud kindlustusmakset tähtajaks ega lisatähtajaks;
       2. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le kindlustuslepingu ja/või kindlustusjuhtumi asjaolude kohta tahtlikult valeandmeid;
       3. toimunud on kindlustusjuhtum ja LHV on teinud otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta;
       4. kindlustusrisk on suurenenud, sealhulgas juhul, kui kindlustusrisk on suurenenud kindlustusvõtjast sõltumata ja kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingut muutma tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest;
       5. ilmnevad muud õigusaktides sätestatud kindlustuslepingu ülesütlemise alused.
    3. LHV-l on õigus kindlustuslepingust taganeda juhul, kui kindlustusvõtja ei ole seda sõlmides teatanud LHV-le kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest ja/või on esitanud teadlikult valeandmeid, sealhulgas tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatamist. LHV võib kindlustuslepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmata jätmisest.
    4. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist, võib LHV kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda. Kui tasutud kindlustusmakse (sealhulgas osamakse) on väiksem kui poliisile märgitud tasuda tulev summa, siis loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud. Kui LHV ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks kolme kuu jooksul alates makse sissenõutavaks muutumisest hagi, siis eeldatakse, et ta on kindlustuslepingust taganenud.
    5. Kui kindlustusleping on sõlmitud sidevahendi abil, on kindlustusvõtjal õigus taganeda kindlustuslepingust 14 päeva jooksul alates selle sõlmimisest. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le avaldus. Taganemise korral tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.
    6. Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused, sealhulgas kindlustusvõtja kohustus tasuda LHV-le kindlustusmakseid, kehtivad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.
    7. Kui kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

17. Mitmekordne kindlustus

    1. Kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski kas osaliselt või täielikult mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate kindlustushüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse, siis vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena (mitmekordne kindlustus).

18. Teadete edastamine

    1. Kõik kindlustuslepingu täitmiseks vajalikud teated edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

19. Isikuandmete töötlemine

    1. LHV on õigustatud töötlema kindlustuslepinguga seotud isikuandmeid LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtete alusel ja avaldama kindlustuslepinguga seotud teavet kolmandale isikule, kelle õigus infot saada tuleneb LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.
    2. LHV-l on õigus säilitada kindlustuslepingu täitmisega seoses side- või muu vahendi abil saadud salvestisi ning vajaduse korral kasutada neid kindlustusvõtja esitatud tahteavalduste tõendamiseks.

20. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

    1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

21. Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides

    1. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel eeldusest, et poliisil märgitud kindlustuslepingu eritingimused on üldtingimuste ees ülimuslikud.
    2. Kui tingimused on tõlgitud võõrkeelde, juhindutakse vaidluse korral nende tõlgendamisel alati eestikeelsetest tingimustest.