4. juuli 2023
Joel Kukemelk. FOTO: LHV
Saame tuttavaks Joel Kukemelgiga, kes on LHV Rohelise pensionifondi juht. Joeli südameasi on kasvatada eestlaste pensioniraha. Aga lisaks on ta veel mootorrattur, lumelaudur, jooksja, ujuja, metsamees, ehitaja, investor ja niisama tavaline eestlane, kes mõtleb samuti, kuhu sõprade ja perega välja minna, kuidas renoveerida maakodus sauna ja millal oleks aeg üle minna elektriautole. Ilmselgelt mõtleb ta ka sellele, kuidas kindlustada enda tulevik, et rahaasjad oleksid korras. Ta on tavaline inimene nagu meie, hoolitsedes enda ja oma lähedaste eest.
Kui oled mõelnud, kus koguvad pensioni fondijuhid ja mis on nende investeerimise põhimõtted, siis sarjast „5 küsimust fondijuhile“ leiad oma küsimustele vastused.
Kui pikalt oled II sambas kogunud ja millis(te)s fondi(de)s?
Olen II sambas kogunud alates tööle asumisest: tulin LHV-sse 20-aastasena. II sammas on Eesti populaarseim investeerimistoode ja seda lihtsal põhjusel – panustades vaid 1,6% oma netopalgast, muudan 6% oma töötasu maksurahast isiklikuks pensionifondi rahaks. Praegu on kolm neljandikku mu II samba varast LHV Pensionifondis Roheline ja üks neljandik LHV Pensionifondis L.
Miks need fondid?
Esiteks teeb maailm läbi kolossaalselt suurt rohepööret, mis muudab senist elukorraldust ja majandusmudeleid. LHV Roheliste II ja III samba fondide asutaja ja fondijuhina ning ise fondis kogujana usun, et see paarikümne aasta pikkune trend pakub ajas väga häid teenimisvõimalusi. Märtsi keskel täitus Rohelisel fondil tegevuse algusest 3 aastat. Rõõm on tõdeda, et nende kolme esimese tegevusaastaga on ta jõudnud Eesti pensioniturul tegutsevate fondide tulemustes nimekirja esimeste sekka.* Samas tuleb tähele panna, et kuna need investeeringud on seotud ühe trendiga, tuleb aktsepteerida ka keskmisest suuremat riski. Aga teist rohepöördesse ligilähedaseltki nii tugevalt panustavat pensionifondi Eestis ei ole.
Teiseks on LHV Pensionifond L Eesti pensionituru mahult suurim fond, millel on ette näidata ka 20 aasta parim tootlus. Mulle meeldib selle fondi hajutatus erinevate varaklasside vahel: aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, erakapital, riskikapital, väärismetallid, mets.
Kui enamik Eesti pensionituru fonde paigutab raha ainult börsil noteeritud aktsiatesse ja võlakirjadesse, siis usun, et üle pika aja on võimalik sellistes vähem likviidsetes varaklassides nagu kinnisvara, erakapital ja riskikapital teenida lihtsalt palju suuremat tootlust. Börsivälistel ettevõtetel on raskem kapitali kaasata, kuna investoritele ei pakuta börsi kujul lihtsat väljumisvõimalust ning äri ise pole nii küps. Selleks, et kapitali kaasata, on vaja näidata investorile suuremat tootlust, mis õigustaks lisariski võtmist.
Mis ja miks on sulle kogujana fondi(de) valikul oluline?
Investeeringutel peab olema majanduslik sisu. See tähendab, et tuleb investeerida sellesse, millesse ise usud. Tulevikuväljavaade on investeerimisel mitu korda olulisem kui minevik või hetkeolukord.
II ja III samba kaudu investeeringute tegemisel on suur riigipoolne motiveeriv hoob maksupoliitika, seetõttu on lihtne langetada otsus teha nende sammaste kaudu oma investeeringuid maksimaalses osas. Keerulisem on fondi valik, kuid soovitan valida fondi selle järgi, millesse ise usute. Mina usun rohepöördesse ja börsivälistesse varaklassidesse, sealt ka LHV fondid Roheline ja L mu pensionifondide portfellis.
Börsivälise varaga puutusin esimest korda kokku siis, kui ostsin LHV aktsiaid töötajatele suunatud pakkumistes korduvalt mitmes ringis aastaid enne, kui ettevõte üldse börsile läks. Ostsin neid seepärast, et uskusin LHV tulevikku – ja see on ka ära tasunud.
Mida sa veel teed oma tuleviku kindlustamiseks? Mida sa kindlasti väldid, mida sa kunagi ei teeks?
II samba kõrval investeerin maksimaalses võimalikus osas III sambasse, kuna riik tagastab nende investeeringute pealt 20% tulumaksu juhul, kui sissemakse jääb väiksemaks kui 15% aastasest brutopalgast või 6000 eurot, kumb iganes summa on väiksem. Oma III samba sissemakseid teen LHV Pensionifondi Roheline Pluss.
Lisaks investeerin omal käel väärtpaberitesse nii Eestile geograafiliselt lähematel kui ka kaugematel börsidel.
Millised on sinu investeerimispõhimõtted? Mis on investeerimisel tähtis? Kui palju raha on investeerimiseks vaja?
Investeerida ei ole kunagi hilja ja ükski summa pole investeerimiseks liiga väike. Risk ja tootlus käivad käsikäes. Riski peab teadvustama, aga mitte ignoreerima. Investeerimine ongi riskantne, kuid investeerimata jätmine on pikas plaanis veel riskantsem.
Räägi mõni õpetlik või muhe lugu sellest, kuidas on sinust saanud investor?
Päris väikse poisina oli mul punane puidust rahakassa, kuhu kogusin vanematelt ja vanavanematelt taskurahaks, sünnipäeva kingitusteks ja naabritele tehtud pisitööde eest saadud raha. Ma olen väiksest saadik olnud suur koguja ja mu perekonnas pole vist kedagi, kellele ma poleks mingil hetkel raha laenanud.
Mäletan, et mulle üldse ei meeldinud Eesti rahareformi ajal oma puidust kassast rublasid välja võttes nii vähe Eesti kroone sinna vastu saada. Kassa jäi peaaegu tühjaks ja sõna „rahareform“ oli väiksele poisile sel hetkel arusaamatu termin.
Veidi vanemaks saades hakkasin raha koguma puidust kassa asemel pangakontole. Üheaastane tähtajaline hoius oli lapsena mu esimene investeerimisinstrument ja seda pikki aastaid. Käisime isaga iga aasta jõulude ajal sõlmitud hoiuselepingut pangakontoris uueks aastaks pikendamas ja aasta jooksul kogunenud uut sularaha hoiusele sisse maksmas. Mulle väga meeldis näha, kuidas paberile prinditud hoiuraamatus (jah, siis olid sellised asjad veel!) kirje hoiuse suuruse kohta muudkui kasvas.
17-aastaselt tegin 2003. aasta sügisel oma esimese väärtpaberiostu Eesti börsil, selleks olid tollased Eesti Telekomi aktsiad. Kolm kuud hiljem liikusin edasi USA börsile. Järgneva 20 aastaga olen ära proovinud kõikvõimalikud instrumendid võlakirjadest börsiväliste ja börsiaktsiate, fondide, optsioonide, futuuride ja forward’iteni välja. Investeerimine on lihtsalt osa minu DNA-st. LHV fondijuhina on mul võimalik neid teadmisi ja oskusi igapäevaselt ka praktikas kasutada.
LHV-s on sinu raha investeeritud südamega
LHV-l on teistsugused pensionifondid: laiapõhjaliste indeksite kasutamise asemel eelistame juhtida varasid aktiivselt. See tähendab, et otsuseid teevad asjatundjad, lähtudes majandusolukorra ja investeerimisvõimaluste põhjalikust analüüsist ning hajutades riske erinevate varaklasside vahel. Oleme juba 20 aastat olnud number 1 pensionikasvataja Eestis.**
Tutvu ka LHV investeerimisstrateegia ja pensionifondidega.
*Võrreldud on II samba fondide kumulatiivset tootlust 16.03.2020 kuni 16.03.2023 (allikas: Pensionikeskus). Võrdlusest on välja jäetud fondid, mis ei tegutsenud võrdlusperioodi alguskuupäeval. Tutvu kõikide pensionifondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste geomeetriliste tootlustega.
**Võrreldud on sama riskitasemega II samba fondide kumulatiivset tootlust ajavahemikul 31.05.2003–31.05.2023 (allikas: Pensionikeskus). Arvesse on võetud üksnes perioodi algus- ja lõpukuupäeva fondi osakuväärtus. Võrdlusest on välja jäetud fondid, mis ei tegutsenud võrdlusperioodi alguskuupäeval. Võrreldud fondide viimase kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmine geomeetriline tootlus on järgmine: LHV L: 6,30%; 5,85% ja 4,67%; Swedbank 1970–79: –0,21%; 1,15% ja 1,89%; SEB Progressiivne: –0,40%; 0,42% ja 1,19%; LHV M: 3,85%; 2,87% ja 2,63%; Swedbank 1960–69: –2,46%; –0,51% ja 0,28%; LHV S: –1,16%; –0,73% ja –0,17%; LHV XL: 6,36%; 6,76% ja 5,15%; LHV XS: –1,91%; –1,14% ja –0,33%; SEB Konservatiivne: –5,31%; –3,34%; –1,87%; Swedbank Konservatiivne: –5,00%; –2,65% ja –1,47%.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Vaata kõiki uudiseid