27. juuni 2023
Tänu meditsiini arengule ja elujärje üldisele paranemisele on oodatav eluiga Eestis muljet avaldavalt tõusnud. Sellel on aga tohutu mõju pensionisäästudele, sest pikeneb ajaperiood, mil tuleb pärast tööturult eemaldumist kogutud rahaga hakkama saada.
Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Eestis 1993. aastal 74 aastat ja meestel 62,3 aastat. Veel 20 aastat tagasi, kui kolmesambaline kogumissüsteem loodi, jäi naiste oodatav eluiga alla 77 ja meestel 66 eluaasta juurde. 2021. aastal oli vaatamata väikesele langusele naiste oodatav eluiga üle 81 eluaasta ja meestel ligi 73 eluaastat. See tähendab, et pensioniikka jõudes jääb veel hulganisti aastaid pensionipõlve nautida.
Vaatamata pensioniea tõusule, maksab riik esimesest sambast jätkuvalt pensioni, mis käsikäes inflatsiooniga ka aasta-aastalt tõuseb. Lisaks teevad riigivalitsejad populaarsuse võitmiseks erakorralisi, mitte küll teab kui suuri pensioni tõstmise otsuseid. Oma probleem on ka selles, et ühiskonna vananedes ülalpeetavate pensionäride osakaal järjest kasvab ja maksumaksjatest töökäsi jääb protsentuaalselt järjest vähemaks. Kokkuvõttes tähendab tublilt töötanud ja väärikat palka saanud inimese jaoks pensionile siirdumine siiski elustandardi kurba langust. Teatavasti ongi selle vahe kompenseerimiseks loodud erinevad investeerimisvalikud pensionisammaste ja fondide näol.
Mida pikemaks eluiga muutub, seda rohkem sääste meil pensionipõlves vaja läheb. Sageli jäetakse tähelepanuta asjaolu, et raha on võimalik pensionieas ka edasi kasvatada, kuigi on arusaadav, et pärast pensionile jäämist võib riskilävi langeda. Tegelikult ei olegi mõtet siis enam suuri riske võtta, sest kunagi ei tea, millal järgmine suurem langus aktsiaturgudel uksele koputab ja kui kaua läheb aega sellest taastumiseks. Siiski tuleks kasuks, kui investeeringud saaksid madalama riski juures edasi kasvada.
LHV fondipension pakub võimalust oma sääste ka pensionipõlves edasi kasvatada. Süsteem on iseenesest lihtne: kõik säästud, mis fondi on kogutud, jäävad tootlust edasi teenima ja kui väljamaksete graafik on tehtud oodatava eluea põhjal, siis ei pea väljamaksetelt ka maksma tulumaksu.
Raha hakkab fondiosakute müügist kontole laekuma vastavalt soovitud regulaarsusele: igakuiselt, kvartaalselt või korra aastas. Kuna tegemist on üsna paindliku tootega, võib raha välja võtta ka erinevates suurustes ühekordsete maksetena. Järelejääv raha kasvab fondis edasi ja lisaks on fondipension ka päritav.
Ideaalis võiks tootlus olla selline, et see kataks väljamaksed, aga see sõltub juba kogutud pensioni suurusest ja väljamaksetest. Igal juhul on kasulik hakata investeerima võimalikult varakult, sest mida suurem summa jõuab koguneda, seda tugevamat efekti annab iga tootluseprotsent. 100 euro pealt saab neljaprotsendilise tootluse juures 4 eurot, aga 1000 euro pealt juba 40 eurot jne.
Et kogumispensioni saaks veelgi kiiremini kasvatada, otsustas valitsus mullu, et vabatahtlikult saab II sambasse valida maksemääraks ka 4 või 6 protsenti. Riigi panuseks jääb seejuures 4% inimese brutopalgast. Avaldusi maksemäära tõstmiseks saab esitama hakata juba 2024. aastal ja suuremaid makseid tegema hakata alates 2025. aastast.
Loe LHV fondipensioni kohta täpsemalt.
Tiit Efert
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Vaata kõiki uudiseid