23. september 2022
Kuna päikeseenergia on üks odavamaid ja lihtsamini kättesaadavamaid energiaressursse, siis ei tohiks paneelide paigaldamise tänavune hüppeline kasv olla imekspandav. Paneelide peamise sisendi polüsilikooni tootmismahtude mastaapne suurenemine järgnevatel aastatel sillutab sektoris teed nii hindade langusele kui ka potentsiaalselt veelgi tugevamale nõudlusele.
Bloomberg Intelligence prognooside kohaselt peaks 2022. aastal maailmas juurde lisanduma 250 gigavati jagu päikeseenergiat, märkides mullusega võrreldes 38% kasvu. Kaks kõige suuremat panustajat Hiina ja Euroopa peaksid oma mahtusid suurendama vastavalt 44% ja 32%.
Üleilmselt aastas paigaldatud päikeseenergia võimsus (GWh). Allikas: Bloomberg
Päikeseenergia tootmisvõimekuse kasv tuleb ajal, mil paneelide üks olulisemaid sisendeid –polükristalliline silikoon ehk polüsilikoon – on kallinenud u 40 dollarile kilogrammi eest ehk jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2011. aastast. Alles 2020. teises kvartalis võis selle toormaterjali kilogrammi hinda näha 7 dollaril. Kui päikesepaneelis kulub ühe energiavati loomiseks 3 grammi polüsilikooni, siis eramaja 400-vatises paneelis on seda toorainet 1,2 kg ehk 48 dollari jagu. Tõenäoliselt maksavad tootjad pikaajaliste lepingute alusel polüsilikooni eest turuhinnast siiski mõnevõrra madalamat hinda.
Polüsilikooni valmistajad plaanivad aga oluliselt suurendada oma tootmismahte, mis peaks hakkama hinda allapoole tooma juba uuest aastast. Kui 2022. aasta lõpuks saab polüsilikooni tootmismaht olema võrdeline 328 gigavatiga, siis 2023. aastal 540 ja 2025. aastal juba 940 gigavatiga. Tulles tagasi Bloombergi prognoosi juurde, et nõudlus peaks tänavu olema 250 gigavatti, 2023. aastal 286 ja 2025.a 345 gigavatti, terendab tänu ühe olulise sisendi hinna langusele potentsiaalselt ees ka päikesepaneelide odavnemine.
Allikas: Bloomberg
Järgnevate aastate päikeseenergia buum võib olla mõnes mõttes ettekujutlematu, sest kui siiani on maailmas Bloombergi andmetel paigaldatud kokku 971 gigavati jagu päikeseenergia tootmisvõimsust, siis polüsilikooni lisanduvat toodangut vaadates võiks justkui järeldada, et 2025. aastal hakatakse sellises mahus iga aasta päikeseenergia tootmisvõimekust lisama.
Lähtudes Bloombergi eeldusest, et päikesepaneelid toodavad u 20% ajast energiat, siis aitaks 940 gigavati jagu lisandunud paneele rahuldada u 5,8% maailma praegusest elektrivajadusest. Sealt edasi hakkaks sama palju võimekust lisanduma juurde iga aasta. Rahvusvahelise Energiaagentuuri kohaselt oleks maailmas vaja perioodil 2030–2050 paigaldada aastas 630 gigavati jagu päikeseenergia tootmisvõimsust, et CO2 emissioon üleilmselt netos nulli kukuks.
Mõistagi oleks meelevaldne eeldada, et lisanduv päikeseenergia võimsus teeb lähiaastatel polüsilikooni tootmismahtudega sarnase hüppe, sest samasugust panuse kasvu oleks vaja ka päikeseelementide, pooljuhtide ja paneelide tootjatelt. Lisaks seisavad päikeseparkide rajamisel teel ees tihti regulatiivsed takistused ja ka poliitika mängib rolli, sest praegu pärineb ligi pool Hiina polüsilikooni toodangust Xinjiangi autonoomsest piirkonnast, kust USA on juunist kõikide kaupade, sh päikesepaneelide impordi keelustanud, tuues põhjuseks sealse põlisrahva tagakiusamise ja kasutamise sunnitöölistena. Financial Timesi kohaselt plaanib samasugust impordikeeldu hakata rakendama ka Euroopa Liit.
Kuna Euroopa importis 2020. aastal 8 miljardi euro väärtuses päikesepaneele (75% neist pärines Hiinast), kavatsetakse välisriikidest sõltumise vähendamiseks REPowerEU initsiatiivi raames järgnevatel aastatel investeerida potentsiaalselt kümneid miljardeid eurosid kohaliku tootmisvõimekuse rajamisse. Sarnaselt soosib kodumaal tootmise suurendamist Ühendriikides hiljuti vastu võetud Inflation Reduction Act.
Kuna päikesepaneelide hinnad on eeskätt just polüsilikooni hinnast mõjutatud, siis võiks viimase märkimisväärselt suurenev tootmismaht (potentsiaalselt ka pikaajaline ületootmise risk) hakata jõudma ka paneelide hindadesse. Paljudel päikeseenergia sektoriga seotud ettevõtetel on juba praegu raskusi nõudluse rahuldamisega, kuid kui mingi tehnoloogia ja sellega toodetud elekter muutub veelgi odavamaks, siis võib ees terendada veelgi kiirem kasv.
Päikeseenergia sektorisse on läbi arvukate ettevõtete investeerinud ka LHV pensionifondid Roheline ja Roheline Pluss.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Vaata kõiki uudiseid