14. juuni 2022
Passiivsel investeerimisel on oma selged plussid. Investorid saavad indeksitesse investeerides laiapõhjalise hajutatuse üle eri majandusharude, mida läbi üksikaktsiate on keskmisel investoril kuluefektiivselt raske saavutada. Lisaks võtab passiivne investeerimine ära investeerimisotsustest emotsiooni, kuna üksikaktsiate lühiajalised kõikumised toovad investeerimisel mängu lisakihi investeerimispsühholoogiast, millega on algajal investoril raske toime tulla.
Ütlus, kuidas külvad, nõnda lõikad, peab paika ka aktsiaturgudel. Eelmise kümnendi virelev majandus olematu hinnatõusuga pani keskpangad suures koguses raha trükkima majanduse elavdamiseks. Madalad intressid ja suur rahatrükk jõudsid finantsturgudele, tipnedes eufoorilise spekuleerimisega börsidel 2021. aastal. Kuna majanduskasv ise oli eelmisel kümnendil madal, siis investorid ostsid väga kõrgetele hinnatasemetele kõik aktsiad, mis näitasid virelevast majandusest natukenegi kiiremat kasvu.
Mis juhtub kui head saab korraga liiga palju?
Indeksfondide suurim pluss, nende hajutatus üle majandusharude, on muutunud selle suurimaks miinuseks. Täna saab hajutatuse asemel investor ühe ajaloo kõige kontsentreerituma portfelli turu kõige ülehinnatumatesse sektoritesse, avades portfelli suurtele potentsiaalsetele kaotustele.
USA börsi S&P 500 indeksist, mis on ühtlasi maailma suurim ja populaarseim aktsiaindeks, moodustavad eelmise kümnendi suurimad võitjad pea poole indeksi osakaalust. Peamiselt on need suured tehnoloogiahiiud, millest omakorda viis suuremat moodustavad neljandiku indeksi osakaalust.
Viie suurima ettevõtte osakaal S&P 500 indeksis
Kas see on halb, kui portfell on nii suurel määral kontsentreeritud viimase kümnendi suurimasse eduloosse - tehnoloogiasse?
Ei, kui jätkuvad täpselt samad trendid, mida nägime eelmisel kümnendil: virelev nõudlus, olematu hinnatõus (pigem võitlus hindade langusega), langevad energiahinnad ja suur rahatrükk.
Kontsentreeritus tehnoloogiasse muutub suureks riskiks, kui eelmise kümnendi eelmainitud trendid pöörduvad. Seda oleme viimasel kahel aastal selgelt ka näinud. Hindade langus on asendunud hinnatõusuga. Langevad energia hinnad on keeranud tõusule, kuna sektorisse on pikalt liiga vähe investeeritud. Selle trendi pöördumist pole isegi praegu näha, kuna investeeringuid ei tehta jätkuvalt piisavas mahus. Tulenevalt kõrgemast inflatsioonist on viimase kümnendi suurim finantsvarade ostja keskpanga näol muutumas hoopis varade müüjaks.
Iga uus kümnend on üldjuhul eelmisest erinev. Seekord ei saa olema kuidagi teisiti. Inflatsiooniseeme on mulda läinud ja seda sealt välja juurida on keeruline. Inflatsioon on ennekõike psühholoogiline protsess, mitte statistika, millel on oluline mõju finantsvaradele. Aktsiaturgudel pöörab inflatsiooni tagasitulek eelmise kümnendi trendid pea peale. Eelmise kümnendi võitjate aktsiate hinnad, mis on ülehinnatud ja kallid, muutuvad investorite portfellis taganttuule asemel ankruteks.
Võimalused muutunud majanduskeskkonnas
Muutunud majanduskeskkonnas töötavad kõige paremini just need varad, mis eelmisel kümnendil olid surve all. Head ajad on energiasektoris, materjalitööstuses jms “vana majanduse” tööstusharudes. Need on sektorid, kus pikaajalise alainvesteerituse tõttu on tekkinud oluline pakkumise defitsiit, kuna investeeringuid pole piisavalt tehtud pea kümme aastat.
Aktsiaturgudel on jätkuvalt kogu energiasektori osakaal eelmainitud S&P 500 indeksis väiksem kui Apple osakaal. Laiapõhjalistes aktsiaindeksites on investorid teinud suure panuse eelmise kümnendi võitjatele, omades samal ajal väga madalat avatust ajaloos hinnatõusust enim võitvatele varadele.
Ajal, mil keskkond kiiresti muutub ja eelmise kümnendi trendid pea peale pöörab, pakutakse aktiivsetele investoritele alati riskide kõrval võimalusi. Sel põhjusel oleme ka LHV aktiivsed pensionifondid suunanud viimaste aastate jooksul toorme- ja materjalisektori suunale, et klientide varade ostujõudu ettevaatavalt paremini säilitada ja kasvatada.
Tutvu LHV pensionifondidega
Kaius Kiivramees
Portfellihaldur
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud investeerimissoovitusena.
LHV pensionifonde valitseb LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole tagatud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lehel lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
