II sambasse kogujale oli 2021 hea aasta

10. jaanuar 2022

Lõppenud aasta alguses eeldasime, et majanduse taastumine tuleb vaevaline, kuid koroonaviirusele saame vähem mõelda. Läks risti vastupidi: uued viirusetüved on tähendanud uusi nakatumislaineid ja uusi piiranguid ning lükanud muu hulgas edasi kontoritesse naasmise.

Eesti majandusel on seevastu läinud oodatust tunduvalt paremini. Kui 2020. aasta detsembris prognoosis Eesti Pank 2021. aasta majanduskasvuks 2,9%, siis mõni nädal tagasi avaldatud uue prognoosi alusel kujunes reaalseks kasvuks 8%. Samasugust trendi nägime ka mujal maailmas. Eks see oligi põhjus, miks arenenud riikide aktsiaturgudel läks möödunud aastal väga hästi.

Pensioneid silmas pidades on majanduskasvust veelgi olulisem näitaja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv, mis on funktsioon palga- ja tööhõive kasvust. Suures osas määrab see I samba pensionite indekseerimisemäära (st aastakasvu) ja on ühtlasi LHV aktiivselt juhitud pensionifondide võrdlusindeksiks.

LHV Varahalduse suurimate pensionifondide eesmärk on tagada, et sõltumata aktsiaturgudel toimuvast kasvab meie kogujate pensionivara kiiremini kui riiklik pension. Hea meel on tõdeda, et kuigi võrdlusindeks kasvas prognoositud 1,6% asemel 7,7%, suutsid meie suurimad aktiivselt juhitud fondid L ja XL selle näitaja ületada.

Pensionireformi oodatust väiksem mõju

Loomulikult jäi 2021. aastasse pensionireform ning sellega kaasnev võimalus võtta seni kogutu välja – edasise kogumise arvelt ja korraliku maksukuluga. Suur osa Eesti inimesi otsustas siiski kogumist jätkata ning seda kõikides maakondades, kõikides vanuserühmades ja ka kõikide sissetulekurühmade seas.

Mullu veebruaris avaldatud börsiteates eeldasime, et aasta lõpuks on fondide maht veidi üle 1,2 miljardi euro ja aktiivseid kliente on meil peaaegu 130 000. Tegelikult kujunes fondide mahuks rohkem kui 100 miljoni euro võrra suurem summa ja kord kuus sissemakseid tegevaid kliente on meil peaaegu 140 000.

Koalitsioonileping, millega otsustati pensionireform ellu viia, kirjutati alla 6. aprillil 2019 ja tollal oli kõikide Eestis tegutsevate II samba pensionifondide kogumaht veidi üle 4,2 miljardi euro. Möödunud aasta lõpuks oli pensionifondide kogumaht ligikaudu 4,5 miljardit eurot. III samba maht on samal ajavahemikul rohkem kui kahekordistunud: 2021. aasta lõpuks oli see juba pea 400 miljonit eurot.

Hoolimata sellest, et osa pensionikogujaid on otsustanud pensionisüsteemist lahkuda, on uute liitujate ja edasi koguma jäänute vara veelgi rohkem kasvanud. Pärast kõikide tasude arvesse võtmist teenisime 2021. aastal LHV Varahalduse II samba pensionifondide klientidele tootlusega üle 126 miljoni euro ja III samba fondidega ligikaudu 5 miljonit eurot.

Ainulaadsed fondid ainulaadse strateegiaga

Ikka veel näeme oma aktiivselt juhitud fondide puhul seda, et parim viis edestada võrdlusindeksit pikaajaliselt on noteeritud varade kõrval keskenduda suures osas börsivälistele, sealhulgas Eestiga seotud investeeringutele. Nende puhul on meil ettevõtete rahavoogudest parem ülevaade.

Kui rääkida näiteks otse tehtud kinnisvarainvesteeringutest, siis on LHV pensionifondide portfellis 293 üürikorterit, kaks büroohoonet, kolm stockoffice’i-tüüpi ärihoonet ja üks tootmishoone. Kõik hooned on kõrge täituvusega ja üüritulu teenitakse nii, nagu äriplaanis ette nähtud.

Läinud aasta sündmustest väärivad esiletõstmist Tallinnas Mustamäel Aiandi tänava üürikortermajade valmimine, Tartu mnt 63 büroohoone renoveerimistööde aluseks oleva ehitusprojekti valmimine ja hoonete hindamine BREEAM-i jätkusuutlikkuse standardite alusel. Omakapitali suurema tootluse saavutamiseks kasutasid LHV pensionifondid ära soodsat intressikeskkonda ja kaasasid pangalaene.

Erakapitalifondides, kuhu oleme nüüdseks investeerinud juba peaaegu kümme aastat, näeme üha selgemini pikaajalise strateegia soodsat mõju. 2021. aastal väljuti edukalt mitmest tehtud investeeringust, samuti on tekkinud ligipääs tõeliselt suurtele globaalsetele tegijatele ja võimalus seeläbi ka erakapitaliportfelli hajutada. Möödunud aastal tegime koos erakapitalifondidega ka kaks kaasinvesteeringut, võttes seeläbi osaluse kohalikus Piletilevis ja USA turul tegutsevas UrgentMED kiirkliinikute ketis.

Meie mullused parimad investeeringud rohelistes fondides olid seotud elektrisõidukite, soojustusmaterjalide, elektrifitseerimise ja jäätmekäitlusega. 2021. aastal tegime roheliste fondidega kokku üle 250 tehingu ja osalesime neljas IPO-s. Aasta lõpuks oli rohelistes fondides 53 temaatilist investeeringut.

Hea aasta pensionikogujatele ja hea stardipunkt järgmiseks aastaks

Möödunud aasta kujunes kõikide tasude järel pensionifondide M, L ja XL tootluseks vastavalt 5,3%, 9% ja 10%. Laiapõhjalise aktsiariskiga pensionifondi Indeks jaoks oli see suurepärane aasta: osaku väärtus kasvas 22,8%. Rohelise pensionifondi jaoks oli aasta 2021 pärast sellele eelnenud tormilist kasvuaastat mõnevõrra tagasihoidlikum: aastatootluseks kujunes 2,9%. Ka kõik LHV III samba fondid saavutasid positiivse tulemuse.

Nagu juba mainitud, tähendas LHV pensionikogujate jaoks tulemuslik aasta seda, et kõikide pensionifondide peale kokku teeniti osakuomanikele 131 miljonit eurot puhastulu. Suurem osa sellest – ligikaudu 109 miljonit eurot – oli seotud fondide L ja XL tootlusega. Pensionifondid L ja XL ületasid teist aastat järjest võrdlusindeksi, st kasvatasid oma pensionivara kiiremini, kui ainult riigipensionile lootes.

LHV Varahaldusel võimaldas see võtta 2021. aasta tulemuste eest 2,6 miljonit eurot edukustasu. Võrdluseks: näiteks fondi L aktiivselt sissemakseid tegeva kliendi jaoks, kes alustas möödunud aastat 10 000 euroga kontol ja teenib 1500 euro suurust brutokuupalka, lisandus aastaga kõikide tasude järel pensionivara 1516 eurot. Puhtalt tootluse mõju sellest oli 916 eurot. Edukustasuks kujunes 28 eurot, mis on tootlusest juba maha arvestatud.

2022. aasta tõotab tulla sündmusterohke. Koroonaviirus pole kuhugi kadunud, inflatsioon kipub ähvardavalt kiirenema ja osutuma püsivamaks, kui algul arvati. Pandeemia algusaja toetused ja keskpankade rahatrükk hakkavad lõppema või koomale tõmbuma.

Usume, et LHV aktiivselt juhitud fondid on ees ootavateks väljakutseteks hästi positsioneerunud. Suurim pensionifond (L) alustas 2022. aastat portfelliga, millest on ligikaudu 20% seotud kinnisvaraga, 20% investeeritud erakapitali ja 10% kohalike ettevõtete võlakirjadesse. Veidi üle poole portfellist on hea tootlusootusega, kuid vähem avatud aktsiaturu riskile ja pakub vähemasti osaliselt ka inflatsioonikaitset. Sellise portfelli ülesehitamine võtab aastaid ning selleks on vajalik pühendunud ja võimekas investeerimistiim.

Meie eesmärk püsib endine: soovime teenida oma suuremate aktiivselt juhitud fondidega tootlust, mis edestab võrdlusindeksit, kuid teha seda viisil, mis on pika vaatega ja vähem avatud maailma aktsiaturgudel toimuvale. Ühtlasi peab meie tegevus aitama kaasa Eesti majanduse käekäigule.

Soovime jätkuvalt pakkuda pensionifonde, mis selgesti eristuvad turul tegutsevatest alternatiividest. LHV konservatiivsed fondid S ja XS hoiavad madalate intressimäärade keskkonnas pigem lühiajalisi positsioone ning on tulevastele võimalustele avatud. Fondid M, L ja XL keskenduvad suures osas noteerimata varaklassidele, on kõige rohkem investeerinud kinnisvarasse, ettevõtete võlakirjadesse ja erakapitali, otsides siiski aktiivselt võimalusi ka aktsiaturgudel. Pensionifond Roheline investeerib ettevõtetesse, mis aitavad kaasa rohepöördele ja teenivad sellest ka tulu, ning pensionifondis Indeks on võrreldes konkurentidega märksa suurem arenevate turgude osakaal. Sama joont hoiame oma III samba fondides.


Vahur Vallistu
LHV Varahalduse juhatuse esimees


LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.

LHV Pensionifondi XS kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 0,11%, 0,51% ja 0,32% aastas. LHV Pensionifondi S kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 0,02%, 0,44% ja 0,16% aastas. LHV Pensionifondi M kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 3,11%, 3,23% ja 2,62% aastas. LHV pensionifondi L kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 6,97%, 6,58% ja 4,51% aastas. LHV Pensionifondi XL kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 8,79%, 7,78% ja 5,29% aastas. LHV Pensionifondi Indeks kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 10,4%, 15,26% ja 8,98% aastas. LHV Pensionifondi Täiendav kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 8,38%, 8,35% ja 5,68% aastas. LHV Pensionifondi Indeks Pluss kahe, kolme ja viie aasta keskmine tootlus on 13,55%, 17,68% ja 10,74%.

Vaata kõiki uudiseid