08. september 2021
Möödunud aasta märtsis kirjutasin loos „Osta tipust ja müü põhjast – või siis vastupidi?“, miks majanduse jaoks keerulistel aegadel ei tohiks riigi kulutuste kärpimisel esimene mõte olla II samba pensioniinvesteeringute peatamine. Ja kuidas 2009. aastal see viga korra juba tehti. Nüüd saame tõdeda, et 2020. aastal astutigi teist korda sama reha otsa. Loodame, et sellest nüüd piisab ja kolmandat korda enam ei tule.
2009. aastal peatas riik omapoolsed 4% II samba maksed 1,6 aastaks, makstes need hiljem tagantjärgi. Just sel perioodil näitasid aga suurimad Eesti pensionifondid kõigi tasude järgselt +20% kuni +35% tootlust. 2020. aastal tehti koroonapandeemiale viidates sama asja uuesti, sedapuhku 1,2 aastaks, juulist 2020 kuni augustini 2021. Selle 14 kuu jooksul on Eesti pensionifondid kerkinud EPI indeksi järgi keskmiselt +16,4%. Kusjuures, märkimisväärne on, et mitte ükski Eesti pensionifond ei ole selle 14 kuu jooksul väärtuses langenud. Fondide tootlus on kõige konservatiivsematel fondidel olnud sel perioodil alates +0,1% ning kõige agressiivsematel fondidel kuni +55,9%.
2 = 6
1. septembrist taastusid riigipoolsed 4% maksed II sambasse ehk lisaks Sinu brutopalgast tasutavale 2% sissemaksele muudetakse ka 4% sotsiaalmaksu osa Sinu isiklikuks pensionirahaks, mille kasutamise aja ja viiside kohta saad tulevikus täies mahus ise otsustada. Sisuliselt 2 võrdub 6 ja teist nii atraktiivset investeerimislahendust Eestis ei ole.
2020. aasta riigipoolsete II samba tegemata 4% maksed tasub riik alates 2023. aastast tagantjärgi. Kuid seekord koos intressiga, milleks on II samba fondide keskmine tootlus 2,5 aastasel perioodil juuli 2020 kuni detsember 2022. Hetkeseisuga on selle intressi suurus siis +16,4%, ilmestades hästi, kui suure reha otsa ikkagi on astutud. Meenutuseks, et riigil oli võimalik tollal laenata rahvusvahelistelt turgudelt nullintressiga või isegi negatiivse intressiga. Fikseeritud nullintressiga laenu võtmise ja selle raha II sambasse investeerimise asemel otsustas riik võtta ujuvintressiga laenu ja panustas sisuliselt finantsturgude langusele. Ekslikult. Tänaseks on selle otsuse hinnalipik juba mitukümmend miljonit eurot.
Pensioniraha kogumine toimub pikal perioodil, mille sisse jääb nii majandustõuse kui majanduslanguseid. Rasketel aegadel saab investeeringuid reeglina teha odavamate hindade pealt ja sama raha eest saab lihtsalt rohkem. Seetõttu peaks keerulistel aegadel kaaluma investeeringute suurendamist, mitte nende peatamist. Ja kõrge intressiga laenud tuleks esimesel võimalusel tagasi maksta või vahetada odavama intressiga laenude vastu. Emotsioonid on pikaajalise investori vaenlaseks – odavmüügi ajal tahetakse müüa ja buumi ajal osta. Tegelikult (palju) parema pikaajalise tulemuse annab vastupidine tegutsemine.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
Fondijuht
