12. mai 2021
Pensionile jäämine on inimese jaoks üks suuremaid finantsilisi väljakutseid, sest summa, mille me peame selleks ajaks koguma, on suurem, kui mis tahes muu rahaline eesmärk meie eluea jooksul. Kodu ostmiseks või lapse kõrghariduse eest maksmiseks võime koguda raha kümmekond aastat, pensionipõlveks kogume aga aastakümneid. See on pikk ja raske teekond.
Nagu kõigi keeruliste väljakutsete puhul, kipume välja mõtlema vabandusi ja õigustusi, et nendega mitte tegelda ja need üldse ära unustada. See on kõige ehedam enesepetmine, mis peab lõppema kohe! Siinkohal väike ülevaade peamistest pensionivaledest, mida me iseendale räägime.
1. Ma ei saa endale säästmist lubada
Saate kindlasti. Vaadake oma kulutused üle ja investeerige palgast iga kuu kindel protsent või summa, mida praegusel ajal saab teha kasvõi ühe euro kaupa. Eelarves tuleks teha ümberkorraldus nõnda, et selle rahaga igapäevase elu juures enam ei arvestatagi. Nõnda muutub miski, mis võinuks olla kulutus, hoopis kasvavaks varaks.
2. Ma olen veel nii noor, et mul on pensioniks aega raha koguda veel küllaga
See on üks enam levinud valesid, mida me endale korrutame. Tõsi on, et tööiga on pikk ja isegi siis, kui oleme jõudnud 55-eluaastani, jääb pensionipõlveni veel vähemalt kümme aastat. Aga aeg läheb väga kiiresti ja mida kauem pensioniks säästmist edasi lükata, seda keerulisem on piisaval hulgal sääste koguda.
Näiteks kui alustada pensioniks kogumist 25-aastaselt, investeerides iga kuu 100 eurot väärtpaberitesse, mis keskmiselt teenivad aastas 6% tootlust, koguneb 40 aastaga 185 tuhat eurot. Selleks, et 55-aastaselt järgneva 10 aastaga sama summani jõuda, tuleb sama tootluse juures iga kuu kõrvale panna 1170 eurot. Seega, alustage kohe!
3. Kui ma ühel päeval abiellun, siis minu rahamured kaovad
Majapidamises kulutuste jagamine võib tõesti tähendada ühe inimese kohta poole väiksemat finantskoormat ja ka paremat eeldust pensionil hakkama saada. Aga mis juhtub siis, kui suhe laguneb, ühel või teisel kaob töökoht või keegi haigestub?
4. Küll riik maksab mulle piisavalt pensioni
Võib-olla tänased pensionärid saavad seda väita, et tulevad toime. Kuid töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv hakkab Eestis lähematel kümnenditel langema. Kui praegu on see keskmiselt üle kahe, siis mõnekümne aasta jooksul langeb suhtarv 1,5 juurde. See paneb aga riigieelarve sotsiaalvaldkonna surve alla. Lisaks jääb negatiivse iibe puhul ka töökäsi ehk rahateenijaid järjest vähemaks. Kui riik ei taha pensioneid vähendada, tuleb tõsta pensioniiga. Seega võib riiklik tugi tulla paljude jaoks ka liiga hilja ning olla sellelegi vaatamata väike.
5. Ma teen palju tööd ja naudin oma töö vilju just praegu
Pensioniks säästmine pole valik ega ettepanek, see on kohustus. Küll aga võib säästa pensioniks ja samal ajal nautida ka täiel rinnal elu. Selleks pane enda jaoks paika 50–20–30 reegel. Pool sissetulekutest kuluta igapäevavajadusteks (toit, kommunaalid, üür, transport). Viiendik jäta säästudeks, laenude tagasimakseteks jm finantseesmärkide saavutamiseks. Ligi kolmandik las jääda hinge ja keha harimiseks (poodlemine, meelelahutus, fitness, kingitused jms). Kui tunned, et väärid rohkem meelelahutust, siis see tuleb juba tuleviku arvelt.
6. Ma saan päranduse
See on kõige klassikalisem karunaha jagamine enne jahile minekut. Kas te ikka teate, millised on pärandiga seotud kohustused? Samuti võib rikas sugulane elada kauem, kui te eeldasite ja lõpuks, kui pärandi kätte saate, jääb teil üle vaid võlgu maksta. Parem on ikkagi oma pensionipõlve rahastamisel loota endale. Kui sellele lisandub kasulik pärandus, siis see on vaid boonuseks.
7. Minu kodu on kinnisvara
Esimene suur küsimus on, et kus te ise elama asute pensionipõlves? See on isegi mõistetav, et võiks müüa ja elada pensionipõlves mugavamas üürikorteris, aga mis siis, kui kinnisvaraturg on just sel ajajärgul madalseisus?
8. Investeerides kaotan raha
Tõsi on see, et väärtpaberiturud kõiguvad. Kui aga vaadata pikemaid perioode, siis on tootlus ajalooliselt olnud ikkagi positiivne. Kontol raha niisama hoides ei jääda mitte ainult ilma võimalikust tootlusest, vaid inflatsiooni tõttu selle raha väärtus kahaneb. Ei saa loota ka sellele, et alustate investeerimist siis, kui aktsiahinnad hakkavad pärast järgmist krahhi uuesti tõusma, sest keegi ei näe seda ette. Mitte keegi. Seega on pensionipõlveks võimalik kasu teenida eeskätt pikaajalisest investeerimisest.
9. Laste haridus on mulle tähtsam
Laste harimine on kallis ning võimaluse korral tuleb neid toetada. Aga mitte pensionisäästude arvelt. Pigem peaks tudeng võtma õppelaenu, sest tal on aega seda tagasi maksta. Aga kui te olete pensionil ja teil pole sääste, siis ei anna teile enam keegi laenu.
10. Ma töötan surmani
See on huvitav vale, sest ülemaailmsete uuringute põhjal usuvad vähesed, et nad on selleks üldse võimelised. Aga isegi siis, kui te olete ülivõimekad, vajate te lõpuks puhkust, mida pakub väärikas pensionipõli. Miks mitte miljonärina? Selleks tuleb säästmise ja investeerimisega alustada võimalikult varakult.
Tiit Efert
Vaata kõiki uudiseid