LHV Pensionifond Roheline

Juuni 2024: Parimad võimalused on seal, kust vähesed neid otsivad

Joel Kukemelk, fondijuht

11. juunil käis Äripäeva „Investor Toomase tunnis“ oma mõtteid jagamas Enlight Researchi analüütik ja Solar Equity Intelligence platvormi asutaja Rudolf Stenar Saluoks. Kuigi mul pole olnud võimalust Rudolfiga ise kohtuda, oli huvitav kuulata tema mõtteid meie rohefondi käekäigust ja rohesektori väljavaatest laiemalt.

Küsimusele, kas LHV on oma rohefondide haldamisega hästi või halvasti hakkama saanud, vastas ta nii: „Kui vaadata LHV rohefondi tootlustele peale, siis mina isiklikult ütleks, et fondijuhid ei ole teinud halba tööd. Ütleks isegi, et nemad on täitsa hästi hakkama saanud. Võrreldes teiste sarnaste fondidega on nad kas samal pulgal või isegi natukene edestanud“. Jätkuküsimusele, et mida võiks teha fondiga n-ö tipu ajal liitunud inimesed, kommenteeris ta nii: „Tegelikult ongi see probleem, et kui fondide osakud tõusevad, siis soov fondiga liituda kasvab. See aga tähendab seda, et need aktsiad muutuvad kallimaks. Tihtipeale ongi see probleem, et inimesed lähevad sisse, kui on buum, ja väljuvad, kui aktsiad on odavalt hinnastatud. See ongi kogu see probleem.“ Ja viimasena uuriti ta arvamust, et kas rohesektor võiks lähiaastail laiapõhjalistele aktsiaindeksitele ära teha: „Rohesektori eelis on see, et rohesektor kuskile ei kao. Vahepeal on paremaid aegu, vahepeal on halvemaid aegu, aga rohesektor on kindlasti tulevikus väga olulisel kohal. Nii taastuvenergeetika kui ka muud rohelahendused, mis on vajalikud meie kliimaeesmärkide täitmiseks. Pikaajaliselt ma usun, et on võimalik üldist turgu sellel sektoril ületada.“

Olen kõige sellega väga nõus, Rudolf.

Juuni tulemus –6,8%

Juuni oli veider kuu. Turud tervikuna jätkasid tehnoloogiasektori eestvedamisel rallimist. See on viinud tänaseks suurimad aktsiaindeksid rekordilise kontsentreerumise ja keskmistest kallimate hinnatasemeteni. Hetkel vähempopulaarne rohesektor jäi sellest tõusust täielikult kõrvale ning nägime LHV II ja III samba rohefondides juunis hoopis –6,8% langust. Kuigi langus on suur, andsime juunis sisuliselt tagasi vaid mais saadud tõusu ning juuli algusega on juba juuni langusest üle kolmandiku tagasi võetud. Rohesektoris liikumised ongi suured ja sellega on vaja lihtsalt harjuda.

Juunis me portfellis tehinguid ei teinud. Küll aga olime tunnistajaks Euroopa Keskpanga esimesele intressilangetusele viimase enam kui 5 aasta jooksul. Kuna see otsus oli laialt oodatud, polnud sel ühekordsel liigutusel ka olulist mõju turgudele. Roheinvesteeringute seisukohast on aga oluline teadmine, et raha kallinemise ajastust oleme üle mitme aasta tagasi liikunud raha odavnemise või stabiilse hinna ajastusse – ja see on kapitaliintensiivsete pikaajaliste roheinvesteeringute tegemisel ja roheprojektide tasuvusaja arvutamisel väga oluline ja positiivne muutus.

Juuni lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 34% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 3% oli rahas.

Müncheni rohekonverents – taastuvenergia võidukäik on paratamatu

Juuni alguses osalesin Münchenis Bloombergi korraldatud rohekonverentsil – kirjutasin sellest pikemalt LHV Finantsportaalis ilmunud loos „Inimkonna rohepööre võtab rohkem aega“. Nende sõnum oli konkreetne. Esiteks – oleme jõuliselt rohepöördesse sisse liikunud, kuid algus on olnud vajalikust tempost väiksem ja globaalset soojenemist 1,5 kraadi juures pidama ei saa. Teiseks – rohepööre on olemuslikult inimkonna järjekordse tehnoloogilise arengu samm, mida ei ole võimalik peatada.

Maailmas on installeeritud tänaseks ca 4 tuhande GW jagu taastuvenergiavõimsust. Bloombergi analüüsimeeskond ootab selle numbri kahekordistumist enne 2030. aastat. Aastaks 2050 oodatakse selle jõudmist 17 tuhande GW-ni, millest 2/3 on seotus päikeseelektriga. Aastaks 2050 on taastuvenergia tänane 15%line osakaal tõusnud maailma elektrivõrgus ca 70% peale, tuul ja päike hakkab moodustama üle poole kogu maailma elektritootmisest.

Suured trendid on hoogsalt liikuma läinud. Kui aastal 2000 moodustas kivisüsi Austraalia elektritootmisest 80%, Hiinas ja Indias 75%, USAs 50%, Euroopas 30%, Jaapanis ja Kagu-Aasias 20% ning Ladina-Ameerikas 5%, siis tänaseks on kivisöe osakaal langenud Austraalias 40% peale, Hiinas 60%le, USAs 20%le, Euroopas 10%le ning Ladina-Ameerikas 1%le. Indias on see tõusnud 80%le, Jaapanis 30%le ja Kagu-Aasias 40%le, kuid ka seal on kivisöe osakaalu tipp tänaseks juba seljataga ja suund on kiiresti allapoole. Uued investeeringud liiguvad järgmistel aastakümnetel taastuvenergiasse.

Lõpetuseks üks mõtlemapanev infokild USA elektrienergia sektorist: 1964. aastal lisati USAs ca 5 GW uut elektrienergiavõimsust (maagaas ja hüdroenergia), 1974. aastal ca 30 GW (kivisüsi, maagaas ja tuumaenergia), 1984. aastal ca 20 GW (kivisüsi ja tuumaenergia), 1994. aastal ca 10 GW (maagaas), 2004. aastal ca 25 GW (maagaas), 2014. aastal ca 25 GW (maagaas, tuuleenergia, päikeseenergia) ja aastaks 2024 prognoositakse ca 60 GW lisandumist (päikeseenergia, tuuleenergia ja akutehnoloogia). Maailm muutub meie endi silme all. Sinu investeerimisportfell on LHV Rohelistes fondides selle muutusega kaasaminemise esirinnas.

Mai 2024: Maailm elektrifitseerub

Joel Kukemelk, fondijuht

Maailma energiavõrk peab järgmise 25 aastaga enam kui kahekordistuma ja kasvama üle 100 mln kilomeetri võrra, et 2050. aasta kliimaeesmärke täita ja maailma planeeritud elektrifitseerumist ellu viia. Selles protsessis on erakordselt oluline roll vasel ja vasetootjatel, millest oleme korduvalt kirjutanud ja kus oleme viimasel ajal suurt positsiooni hoidnud. Mais tegi vase hind uue ajaloolise rekordi.

Möödunud aastal kasvas päikeseenergia tootmine maailmas ligi veerandi võrra ja tuuleenergia tootmine ligi kümnendiku. Üle poole lisandunud kasvust tuli Hiinast. Taastuvenergiale üleminek annab Hiinale tulevikus energia iseseisvuse ning on juba tänaseks andnud uue tõuke sealsele tööstussektorile – Hiinast on saanud loetud aastatega maailma suurim autode eksportija ning elektriautode tootmises on lühikese ajaga välja võideldud nii tugev positsioon, et nii USA kui Euroopa Liit on oma turu kaitsmiseks kehtestanud üha suuremaid tollitariife Hiina elektriautodele. Uue trendi õigeaegse maha magamisega annab see Ameerika ja Euroopa tootjatele mõneks ajaks kaitset, kuid mitte lõputult – juba täna on meie rohefondi investeering Hiina autotootja BYD Euroopasse oma tehast ehitamas ja loodab selle Ungaris 3 aasta jooksul avatud saada.

Mai tulemus +6,1%

Mai oli rohefondidele selle aasta parim kuu. MSCI World indeks tõusis euros mõõdetuna kuuga +2,9%, LHV II samba rohefond kerkis samal ajal üle kahe korra rohkem ehk +6,1% ja III samba fond +5,9%. Koos maikuu liikumisega tõusid plusspoolele ka rohefondide tulemused selle aasta algusest. Kuu jooksul kerkisid kenasti nii meie elektrifitseerimisega seotud investeerimispositsioonid kui ka madalamate tuleviku intresside ootuses erinevad taastuvenergia nimed. Väga hea hoo said sisse nii päikeseenergia, vesinikutehnoloogia, akutehnoloogia kui ka tuuleenergiaga seotud ettevõtted. Oleme seda pikalt oodanud ja fondi portfell on positsioneeritud sellest trendi muutusest kasu lõikama.

Mais väljusime kahest Soome investeeringust Lamor ja Spinnova, kus meie soovitud investeerimisteeside väljamängimine võtab tänase arusaamise järgi oodatust oluliselt kauem aega ja oleme otsustanud seda mitte ootama jääda. Samal ajal suurendasime oma positsioone USA börsil kauplevas akutehnoloogia ettevõttes Fluence Energy ning Londoni börsil kauplevas vesinikutehnoloogia ettevõttes ITM Power – mõlemad ettevõtted on viimasel ajal andnud julgustavaid kommentaare just lähituleviku ärivõimaluste kasvatamise kohta.

Mai lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 36% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.

Fondijuht vahetub, kuid rohestrateegia jääb

15. mail teatasime börsile, et lahkun LHV Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise, rohemaailma ja eestlaste pensionivara kasvatamise vastu ei ole kuhugi kadunud – vastupidiselt on see tegelikult kõigi nende aastatega hoopis kasvanud. Kuid muutused on elus paratamatud – ka rohepööre ise on ju väga suur muutus senises maailmakorralduses. Kui me umbes 5 aastat tagasi LHV rohelisi fonde kokku hakkasime panema, ütlesime prospektis ja tingimustes selgelt välja, et fond investeerib maailma rohepöörde trendi, kuid kitsa ühe valdkonna tõttu saab see olema kõrge riskiga fond ning soovituslik investeerimisperiood on 15+ aastat. Teadsime juba tollal, et suure tõenäosusega tähendab see ka seda, et fondil saab olema mitu fondijuhti enne, kui soovituslik investeerimisperiood täis saab ja minu alustatud strateegiat peab ühel hetkel jätkama uus fondijuht. Vabandan kõigi ees, kes lootsid just minu käe all oma rohelist pensionivara veel aastaid või aastakümneid kasvatada.

Suured liikumised käivad aktsiaturgudele investeerimisega kaasas ning kõige lihtsam viis oma raha kaotada on tipust investeerida ja investeerimiskauge ajakirjaniku, harrastaja või küünilise konkurendi kombel hiljem näpuga näidata, et viimase 1, 2 või 3 aasta tulemus on miinuses ja ignoreerida kogu fondi ajaloo tulemust. LHV rohefondid on mõeldud neile, kes riski kannatavad ning on valmis päriselt 15+ aastat oma pensionivara rohepöörde trendis hoidma ja üle tsüklite investeerima. Ma usun, et nii tuleb ka hea või väga hea tulemus. Ainuüksi maikuu näitab, kui kiiresti muutused toimuda võivad – LHV rohefond võib ühe kuuga teha tulemuse, mis on mõne teise fondi jaoks kogu aasta tulemus.

Tulemusest rääkides – alates Rohelise fondi loomisest 2020. aasta 16. märtsil kuni 31. maini 2024 on veidi enam kui 4 aastaga fondi kogutootluseks olnud +53,7%. Kuigi viimase paari aastaga on vahe teiste fondidega väiksemaks sulanud, on see jätkuvalt selle ajaperioodi parim tulemus võrreldes muude aktiivselt juhitud LHV pensionifondidega – seega neil, kes sarnaselt minuga kohe alguses uude fondi sisse tulid, on läinud väga hästi. Kes liitusid hiljem, peavad olema nüüd lihtsalt kannatlikud ja laskma fondi investeeringutel ja ajal oma tööd teha. Tänaseks oleme selle fondiga läbi teinud täistsükli – näinud nii häid kui halbu aegu ja näidanud, et see strateegia töötab. Rohepööre pole kuskile kadunud, see kõik on alles alanud. Uuele energiale ja energialahendustele üleminek on maakeral paratamatu ja pöördumatu protsess ja isegi roheskeptikud teavad seda. Nüüd ootame lihtsalt uut roheinvesteerimise tõusulainet - Euroopa Liit võttis äsja mais vastu määruse, mis aitab veelgi jõulisemalt ja senisest kiiremini puhtamale energiale üle minna.

LHV rohefonde on nende aastate jooksul aidanud mul juhtida kogu LHV Varahalduse investeerimistiim, kus on kokku ca 15 inimest. Suurem roll on olnud meie ESG portfellihalduril Jani Mäenpääl ja investeeringute analüütikul Erko Rebasel. Alates augustist annangi rohefondide teatepulga Janile üle – enne seda olete järgmised 2 kuud veel minu käe all.

Juuni alguses olen Münchenis Bloombergi rohekonverentsil, kirjutan sellest lähemalt järgmine kuu. Uute roheliste kuukirjadeni!

Aprill 2024: Plasti uputus

Joel Kukemelk, fondijuht

Maailmas toodetavast plastist töödeldakse täna ümber kõigest 9%. Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hindab, et see number ei kasva oluliselt ka mitme aastakümne jooksul – aastaks 2060 prognoositakse selle tõusu vaid 17%ni.

Keskmiselt toodetakse maailmas üle 1 miljoni tonni plastist jäätmeid päevas, millest iga päev lõpetab ca 2000 veoauto täit plasti ookeanis, järvedes ja jõgedes, ülejäänu prügimägedel. See on massiivsel skaalal ajas liitintressi kombel akumuleeruv probleem, mille ulatust näevad juba täna hoovuste randumise sihtkohad, näiteks Indoneesia. Maailm vajab rohkem taaskäitlust ning prügi ümbertöötlejaid ootab järgmistel aastakümnetel ja -sadadel ees suur tööpõld.

Lisaks plastprügi kuhjumise ja vähese ümbertöötlemise probleemile on tänaseks lõpuni teadmata ka meid kõikjal ümbritseva nanoplasti mõju inimeste ja loomade pikaajalisele tervisele. Näiteks hiljutine teadusuuring paljastas, et 1-liitrises veepudelis leidub kuni 240 000 tillukest nanoplasti tükki, mis on palju suurem arv, kui seni arvati.

Aprilli tulemus –1,0%

Aprill tähistas 1. kvartali tulemuste hooaja algust. MSCI World indeks langes euros mõõdetuna kuuga –2,8%, Solactive taastuvenergia indeks langes –4,7% ja päikeseenergia indeks –7,1%. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –1,0% ja III samba fondil –0,9%. Taastuvenergia nimede nõrkust kompenseeris hästi elektrifitseerimises hädavajaliku vase ligi 12%line hinnatõus ja meie vasetootjatega seotud positsioonide väärtuse 7%line kasv.

Aprillis väljusime täielikult kahest investeeringust ja lisasime portfelli ühe uue ettevõtte. Müüsime maha Portugali taastuvenergia suurettevõtte EDP Renovaveis aktsiad, kus valuatsioonist tulenevalt nägime mujal paremaid raha paigutusvõimalusi ning väljusime USA börsilt oma tillukese positsiooniga väikesest elektrifitseeritud paadimootorite tootmisele keskendunud Vision Marine’ist, kus investeerimistees loodetud aja jooksul ei realiseerunud. Uus portfelli lisandunud ettevõte on USA börsilt päikeseenergia tehnoloogia vallast NEXTracker, kes on ca 10 aastaga haaranud koguni 30% päikesepaneelide kaldenurka muutvast tehnoloogiast, et saada suurem päikeseenergia tootlikkus. Börsil noteeriti NEXTracker alles 2023. aasta veebruaris.

Aprilli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 30% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 4% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 16% oli rahas. Fondi vaba raha tekitasime eri müükidest suures osas kuu viimastel päevadel, et teha väljamaksed mai alguses fondist välja liikuvate klientide lunastusorderite täitmiseks. Väljuvate klientide jaoks müügiinstrumente valides lähtusime põhimõttest, et fondis edasi koguvate investorite väljavaated rohesektori tuleviku tõusupotentsiaali realiseerumiserul ei tohi kuidagi kannatada. Maikuu alguse seisuga on fond sisuliselt täies mahus investeeritud.

Planeet vs. Plast

22. aprillil tähistati üle maailma 54. korda Maakera päeva. Traditsioon sai esimest korda alguse 1970. aastal USAs, levis 1990. aastatel rahvusvaheliseks ja on tänaseks kasvanud ülemaailmseks sündmuseks. Muuhulgas paljutuntud Pariisi kliimaleping allkirjastati 2016. aastal sümboolselt just Maakera päeval. Sel korral oli Maakera päeva teemaks „Planeet vs. Plast“, et panna inimesi mõtlema plasti tootmise kliima jalajäljele, selle pideva tarbimise nähtamatutele tervisemõjudele ning selle hilisema kokku korjamise ja ümbertöötlemise madala määra probleemile.

OECD hindab, et maailmas toodetakse ca 400-450 mln tonni plasti aastas ning aastaks 2050 tõuseb see üle kahe korra 1000 tonnini. Maailmas on plasti kokku tänaseks toodetud ca 12 miljardit tonni ja enamus sellest on lihtsalt prügimägedes. Kui täna on maailma CO₂ jalajäljest seotud plasti tootmise ja tarbimisega veidi alla 5%, siis 2050. aastal võib see Lawrence Berkeley National Laboratory arvutuste järgi olla isegi ka juba kuni 20%, kui ülejäänud CO₂ intensiivsetes valdkondades toimuvad emissiooni tasemete planeeritud vähendamised.

Ringmajandus ja ümbertöötlemine on juba täna üks LHV rohefondide investeeringu suundi ja valdkondi, mida teraselt jälgime. Meie suurimad ümbertöötlusega seotud investeeringud on Londoni börsil kauplev ca poole miljardilise turuväärtusega Renewi ning börsivälise investeeringuna Skandinaaviast NG Group.