LHV Pensionifond Roheline III

Oktoober 2024: Muutlikud poliitilised tuuled

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Poliitiliste muutuste puhul võib ennustamine olla sama keeruline kui tuule kiiruse prognoosimine. Lühiajaliselt võivad mõlemad suunamuutused olla ettearvamatud ja põhjustada volatiilsust.

Saksamaal nimetatakse taastuvenergia tootmise ebasoodsaid perioode dunkelflaute’iks, mis tähendab vabas tõlkes pimedat tuulevaikust. See on ajavahemik, mil tuul ei puhu ja päike ei paista, luues keerulise olukorra taastuvenergia tootmiseks. Piltlikult öeldes on sarnast ebakindlust toonud ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimised kohalikule turule.

President Donald Trumpi võidu korral võib oodata muutusi taastuvenergiapoliitikas, sealhulgas võimalikke tariife Hiinas toodetud päikeseenergia komponentidele ja teistele seadmetele. Kuigi see võib esialgu tunduda karmina, pakub see tegelikult võimalusi kohalikele ettevõtetele.

Taastuvenergia väärtusahelas on Hiina juhtival kohal madalate tootmiskuludega. Samuti ei pruugi president Bideni ajal loodud taastuvenergia toetusprogrammid Trumpi juhtimisel enam sama soodsad olla, mistõttu peab USA taastuvenergiasektor leidma uusi viise, nagu näiteks kohalikud töökohad või kapitali tootlikkuse orgaaniline kasvatamine, et oma positsiooni säilitada. Head ettevõtted leiavad viise, kuidas igas majanduspoliitilises keskkonnas hakkama saada, ja see kehtib kindlasti ka taastuvenergiaettevõtete puhul.

Valimiskuu jooksul reageerisid taastuvenergiaga seotud varad positiivselt Kamala Harrise võiduvõimaluste kasvule, kuid Trumpi võiduvõimaluste suurenemine ja lõpuks valimisvõit mõjutasid kuu tulemust negatiivselt. Oktoobris oli LHV pensionifondi Roheline tootlus –4,29% ja pensionifondi Roheline III –4,17%.

Trumpi tariifide eesmärk oleks kaitsta ameeriklaste huve ja luua kohalikke töökohti, kuid sellel on ettevaatavalt inflatsiooniline mõju. Trumpi teine valimislubadus on energiahindade langetamine, mis on varasemalt tähendanud fossiilkütuste kasutamise toetamist. Taastuvenergiaga tootmine on aga päikeseliste ja tuuliste päevade korral marginaalsete tootmiskulude puudumise tõttu väga odav. Probleemid tekivad aga juhul, kui esineb mainitud pime tuulevaikus.

Euroopa Liit on tugeva Hiina sõltuvuse tõttu hiljuti kehtestanud kriitilise tähtsusega toorainete määruse, mille eesmärk on suurendada oluliste toorainete varustuskindlust, mis on eriti oluline Euroopa taastuvenergia ja muu tehnoloogilise arengu seisukohalt. Nagu USA valimised näitavad, vajab ka Euroopa peagi tegusid, mitte ainult loosungeid.

September 2024: Lainete lummuses

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Finantsturud liiguvad oma olemuselt kohati lainetena. Laineharjal sõites kogub optimism ja eufooria võimu, täpselt nagu majanduse hoogsa kasvutsükli ajal. Populaarsed sektorid ja üksikaktsiad haaravad tähelepanu, samas kui moest väljas teemad jäävad justkui piltlikult lainepõhja.

Investeerimise psühholoogiat arvesse võttes võib antud olukorras mõelda, kas lainehari tuleb alla või hoopis algab uus sõit ülespoole. See peegeldab suurepäraselt üleilmselt finantsturgude ettevaatavaid ootusi majanduse väljavaate osas.

Finantsturud hindavad ka erinevate riikide poliitilisi riske ja võimalusi ning kajastavad seda jooksvalt varade hinnaliikumistes. USA presidendivalimiste aastal on see hea näide, kuid sama kehtib ka Euroopa rohepöörde ja teiste sarnaste teemade puhul.

Septembrikuus oli LHV pensionifondi Roheline tootlus 3,9% ja pensionifondi Roheline III 3,5%.

Positiivse kuu taga oli nii USA Föderaalreservi otsus langetada intressimäära 50 baaspunkti võrra kui ka Hiina valitsuse plaan majandust elavdada. Madalamad intressimäärad toetavad eriti taastuvenergiavarasid ning ka erinevaid salvestuslahendusi, mis on vajalikud taastuvenergia katkendlikkuse tõttu.

Teine toetav trend on andmekeskuste ja tehisintellekti arendamisega seotud kasvav vajadus energia järele. Andmekeskused töötavad 24/7 ning vajavad stabiilset energiat.

Näiteks on nii Microsoft kui ka Alphabet (varem Google) suures mahus taastuvenergia ja süsinikuvaba energia kasutajad ning soovivad sellega tarbimise kasvu rahuldada. Andmekeskused vajavad jahutamiseks ka olulises koguses vett.

Mõlemad teemad on head näited sellest, kuidas tehnoloogia arenguga on võimalik esmalt luua uus ressursside kasutamise valdkond ja seejärel arendada tehnoloogiaid, mis võimaldavad neid ressursse tõhusamalt kasutada. See on hea näide sellest, kui keeruline võib olla tehnoloogilise arengu ja keskkonnasäästliku mõtlemise sobitamine ühte lausesse.

August 2024: Soojad suved ja mitmetahuline majandusolukord

Jani Mäenpää, portfellihaldur

1930. aastatel oli kuum kliima ja keeruline majandusolukord põletav teema. Ajastut kirjeldatakse nii Suure depressiooni kui ka Tolmukausi (inglise keeles Dust Bowl) nime all. Äärmuslikud põuaperioodid raskendasid eriti põllumeeste elu, kuid samuti oli see periood keeruline poliitikute jaoks. Suurlinnades olid suved nii palavad, et valitsusametnikud ja seadusandjad lahkusid selleks ajaks maale.

Inimkond on aga võimeline kohanema nii kliima- kui ka majanduse muutustega. Näiteks leiutati palavate ilmadega kohanemiseks konditsioneeriseade, mis võimaldas kuumal suvel linnas töötegemist. Majanduse kohanemist tol ajal kirjeldab Franklin D. Roosevelti uue kursi poliitika (New Deal), mille eesmärk oli majandust elavdada.

Tänapäeval võib paralleele tõmmata Euroopas rohelise kokkuleppe (Green Deal) ja Ameerika Ühendriikides ajaloo ühe suurima investeeringuga majandusse ja energiajulgeolekusse (Inflation Reduction Act). Kuigi nende eesmärgid on erinevad, on algpõhjused sarnased.

Augustikuu finantsturgudel

Augustikuu oli finantsturgudel närviline. Kuu tulemuseks jäi LHV pensionifondil Roheline –3,57% ja III samba fondil Roheline III –3,45%. Kuu alguses valmistasid USA tööturu juuli näitajad pettumuse ja Jaapani börsi suurim langus alates 1987. aasta mustast esmaspäevast koos staaraktsia seisusesse tõusnud NVIDIA volatiilsusega tekitasid turgudel närvilisust.

Need arengud on kujundanud turuosaliste seas ootuse, et USA Föderaalreserv (FED) langetab sel aastal intressimäärasid. Madalamad intressimäärad on eriti olulised taastuvenergiaprojektide jaoks, kus kapitali hind ja müügihinnad mõjutavad projekti finantstulemusi. Viimastel aastatel on aga kõrged intressimäärad ja inflatsioon teinud selliste projektide arendamise keerulisemaks, eriti avamere tuuleparkide puhul.

Nii päikese- kui ka tuuleenergia puhul on oluline küsimus, millise hinnaga toodangut turule müüakse. Pikaajaline hinnalukustus tagab küll stabiilse tulu, kuid projekti finantstootlus võib jääda suhteliselt madalaks. Olukord on keeruline, kui tulubaas on fikseeritud, kuid kulubaas mitte. See probleem on hästi tuttav nii tuuleturbiinide ja labade tootjatele kui ka projektide arendajatele tuuleenergia väärtusahelas.

Investeerimisportfellides peavad sellised ettevõtted oma finantstootluse siiski saavutama. Seetõttu, sarnaselt majanduse ja kliimaga, peab ka Roheline pensionifond adapteeruma. Portfelli kuuluvad ettevõtted peavad olema hästi juhitud ning tegema head pikaajalist tootlust oma paigutatud kapitalile, aidates vähendada ja leevendada kliimamuutuse mõju ja globaalseid CO₂ heitkoguseid. Mis on ka muidu Pariisi kliimakokkuleppe peamised eesmärgid.

Juuli 2024: Investeerimise olümpia

Joel Kukemelk, fondijuht

Pariisi olümpiamängud kestavad 26. juulist 11. augustini. Investeerimisel on olümpiamängudega tegelikult rohkem seoseid, kui pealtnäha arvata võiks. Olümpiamängud näitavad, kui paljudel kõikvõimalikel aladel on omavahel võimalik mõõtu võtta – kärestikuslaalomist, rulasõidust, breiktantsust, vibulaskmisest, triatlonist kuni erinevate traditsiooniliste meeskondlike pallialadeni välja. Ka investeerimisel on väga palju erinevaid varaklasse ja investeerimisvaldkondi. Suurepärane judokas ei ole tõenäoliselt hea ujuja ja parim kaljuronija ei tea ilmselt kuigi palju purjetamisest. Eri aladel on vaja oma lähenemist ja spetsiifilisi oskusi. Rohelise fondiga investeerime maailma pikaajalistesse rohetrendidesse – see pole 400 meetri jooks, vaid maraton. Maratoonarit ei morjenda, kui sprinter teda esimestel kilomeetritel edestab, maratonijooksus on tema päris vastasteks vaid teised maratoonarid.

Juuli tulemus +1,7%

Juuli oli suurte üles-alla liikumistega kuu. Kuu esimeses pooles tegid USA indeksid oma uued ajaloolised tipud, kuu teine pool oli aga nõrk ning pikalt tõusnud tehnoloogiasektorist lasti auru välja. 24. juuli Nasdaq indeksi 3,6%line ühe päevane langus oli viimase 2 aasta suurim. LHV II ja III samba rohefondide juulikuu tulemuseks oli vastavalt +1,7% ja +1,9%.

Juulis kaardistasime uusi võimalikke investeerimisobjekte ja jälgisime oma portfelliettevõtete 2. kvartali tulemusi. Kui Euroopa Keskpank on oma esimese intressilangetuse viimase enam kui 5 aasta jooksul nüüdseks ära teinud, siis USA Föderaalreservilt ootame seda sügisel. Raha kontrollimatu kallinemise ajastu on läbi saanud ja liigume stabiilsema raha hinna keskkonda – see on kapitaliintensiivsete pikaajaliste roheinvesteeringute tegemisel hädavajalik ja oodatud areng.

Kuhu me selle raha ikkagi investeerinud oleme?

Juuli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 35% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 22% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 4% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 5% oli rahas.

Meie 10 suurimat üksikinvesteeringut – kõik vahemikus 2,0%...3,5% fondi mahust – on Hollandis ja Belgias jäätmekäitlusega tegelev Renewi, roheenergiat pakkuv Leedu Ignitis, soojustusmaterjale tootev Taani Rockwool, börsivälise erakapitaliinvesteeringuna Norra jäätmekäitlusettevõte NG Group, hoonete kliimajalajälge vähendavaid materjale tootev Prantsusmaa Saint-Gobain, elektriautosid ja taastuvenergia salvestus- ja laadimislahendusi tootev ameeriklaste Tesla, Hiina elektriautoturu vaieldamatu liider BYD, Birdeye Eesti metsainvesteeringud, Soome paberitootja UPM ja Taani tuulikutootja Vestas. Erinevate börsilkaubeldavate fondide kaudu, mis Rohelisest fondist moodustavad ligi poole, saame täiendavalt laia ligipääsu paljudele päikeseenergia, akutehnoloogia ning elektrifitseerimises hädavajalike metallide tootmise ja töötlemisega seotud ettevõtetele.

Renewi kaupleb täna 4,5x 2025. aasta EV/EBITDAt (s.o. ettevõtte väärtus jagatud intresside, maksude ja amortisatsiooni eelse kasumiga), Ignitis 5,1x, Rockwool 8,9x ja Saint-Gobain 6,6x. Viimase 10 aasta keskmine ettevaatav EV/EBITDA kordaja on olnud Renewil 6,5x, Ignitisel alates börsile tulekust 6,6x, Rockwoolil viimasel 10 aastal 9,1x ja Saint-Gobainil 6,5x. Oleme täna keskmiste või alla keskmiste kordajate juures nendes nimedes. Tesla ja BYD on kasvuaktsiad, kus ei ole pikka stabiilset äriajalugu, mille vastu kordajaid võrrelda ja nende käekäiku mõjutab eelkõige maailma elektrifitseerimise trend tervikuna. Kui Saint-Gobain on olnud Morgan Stanley analüüsimaja top pick valik juba mõnda aega, siis Tesla lisati sellesse nimekirja 29. juulil. UPM kaupleb 8,0x 2025. aasta EV/EBITDAt ja Vestas 9,3x – kuigi mõlemad ettevõtted on sisendihindade osas väga tundlikud, on ka need kordajad nende viimase 10 aasta ettevaatavatest EV/EBITDA ajaloolistest kordajatest täna väiksemad.

Need loovad head eeldused maratonijooksus hea tulemuse tegemiseks, eriti kui vastutuul kõrgete intressimäärade näol on vaikselt ära kadumas, sest rohepööre laiemalt eeldab suuri kapitalimahukaid investeeringuid, kus iga protsendipunkt on arvel – mida odavam on laenuraha, seda paremad on äri väljavaated rohesektoris toimetavatele ettevõtetele.

Oma riik on kallis, oma planeet on veel kallim

Lõpetuseks üks filosoofiline mõte ka. Nüüd, kus me oleme lõpuks aru saanud, et tühi lootus, et keegi meie riigi kallale jõuga kippuda ei soovi, ei ole parim strateegia oma riigi pikaajaliseks säilitamiseks ja et me peame päriselt oma rahakotte kergendama, et muuta Eesti justkui üheks tugevalt kaitstud herilasepesaks, mida suur poiss tokiga torkima ei tahaks tulla, on mul ka üks laiem küsimus. Kui oma riik on kallis, siis miks me arvame, et oma elusõbraliku keskkonnaga planeet peaks tulema tasuta või iseenesest mõistetav olema? Kas paljas lootus, et me ei pea midagi tegema, et oma stabiilset elukeskkonda lõpmatult säilitada, ei ole mitte sama halb strateegia, kui oma riigi kaitsejõududesse investeerimata jätmine? Oma riik on kallis, oma planeet tegelikult veel kallimgi. Juulis nägime uute kuumarekordite püstitamist - need, kes propageerivad kliimaneutraalsete strateegiate ja rohepöörde eiramist, ei saa lihtsalt veel aru, mis tegelikult kaalul on.