Roheinvesteering võib end ära tasuda juba paari aastaga

On selge, et kui ettevõte soetab uue seadme, mis aitab tal rohkem toota, tõuseb tulu. Aga vahel võib suuremgi tulu peituda hoopis kulude poolel, näiteks siis, kui räägime ressursside efektiivsemast kasutusest.

Puhtama looduse ja jätkusuutliku majanduse poole liikumine on praegu olulisem kui iial varem. Eestit ja kogu maailma varitseb mitu olulist kliimaprobleemi, neist tõsiseim energia tarbeks fossiilsete kütuste põletamine ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamine. Ka ettevõte, mis tahab pikalt tegutseda, saab seda teha vaid kestvas maailmas.

Möödunud aastal liitus LHV ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega ning tutvustas oma rohelist tegevuskava, mis rõhutab nii kestlikku pangandustegevust kui ka organisatsioonikultuuri. Alustuseks pakkus pank säästlikke valikuid soosivaid finantstooteid vaid eraklientidele, ent nüüdseks on lisandunud ka ettevõtetele mõeldud soodsad rohelised laenud.

Roheline investeering on väga paljude ettevõtete jaoks samal ajal ka investeering oma efektiivsuse kasvatamiseks, märkis LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa. Enamasti katab investeeringujärgne energiasääst laenu tagasimakse, ent investeeringuga soetatud seadmed kestavad kõvasti kauem kui tagasimakse periood. Laenu tasumise järel jääb kogu võit ettevõttele ning tõusevad kasumlikkus ja efektiivsus.

"On täiesti reaalne panna roheline investeering enda eest laenu tasuma," tõdes Kiisa. "Ma toon ühe näite Eestist: üks suure laopinnaga ettevõte investeeris energiasäästlikku valgustussüsteemi ning uuendas kütte- ja ventilatsiooniseadmeid. Investeeringu suurusjärk oli 300 000 eurot ja selle tasuvusaeg oli kolm aastat, aga need ostetud seadmed kestavad 12-15 aastat," rääkis Kiisa. "See on väga mõtlemapanev näide ja neid on palju. Siis tekibki küsimus, et kui selline efektiivsus vedeleb Eesti majanduses maas, siis miks nii vähesed seda kasutavad!? Ettevõttel on väga keeruline kasvatada ärilise tegevusega oma kasumlikkust 300 000 euro võrra kuus, kuid selleks on muid võimalusi."

Möödunud aastal rajasid paljud ettevõtjad päikeseelektrijaamu, sest seda soosis riiklik taastuvenergia toetus, mida makstakse võrku müüdud elektri eest veel tuleval 12 aastal. Kuigi käesolevast aastast enam sellest toetusskeemist abi ei saa, jagab investeeringutoetusi endiselt Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Kiisa sõnul ei mõtle paljud ettevõtjad sellele, et nad kasutavad elektrit eelkõige päeval – ajal, mil energia on kõige kallim. "Kui ettevõte tarbiks ise ära kas kogu või suurema osa oma päikesejaamaga toodetud elektrist, tasuks see investeering end kiirelt ära isegi ilma taastuvenergia toetuseta," selgitas Kiisa. "See sõltub muidugi mitmest aspektist, kuid enamasti saab kulu nulli viie kuni kaheksa aastaga. Päiksepargi eluiga on aga mitu korda pikem."

Kiisa sõnul on roheinvesteering võit nii ettevõtte energiakasutusele ja konkurentsivõimele, kuid eeskätt ka üha soojenevale kliimale. Eesti majandust ja kohalikke olusid väga hästi tundva ettevõttena lähtub ka LHV vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest. "Me näeme, et ei ole võimalik edukalt ja pikaajaliselt äri ajada, kui seda ei tehta jätkusuutlikult," ütles Kiisa. "See käib nii panga, tööstusettevõtte kui pesumaja kohta."

Kui tahta konkurentsi pakkuda ka pikemas plaanis, näiteks enam kui viis aastat, tuleb Kiisa sõnul tegeleda oma ettevõtte tekitatud keskkondlike ja sotsiaalsete mõjudega ning juhtimise läbipaistvusega, vastasel juhul ei ole ettevõte varsti enam edukas. "See on LHV tõdemus ja meie enda teadlik valik ning üleskutse ka teistele," sõnas Kiisa.