Räägime lilledest ja mesilastest. Ja meest.

Ühel kevadisel pühapäevahommikul umbes 300 000 mesilasega liftis sõites avastasin end mõttelt: see on küll üks kummalisemaid asju elus, mida keegi üldse võiks kogeda. Aga tõsisasi on, et LHV büroohoone 8. korrusele ma nende mesilastega sõitsin ja seal nad end sisse on seadnud. Seitse tarutäit Buckfasti tõugu mesilasi.

Seljataga on hiline kevad, tuuline, aga õierohke suvi, mesilasemade väljavahetamine, mee vurritamine ja mesilaste pressiesindaja rohked intervjuud. Mesi on purgis, ettevalmistused talvitumiseks tehtud ning lesed ehk muidusööjatest isamesilased on armutult tarust minema löödud. Thug life.

Ühe mesilase elutöö tulemuseks on umbes teelusikatäis mett. Mis mesilasperest üle jääb, saab mesinik endale – LHV meesaagiks kogunes sel aastal üle 200 kg! Mee tervistavate omaduste loetelu on pikk, aga vähesed teavad, et kuuma joogi sisse segatuna pea kõik need väärtuslikud omadused hävinevad. Seega, kui soovid oma tervist maksimaalselt turgutada, söö mett joogi kõrvale lihtsalt lusikaga.

Uudise peale, et kesklinnas asuva pangahoone katusele mesilased kolinud on, hakkas tekkima mõistagi küsimusi, kas Tallinnas korjatud linnamesi ka puhas on. Lasime seda analüüsida Keskkonna Uuringute Keskusel, tulemusi tõlgendas linnamee uurija, Tallinna Ülikooli teadur Liisa Puusepp. Tulemused: mee kvaliteedinäitajad (niiskus, diastaas, HMF, elektrijuhtivus jmt keerulised nimed) vastavad parimatele standarditele. Linnameele omaselt (ka varem on uuringud sama tõsiasja näidanud) on korjatud üle 20 erineva taime nektarit. Maapiirkondades ja eriti suurte põldude lähedal on see harva üle 15.

Loogiline oli tulemus ka raskemetallidega. Mee puhul on seadusega paika pandud kolme raskemetalli - plii, arseen ja kaadmium - piirmäärad. Eestis kehtiva seaduse kohaselt ei tohi mees olla rohkem kui 0,5 mg/kg arseeni, 0,05 mg/kg kaadmiumi ja 1 mg/kg pliid. Plii satub keskkonda bensiinist ja kaadmium kõigist tsinki sisaldavatest autoosadest. Nende mõlema sisaldus meie mees jääb normi piiresse, arseeni sisaldus jääb väga palju alla piirnormi. Tallinna mesi on aga taimekaitsemürkidest puhas – nende jääke esines masina mõõtmisvõimekuse alumisel piiril.

Oli ka asjaolusid, mis kogenud linnamee uurijat üllatasid. Mee päritolu on põnev: meelespead, võilille ja tulikaid leiab LHV maja lähedalt mitmetest kohtadest, ent märksa huvitavam oli näiteks keerispea sattumine linnamee sisse. Mõistatus on aga, mis taim on selle roosõielise taga, millelt on korjatud enam kui pool meie meest. Siia kuuluvad viljapuud - õunad, ploomid, kirsid jne, aga ka pihlakas ning näiteks linnas ilupõõsana kasvatatav põõsasmaran. Ka mee maitses on selle erilisus selgelt tunda – tegu on väga aromaatse ja mitmekesise maitsega tervisliku kraamiga.