Paljud ettevõtjad jätavad energiasäästu võimalused kasutamata

Kõrged energiahinnad on pannud ettevõtjaid mõtlema kokkuhoiuvõimalustele. Turul on mitmeid uusi ja kiiresti äratasuvaid tõhusama energiakasutuse võimalusi, mida ettevõtted üle Eesti võiksid senisest märksa laiemalt kasutusele võtta.

Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimisel aga on võimalusi ettevõtetele energiasäästuks, -tootmiseks ja -salvestamiseks mitmeid: tõusnud kulude valguses võiksid ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võtta luubi alla oma valgustuse, ventilatsiooni, soojustuse ja mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiksid. Lisandunud on ka võimalusi keskkonnasäästlike investeeringute rahastamiseks, nagu LHV Panga pakutav Roheline investeerimislaen.

Energia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE Inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, küte-ventilatsioon-jahutus-süsteemide uuendamine ja hooneautomaatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogiatest tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud valdkondadest tulla 80% energiakuludest,“ ütleb Arak. „Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23-kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi, valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90% kokku hoida,“ tõi Arak näite.

Tasub ära mõne aastaga

Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. Selle arvamuse lükkab Arak ümber. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära 3–5 aastaga, automaatika ja kütte-ventilatsiooni-jahutuse-süsteemide renoveerimine 2–4 aastaga, suruõhusüsteemide tasuvusaeg on alla 1,5 aasta, päikeseenergialahendustel olenevalt elektrihinnast 6–14 aastat.

„Kokkuvõtvalt on kõige paremini tasuvad tehnosüsteemidega seonduvad investeeringud. Me räägime raha tootlusest üle 20% ja olukorrast, et paranevad nii haldussuutlikkus, sisekliima, pikeneb süsteemide eluiga, tõuseb töötajate motivatsioon. Positiivset on selles oluliselt rohkem kui esmapilgul paistab,“ räägib Arak, kelle ettevõte aitab energiakulu alla viia ja seda seal hoida.

LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juhi Marko Kiisa sõnul tuleks ettevõtetel kõikjal Eestis oma energialahenduste uuendamine käsile võtta kohe, kuna parim aeg selleks oli kahjuks isegi mitte eile, vaid üleeile. Kuid millest alustada?

„Näiteks tootmisettevõttena alustaksin kiiresti kogupildi ette saamisest: telliksin põhjaliku auditi. Mis on kokkuhoiu saavutamise kohad, mis on asendamise kohad, kuhu ja kui palju tuleks investeerida kokkuhoiu saavutamiseks või näiteks oma tarbeks elektri tootmiseks, kui kiiresti see ära tasub,“ loetleb Marko Kiisa. Ta on kindel, ettevõtted avastaksid nii tegemata investeeringuid, mille tasuvusaeg oleks vaid mõni aasta, aga mis tooksid enam kui 50% säästu ja sellega konkurentsieelise.

Võimalusi on palju

Kiisa sõnul on käimassolev energiakriis teinud lõplikult nähtavaks ja selgeks meie ühiskonna elektrisõltuvuse. Selles kontekstis ei ole võimalik oodata uuenduste ellu viimiseks paremat aega. „Kuhu täpselt kellelgi investeerida tasub, kellel omatarbeks elektri tootmisesse, kellel kütte- või ventilatsioonikulude alandamisse või mujale, on juba personaalne ja sõltub toote või teenuse iseloomust.“

Arak jagab energiakasutuse uuendused kolmeks: tootmistehnoloogilisteks, primaarenergeetilisteks ja hoonetega seonduvaks. Tema sõnul on tootmistehnoloogiaga seotud protsessides üldjoontes lihtsaid ja kiireid kokkuhoiukohti vähe, kuna valdavalt töötavad masinad niigi siis kui vaja. Tarvitatava energia küsimused on kriisi saabudes paljude ettevõtete jaoks teravalt esile tõusnud ja selles osas astutakse ka lihtsamaid ja keerulisemaid samme, näiteks vahetatakse elektripaketti või minnakse gaasilt üle muudele küttelahendustele. „Kõik, mis aga puudutab hoonet ja selle tehnosüsteeme, on säästmise mõttes võrdlemisi lihtne lahendada, juhul kui ei ole vaja hakata uuendama ehituskonstruktsioone.“

Mõtle kaugemale ette kui paar aastat

Arvatavasti on energiakasutuse peale tänaseks juba kõik ettevõtted mõelnud, aga muudatusteni ei jõua inseneribüroo esindaja hinnangul kahjuks pooledki. Araku sõnul on põhiline põhjus puudulik investeerimisvõimekus ja raha. Lisaks sellele valmistab ettevõtjatele takistusi ka teadmiste ja oskuste puudumine ning ajapuudus. „Innustan kahtlemata tegutsema, vaid nii saavutab tulemusi!
Parem hilja kui mitte kunagi, sest head ajad energia hindade mõttes ekspertide sõnul tagasi ei tule,“ ütleb Arak.

Marko Kiisa julgustab ettevõtjaid mõtlema kaugemale ette kui üks-kaks aastat. „Sõnum ettevõtjatele praegu on väga lihtne: ehkki ajad on keerulised, soodustab LHV Pank investeeringuid elektri tootmisse, salvestamisse ja energia kokkuhoidu igati. Ettevõtetele on meil selleks puhuks olemas LHV Roheline investeerimislaen, mille võimalustega tasub kindlasti tutvuda,“ ütleb Kiisa. Õnneks on viimasel ajal huvi selliste laenude vastu ettevõtete hulgas kasvanud.