Investeerimisel on väga palju erinevaid võimalusi, kuhu oma raha paigutada. Valik langetatakse sageli vastavalt investori riskiisule. Üheks madala riski ja fikseeritud tuluga instrumendiks on võlakirjad.
Populaarsemad instrumendid investorite hulgas kipuvad olema ikka nii üksikaktsiad kui indeksifondid ja kinnisvara, ent üheks alternatiiviks on ka võlakirjad. Tegemist on pangalaenule sarnast funktsiooni täitva instrumendiga, mille puhul võlakirju pakkuv ettevõte ei küsi laenu pangast, vaid müüb oma usalduskrediiti investoritele.
Teisisõnu öeldes annavad investorid võlakirju ostes ettevõttele laenu, ettevõttel tekib ostja ees kohustus maksta fikseeritud intressi (intressimaksed) ning tasuda kindel laenusumma (võlakirjade nominaalväärtus) pärast laenutähtaja möödumist ehk lunastustähtajal võlakirja omanikule tagasi.
Võlakirjade emissiooni ehk väljalaskmise käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Igale võlakirjale vastab tavaliselt kindel laenusumma (võlakirja nimiväärtus) ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Emissiooni ehk võlakirjade väljalaskmise käigus registreeritakse tingimused ja kantakse võlakirjad investorite väärtpaberikontodele – füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile tänapäeval välja ei jaotata.
Edasi maksab emitent ehk võlakirja väljalaskja võlakirjaomanikule kokkulepitud aja tagant intressi, mille garanteeritud protsent võlakirja nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Intressimaksed võivad toimuda nii kord aastas, iga poole aasta tagant aga ka kvartaalselt.
Madala riskiga, kuid mitte riskivaba
Iga investor peab instrumentide valikul lähtuma oma riskiisust. Võlakirjad sobivad investoritele, kes soovivad tulevaste laekuvate tulude osas kindlustunnet, ent on selle eest valmis aktsepteerima ka pisut madalamat tulusust. Võlakirjade riskantsust vähendab ka ettevõtte pankroti korral varade realiseerimise järjekord, seega saavad võlakirjaomanikud oma osa tagasi enne aktsionäre. Teisalt aga ei saa võlakirjaomanikud kaasa hääleõigust ettevõtet puudutavatele otsustele kaasarääkimiseks ega võimalust saada osa aktsiahinna kasvust – see tähendab, et tulusus on piiratud.
Riskikartliku investori jaoks lähim alternatiiv võlakirjale oleks hoius. Ka hoiuste puhul fikseeritakse sarnaselt võlakirjadega kindel intressimäär, summa ja tähtaeg. Teisalt on hoiused teatud ulatuses tagatud, mistõttu on ka risk madalam ning tootlus antud turuolukorras väga minimaalne. Erinevalt hoiustest võivad võlakirjad olla ka börsil noteeritud ehk turul kaubeldavad. See annab investorile soovi korral võimaluse võlakiri vajalikul hetkel maha müüa või hoopis neid juurde osta.
Teisalt ei ole aga võlakirja puhul tegemist riskivaba instrumendiga. On olemas ka mõnevõrra riskantsemaid võlakirju tulenevalt instrumendi keerukusest ja ettevõtte krediidikvaliteedist, sellest tuleneb ka kõrgem tootlus. Üheks selliseks näiteks on allutatud võlakirjad.
Võlakirjade allutatus tähendab, et ettevõtte likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees jms) täielikku rahuldamist. Laia kasutust on allutatud võlakirjad leidnud finantssektoris regulatiivsete kapitalinõuete täitmiseks – tulenevalt võlanõuete järjekorrast ja pikast tähtajast loetakse neid võrdseks panga omakapitaliga.
LHV uued allutatud võlakirjad
LHV Group alustas 16. septembril uute allutatud võlakirjade avalikku pakkumist. Huvilised saavad väärtpabereid soetada 25. septembrini ning kui kõik läheb plaanipäraselt, algab nendega börsil kauplemine oktoobri algusest.
Kokku laseb LHV Group välja 25 000 allutatud võlakirja, kui huvi on suur, siis kuni 35 000 võlakirja. Üks võlakiri maksab 1000 eurot, mis tähendab, et maksimaalne kaasatava raha summa on 35 miljonit eurot. Pakutavate võlakirjade pealt makstakse intressi 6% aastas ja maksed toimuvad igas kvartalis. Võlakirjade lunastustähtaeg on 2030. aastal, kuid Finantsinspektsiooni loal võib LHV need lunastada kõige varem viie aasta pärast.
Avalik pakkumine on mõeldud Eesti jaeinvestoritele ja ka institutsionaalsetele investoritele. Võlakirjade soetamiseks on vajalik Balti väärtpaberikonto olemasolu ning esitada tuleb märkimiskorraldus, mida on võimalik teha kõikide kontohaldurist pankade vahendusel. LHV Panga kliendid saavad märkida võlakirju elektrooniliselt, logides sisse internetipanka.
Märkimine algas 16. septembril kell 10 ning lõpeb 25. septembril kell 16. Otsus, kuidas võlakirjad jaotatakse, tehakse 28. septembril ning investorite väärtpaberikontodele peaksid need jõudma 30. septembril. Juba oktoobri esimesel päeval peaksid võlakirjad ka Nasdaq Tallinna börsil kaubeldavaks muutuma.
Emitent on LHV Group. Tutvu AS-i LHV Group allutatud võlakirjade prospekti, selle eestikeelse tõlke ja võlakirja tingimustega aadressil investor.lhv.ee ja vajadusel pea nõu asjatundjaga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisteenuse pakkumisega.
