Ülevaade: millistel juhtudel on abi kaskokindlustusest?

Pea iga autojuht teab, et sõiduki remont pole odav – isegi väike müks parklas auto ukse pihta võib maksma minna ligi tuhat eurot, kui auto värv kahjustada saab. Eriti kalliks võivad kujuneda juhtumid, mis on enamasti juhist sõltumatud – näiteks otsasõit metsloomale. Millisel juhul võib kindlustuselt abi loota?

Kui sõidukile kahju on tekitatud teise sõidukiga ja selle tekitaja on teada, siis on lahendus lihtne – kahju hüvitab selle põhjustanud juhi liikluskindlustuse pakkuja. LHV Kindlustuse sõidukikindlustuse portfellijuhi Taavi Valsi sõnul on olukord keerulisem siis, kui kahju tekitaja ei ole teada – näiteks on autole parklas otsa sõidetud ja otsa sõitnud autot ei õnnestu tuvastada. „Siis kahju saanud sõiduki liikluskindlustusest remondikulude hüvitamisel abi ei ole ning variant on ainult kaskokindlustus,” sõnas Vals. Samuti aitab kaskokindlustus siis, kui juht tekitab enda sõidukile ise ootamatut kahju, näiteks sõidab kogemata vastu garaažiust.

Tavapärane juhtum – esiklaasi purunemine

Valsi sõnul on üks tavalisemaid kahjujuhtumeid esiklaasi purunemine klaasi lennanud kivi tõttu. „Järgmine enam levinud juhtum on nn tavapärane liiklusõnnetus – otsasõit teisele autole, parklas toimuvad õnnetused. Kahjud, mis on enamasti juhist endast sõltumatud ja sageli päris suured, on otsasõidud metsloomale. Inimene võib olla enda sõiduoskustes kindel, kuid seda, kas pimedas metsast jookseb loom teele, ei saa ette ennustada – enim tuleb selliseid juhtumeid ette maapiirkondades, kus teisi juhte on vähe, aga metsloomi palju. Metsloomale otsasõidu korral on kahjud sageli väga suured,” lisas Vals.

Tihti on inimeste jaoks üllatav, et kui kahju tekitatakse näiteks jalgratta või elektritõukerattaga, pole liikluskindlustusest abi ning kahju hüvitamist saab nõuda ainult otse kahju tekitajalt. „Sellisel juhul on abi kaskokindlustusest, mille kaudu saab klient oma sõiduki remontida ja nõude kahju tekitajale esitab siis juba kindlustusselts,” ütles Vals.

Remondi maksumus on suurenenud

Sõidukite keskmised remondikulud on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. „Keskmine klaasikahju maksumus jääb 800–1000 euro vahele, samas kui sõiduki kereremont võib maksta ligikaudu 2000 eurot. Ka väikeste juhtumite puhul, kus parklas lüüakse autouksega mõlk teise auto uksele või tiivale ja värvkate on saanud vigastada, võib remondi maksumus küündida 1000 euroni,” sõnas Vals.

Kaskokindlustuse hind sõltub mitmest erinevast tegurist. „Näiteks vaadatakse sõiduki vastutava kasutaja või omaniku kindlustusajalugu. Oluline on ka kindlustatava sõiduki mudel, vanus ja võimsus ning piirkond, kus sõiduki omanik liikleb. Samuti mõjutab kaskokindlustuse hinda omavastutus – mida kõrgem omavastutus, seda madalam makse. Enim oleme kindlustanud Audi, Mercedes Benz ja BMW mudeleid,” sõnas Vals.

Ka kaskokindlustuse olemasolul on oluline toimunud õnnetus korrektselt vormistada. Kahju hüvitamise eelduseks on, et õnnetus on korrektselt vormistatud. Kui kahju tekitatakse peale enda sõiduki veel mõnele kolmandale isikule – näiteks teisele sõidukile, liiklusmärgile, valgustuspostile või kellegi aiale – siis tuleb õnnetus vormistada koos teise osapoolega kirjaliku aktiga või kui kannatanut ei ole kohapeal, siis tuleb teavitada õnnetusest politseid. Metsloomaga toimunud õnnetusest tuleb teavitada kas politseid või Keskkonnaametit. Peale kahjujuhtumi toimumist tuleb sellest esimesel võimalusel teavitada kindlustusandjat. Sõidukit võib hakata remontima, kui see on kindlustusandjaga kokku lepitud – oluline on meeles pidada, et kindlustusandjatel on kindlad partnerid, kelle juures remonditöid tehakse, näiteks tunnustatud margiesindused ja kõrge kvalifikatsiooniga autoremondi ettevõtted.