Säästmisega alustamist võib võrrelda trenni tegemisega – kõige raskem osa on enda diivanilt püsti ajamine. Aga kuidas end siis kõige kiiremini sohvalt üles saada? Nõu annab LHV Noortepanga projektijuht ja Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Liis Lepik.
Liisi sõnul on paljude seas millegipärast levinud suhtumine, et hakkame rahaasju puudutavate muredega tegelema alles siis, kui need aktuaalseks muutuvad. Tegelikkuses on aga parim soovitus neid ennetada ja alustada säästmisega juba täna.
Küllalt palju on inimesi, kes olenemata sellest, kui palju nad teenivad, ei suuda mitte midagi säästa ja lihtsalt kulutavad oma raha iga kuu ära. Kui siiski oleks soov oma rahakäitumist natuke muuta, siis kuidas ja millest peaks alustama?
Teame ju kõik, et mida rohkem raha meil on, seda rohkem ka kulutame. Neid, kelle jooksval arvelduskontol summa muudkui kasvab, pole ilmselt väga palju, ja selleks peakski inimene ilma pikemalt planeerimata võtma vastu otsuse, et soovib raha koguda. Enamasti ajendab selleks soov midagi konkreetset osta, kuid tegelikkuses võiks säästa regulaarselt.
Alustada tasuks eraldi pangakonto tegemisest, millele panna nimeks näiteks Säästud, ja kanda sinna esimene summa seemneks ära. Mõistlik oleks suunata jõukohane summa oma säästukontole püsikorraldusega kohe palgapäeval, nii õpid oma rahaga paremini majandama. Suhtumine, et kannan selle, mis kuu lõpuks üle jääb, ei tööta – inimene kulutab enamasti täpselt nii palju, kui tal on.
Säästmisega alustamisega on nagu trenni tegemisega – kõige raskem osa on enda diivanilt püsti ajamine. Kui aga otsus vastu võetud ja esimesed maksed säästukontole tehtud, tekib rutiin, kasvab huvi ning sageli tahtmine ka säästusummasid suurendada. Alati on mõistlik esmalt iseendale maksta, siis alles teistele. Kellele ei meeldiks oma raha kasvamas näha.
Kui tegemist ei ole just miljonäriga, siis kas on olemas ka mingi nn optimaalne summa, mis igaühel “mustadeks päevadeks” kontol võiks varuks olla?
Säästmisega alustamisel on oluline arvestada enda rahaliste võimalustega ja seada vastav eesmärk, vastasel juhul on motivatsioon kiire kaduma. Siiski võiks esimeseks säästueesmärgiks olla mingi kindel summa (näiteks 500 eurot), mille peaks koguma esimese 12 kuu jooksul. Seejärel võiks juba eesmärgiks seada summa, mis on võrdne sinu kuue kuu sissetulekuga. Paljudele võib selline summa esialgu suur tunduda, ent eesmärgid peaksidki olema suured ja raha kogumine meeldiv, mitte vastumeelne tegevus.
Selleks, et säästmine oleks põnev, võib selle enda jaoks mänguliseks muuta. Näiteks võtta vastu 52 nädala väljakutse, kus esimesel väljakutse nädalal tuleb säästa euro, teisel kaks eurot, kolmandal nädalal kolm eurot – ja nii aasta lõpuni, kui tagavaraks peaks olema kogunenud 1378 eurot.
Kas ja kuidas pandeemia rahalist käitumist nii üldisemas plaanis mõjutanud on ja kas ka siin võiks anda näpunäiteid, kuidas oma majandusasju paremini korraldada?
Kui kevadel ootamatult saabunud viirus pani inimesed oma rahaga ettevaatlikumalt ringi käima, siis üllatuslikult palju leidus neidki, kes hakkasid homsest kaugemale mõtlema ja tegid just kriisi ajal oma esimesed sammud säästmise ning investeerimise teel. Inimeste tarbimine aeglustus, paljud mõistsid, et seni väljas käimistele märkamatult kulutatud raha võib päris palju üle jääda, ja hakkasid rohkem oma tagavaradele mõtlema.
Millegipärast on levinud suhtumine, et hakkame rahaasju puudutavate muredega tegelema alles siis, kui need aktuaalseks muutuvad. Tegelikkuses on aga parim soovitus neid ennetada ja alustada säästmisega juba täna. Meelerahu tagab just järjepidev ja ilma kindla ostueesmärgita kogumine. Säästude puudumisel võib iga ootamatu kulutus, kasvõi kodune veeõnnetus, probleeme ja stressi tekitada. Ilma säästudeta jätame oma elu lihtsalt juhuste meelevalda ega saavuta tegelikult kontrolli oma elu tähtsate otsuste üle.
Mis vahe on investeerimisel ja säästmisel-kogumisel?
Säästmine on esimene samm investeerimisega alustamiseks. Sisuliselt on säästmine raha kulutamata jätmine täna selleks, et saaks kulutada homme. Investeerimine on aga raha kogumine selleks, et see sind homseks jõukamaks teeks. Säästmisega kogume endale puhvrit, mis aitab ootamatustega toime tulla, investeerimine aitab kiiremini jõuda rahaliste eesmärkideni ja miks mitte ka vabaduseni. On inimesi, kes säästavad ega investeeri, kuid ka neid, kes investeerivad, aga ei säästa. Tegelikkuses töötavad säästmine ja investeerimine käsikäes kõige paremini.
Soovitate kogumiseks/säästmiseks avada eraldi konto. Miks see hea on ja kuidas selle haldamine täpselt välja näeb?
Eraldi säästukonto on hea selleks, et seista vastu kiusatusele säästudeks mõeldud raha mõne emotsiooniostu peale ära kulutada. Samuti on eraldi kontodel lihtsam rahaasjadest ülevaadet omada ja end distsiplineerida.
Üks suurepärane võimalus säästmise ja investeerimise kombineerimiseks on luua omale LHV Kasvukonto ja lülitada sisse mikroinvesteerimine. Kasvukontol saad kasvõi ühe euroga alustades ajapikku ehitada endale korraliku investeerimisportfelli, mikroinvesteerimine annab võimaluse koguda raha oma Kasvukontole iga kaardimaksega. Nii koguneb iga kuu märkamatult arvestatav summa, mis sinu eest kasvama pannakse.
Krediitkaart on ka üks selline natuke salakaval asi, mis üle enda võimete elada “aitab”. Mis oleks nipid, kuidas seda nutikamalt kasutada?
Krediitkaardilimiiti ei tohiks võtta kui enda isiklikku raha, mida iga kuu ebavajalikele väljaminekutele kulutada. Tegemist on ikkagi laenatud rahaga, mis tuleb tagasi maksta. Krediitkaart võiks olemas olla justkui tagavaravariandina juhuks, kui on vaja mõne hädavajaliku LHV on pank, mille asutasid 1999. aastal Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, selle esindused asuvad Tallinnas ja Tartus. LHV pangateenuseid kasutab üle 200 000 kliendi, LHV juhitavatel pensionifondidel on ligi 177 000 klienti. lhv.ee kulutuse tegemiseks korraga suuremat summat, mille jaoks isiklikud vahendid parasjagu puuduvad.
Kuidas pank saab suunata neid inimesi, kes ise kohe üldse säästmisega hakkama ei saa?
Kõige olulisem on, et soov säästa ja investeerida tuleks inimesest endast. Meie pangana saame hoolitseda selle eest, et nii säästmine kui ka investeerimine oleksid inimese jaoks võimalikult lihtsad ja mugavad. Näiteks LHV Kasvukonto ja mikroinvesteerimine on üks lihtne näide sellest, kuidas pangana oleme investeerimise väikeste summadega teinud inimestele nii lihtsaks, et investeerimisega on võimalik alustada juba ühest eurost.
Artikkel ilmus ajakirja Säde sügisnumbris.
