Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.
Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa. Ja seda näiteks söögi või riiete arvelt kokku hoidmata.
Maksa endale palka
Säästmist ei tohiks jätta kuu viimaseks tegevuseks – targem on lähtuda põhimõttest “maksa endale esimesena”. Pane paika kindel summa või protsent palgast, mida soovid säästa ja pane see kohe palgapäeval kõrvale.
Et asi oleks kindel, on soovitatav vormistada endale teine pangakonto ja igakuine püsikorraldus. Nii jääb ära kiusatus “säästuülekandest” mõnikord loobuda.
Alustada võid endale väiksema “kuupalga” maksmisest. Kui oled säästmisega harjunud, saad “palka” ka jõudmööda suurendada.
Võta ette 52 nädala või 365 päeva väljakutse
Kui endale palga maksmine ei tundu sobilik variant, saab ette võtta 52 nädala või 365 päeva väljakutse.
52 nädala väljakutse tähendab seda, et esimesel väljakutse nädalal tuleb säästa euro, teisel nädalal kaks eurot, kolmandal nädalal kolm eurot ja nõnda kuni aasta lõpuni välja. Aasta viimasel nädalal peaks hoiupõrsasse või kontole rändama 52 eurot.
Nõnda koguneb aasta kestel tagavaraks 1378 euro. Üsna arvestatav summa, kas pole?
Kellele sel moel kujunev detsembrikuine säästusumma (49+50+51+52 eurot) liiga hirmutav tundub, võib rinda pista 365 päeva väljakutsega. See tähendab, et esimesel säästmise päeval tuleb tagavaraks suunata üks sent, järgmisel päeval kaks, ülejärgmisel kolm, siis neli ja nõnda edasi.
Kui terve aasta sel moel sente koguda, tuleb viimasel kogumispäeval säästa 3 eurot ja 65 senti. Meelerahu fondi aga peaks kokku olema saanud 667 eurot ja 95 senti. Seegi on üsna korralik tagavara juhuks, kui mõni ootamatus tabama peaks.
Tee isiklik säästuplaan
Isiklikuks proovikiviks võib olla näiteks kokkulepe iseendaga, et paned edaspidi kõrvale kogu lisaraha, mis kontole laekub. Olgu tegemist tulumaksutagastuse, preemia, kingituse või lisatöö eest saadud summaga – kõik läheb kohe tagavarakontole.
Muidugi ei tekita selline kogumine kontole aasta lõpuks kindlat summat, kuid igal juhul on see parem kui mitte midagi.
LHV panga kliendid saavad isikliku säästuplaanina kasutada ka mikroinvesteerimise võimalust. See tähendab, et pank ümardab pangakaardiga (deebetkaardiga) tehtud maksed järgmise täiseuroni. Ehk näiteks kui ostad 1,39 eest paki küpsiseid, ümardab pank makse kahe euroni.
Arvesse võetakse kõik deebetkaardimaksed ning nende alusel arvestatud mikroinvesteeringu summa kantakse sinu Kasvukontole ühe ülekandena kord ööpäevas. Saadud summa investeeritakse iga nädala kolmapäeval läbi kasvukonto börsil noteeritud fondidesse. Fondid saab klient ise valida.
Raha säästmisega alustamine, ükskõik mil moel, võib olla mõnikord üsna keerukas, kuid meelerahu tagamiseks on see kahtlemata vajalik. Ja kui säästmine saab harjumuseks, avastad varsti, et ilma selleta enam ei oskagi.
