Suve lõpp on toonud kaasa ka erinevate küberpettuste sagenemise. Tuleb olla teadlik ja tähele panna, et petturid võivad pahaaimamatute inimestega ühendust võtta nii e-kirja, sms-i, telefonikõne kui ka sotsiaalmeedia teel ja seda täiesti erinevatel teemadel.
Selleks, et kelmide ohvriks mitte sattuda, saame me igaüks ise palju ära teha. Seepärast tuleb jälgida hoiatusi ja kahtluste korral olla ekstra-ettevaatlik. LHV jagab infot pettuste ohvriks langemise ennetamise kohta ka kodulehel.
Üks levinumaid skeeme, mida kurjategijaid küberpettuste läbiviimiseks kasutavad on see, et internetti seatakse üles petuleht, mis jäljendab panga või mõne muu teenusepakkuja kodulehekülge ja mille eesmärk on meelitada inimesi sisestama oma isikuandmeid ja isikutuvastusvahendite koode. Sellistele lehtedele meelitatakse kliente sageli just e-kirjade või sms-de kaudu. Seepärast tuleks olla skeptiline, kui näiteks pank võtab teiega ühendust ebatavalisel viisil, LHV ei edasta oma klientidele kunagi viiteid kodulehele mobiiltelefoni lühisõnumi teel. Sellistele linkidele ei tohiks klikkida.
Internetipanka sisse logides veendu alati, et see on LHV ametlik pangakanal. Sellele viitab veebilehe korrektne aadress, toimivate linkidega ja korrektne lehekülg ning veebilehitseja aadressireal olev väike roheline tabaluku sümbol. Tõsi, kurjategijad on päris osavad ka eestikeelsete petulehtede tegemisel ja need võivad ka disaini poolest sarnaneda ehtsate lehtedega. Kui aga leht on kahtlane, siis ei tohiks seda kasutada.
Meeles tasub ka pidada, et Smart-ID ja mobiil-ID PIN2-koodiga allkirjastatakse üksnes lepinguid ning kinnitatakse makseid. Internetipanka sisenemiseks ei küsi pangad PIN2-koodi. Lisaks tasub alati vaadata, mille jaoks telefon PIN2 küsib ja kas kirjeldus vastab tehtavale toimingule.
Telefoniga suhtlevad pätid
Viimase aasta jooksul on palju kõneainet pakkunud telefonipettused, millega samuti püütakse inimesi meelitada oma Smart-ID-d või mobiil-ID-d kasutama, et sedasi võltsettekäändel taustal inimesele kahjulikke tehinguid teha. Jutud, mida petturid telefonis räägivad, võivad olla üsnagi erinevad. Näiteks on levinud investeerimispettused, kus inimesele pakutakse uskumatut teenimisvõimalust ja soovitakse ülekannet petturi valduses olevale kontole. Samuti võidakse tekitada kõne vastuvõtjas hirm, et midagi on tema teenusega, nt pangakaardiga või pensionikontoga valesti ja selle vea lahendamiseks tuleb nüüd kiiresti teeninduskanalisse sisse logimiseks PIN-koodid sisestada või oma kaardiandmed öelda. Petturid on leidlikud ja leiavad erinevaid põhjuseid, et inimesi liimile saada. Sama kehtib ka suhtluse kohta sotsiaalmeedias. Kahjuks leidub ikka ja jälle inimesi, kes pettustega kaasa lähevad ja ka rahaliselt kannatavad.
Jäta siis meelde, et kui saad pangast (või ka mõnelt teiselt teenusepakkujalt) kõne ja tundub kasvõi korraks, et kõik pole päris õige, ütle, et helistad tagasi ja vali ise teenusepakkuja telefoninumber. Pangana ei küsi LHV kunagi telefonis sinu kaardiandmeid veel vähem isikutuvastusvahendi PIN-koodi. Samuti kui saad kõne pakkumisega, mis on liiga hea, et tõsi olla, siis tavaliselt nii ongi. Nt investeerimisteenuste pakkumisel kehtivad Eestis ranged reeglid ning usaldusväärsed teenusepakkujad neid ka järgivad. Valvsust ei tohiks kaotada, sest tänased kelmid on võimekad, näiteks suudavad näidata helistaja numbrina õiget klienditeeninduse numbrit, lasta telefoni ootemuusikatki ja näida päris pangatöötajatena.
Oluline on olla alati mõõdukalt skeptiline ja suhtuda teadlikult. Kahtluste korral, et oled sattunud küberpetturite või kelmide ohvriks, tuleks võimalikult kiiresti teenusepakkujaga ühendust võtta. Tähtis on hoida oma koodid ja isikutuvastusvahendid enda teada ja neid mitte võõrastega jagada. Enne kui teed tehinguid või rahaülekandeid, veendu alati, et tegemist on korrektse pangakanaliga. Neid juhiseid, aga ka meedias levivaid hoiatusi järgides, võid olla kindel, et risk pettuse ohvriks langeda on madalam.
