30. aprill 2024
Aprilli lõpuks on II samba sissemakseid suurendanud 26 705 inimest, mis on vaid 1 000 võrra vähem kui kõik Jõgeva maakonnas elavad inimesed kokku. Teadliku kogujana oled ilmselt ka Sina juba kursis, et alates jaanuarist saavad II samba kliendid ise otsustada kui palju panustada oma tuleviku heaks. Saad valida kas jätkad tavapärase 2% maksega või tõstad enda poolseid sissemaksed 4% või koguni 6% peale.
LHV asutaja ja LHV pensionifondide juht Andres Viisemann tõstis samuti pensioni sissemaksete määra. Miks otsustas fondijuht liituda uue võimalusega?
Kui saan suunata enne riigipoolseid makse oma pensionikontole ükskõik kui väikese summa, siis seda ma ka teen.
Mina suurendasin oma pensionimakseid üsna kohe peale selle võimaluse tekkimist. Minu jaoks ei olnud see sel hetkel isegi küsimus, kuna otsus kulutada vähem, kui ma teenin, sai tehtud juba lapsepõlves, mitmeid-mitmeid aastakümneid tagasi. Kui ma olen oma elu jooksul laenu võtnud, siis ainult investeerimiseks, mitte kulutamiseks.
Maksta pensionikontole maksimaalne seaduses lubatud summa on minu jaoks iseenesest mõistetav ning ratsionaalne valik. Kui ma saan suunata enne riigimakse oma pensionikontole ükskõik kui väikese summa, siis seda ma ka teen. Samuti korjan ma tänavalt üles iga sendi, kui ma seda märkan.
Minu jaoks ei ole ükski summa liiga väike
Minu jaoks ei ole ükski summa liiga väike, et see üles korjata ja oma varem tehtud investeeringutele lisada. Ma olen selle otsuse teinud juba lapsena ja see on muutnud hilisemate kogumisega seotud otsuste tegemise lihtsamaks.
Ise otsustamine ja ise hakkamasaamine olid juba lapsena minu jaoks väga olulised printsiibid. Ei saa olla iseseisev, kui sa ei suuda ise oma arveid tasuda ja keegi teine peab need sinu eest ära maksma. Pensioni sissemaksete suurendamine ei taga veel pensionieas ise hakkamasaamist, kuid see on üks samm sellele lähemale.
Igaüks võiks ise arvutada, kui palju peaks iga aasta säästma, et koguda aastateks, kui tööl enam ei käi. Ma arvan, et igaüks võiks ise läbi arvutada, kui palju ta peaks iga aasta säästma nii pensionikontole kui ka veel täiendavalt, et koguda endale varu nendeks aastateks, kui tööl enam ei käi. Usun, et selle arvutamine on parem ja palju tulemuslikum, kui kuulata teiste nõuandeid ja soovitusi selle kohta, kuidas ja kui palju koguda ja investeerida.
Mina olen sündinud 1968. aastal, sügaval Nõukogude ajal. Juba enne seda, kui ma kooli läksin, oli mul Nõukogude Eesti Hoiukassa hoiuraamat, kuhu ma regulaarselt lisasin oma vanematelt ja vanaemalt saadud taskuraha.
Sellel ajal oli rubla hoiuse intressimäär 2%. Ma mäletan, et enne esimesse klassi minekut arvutasin ma välja, kui palju peaksin koguma, et teenida iga kuu 125 rubla, mis oli minu ema selleaegne (u 1974) kuupalk. Hiljem, kui me koolis õppisime protsendiarvutust, oli mulle arusaamatu, kuidas protsendi ja intressiarvutuse kontseptsioon oli paljudele õpilastele raskesti omandatav.
Pensionimaksete suurendamine on sama lihtne otsus nagu maas vedeleva mündi üles korjamine
Ma kannan iga kuu oma 15-aastase poja pangakontole taskuraha. Mul on hea meel, et tal on kuu lõpus kontol alati rohkem eurosid kui kuu alguses.
Pensionimaksete suurendamine on minu arvates seega sama lihtne otsus nagu maas vedeleva mündi üles korjamine. Kui takistuseks ei ole just suur ego, siis tasub ka väga jõukatel inimestel teha see väike liigutus ning niinimetatud maas vedelev raha üles noppida.
Kaks lihtsat sammu sissemaksete suurendamiseks
1. Sisene LHV
2. Vali sobiv sissemaksemäära suurus ja esita avaldus.
Uued, suuremad sissemaksed hakkavad Su pensionikontole laekuma alates 2025. aastast ja edaspidi saad oma otsust muuta kord aastas.
Uuest aastast tõuseb küll tulumaksumäär, kuid samal ajal suureneb ka igaühe tulumaksuvabalt teenitav sissetuleku summa. See tähendab, et enamus inimesi saab oma II samba sissemaksemäära tõsta ilma netopalgas kaotamata.
Vaata kõiki uudiseid