Rohepöörde fond 3 esimese tegevusaastaga turu parimate seas

21. märts 2023

16. märtsil täitus 3 aastat LHV Rohelise II samba pensionifondiga alustamisest. See on Eesti pensionituru esimene ja investeeringute sisult siiani ainukene rohepöörde trendi investeeriv fond. Selle ajaga on fondis oma pensioniraha hakanud koguma 11 500 inimest, fondi maht on jõudnud üle 50 miljoni euro ja osaku väärtus tõusnud üle 64%. Kuigi ainult rohepöördele keskendunud investeeringud tähendavad, et tegu on kõrge riskiga fondiga, mis mõeldud riski taluvatele investoritele, on nende võtmine end ära tasunud. LHV rohelise pensionifondi esimese kolme tegevusaasta (16.03.20–16.03.23) tulemus kuulub Eesti pensionifondide parimate sekka, jäädes väga napilt alla vaid eelkõige USA turgudele panustanud Swedbanki indeksfondile, mida tõstsid kuni eelmise aasta suveni turul valitsenud negatiivsed intressimäärad. Fondide tootlusi saab perioodide alusel võrrelda Pensionikeskuse lehel.

Rohepööre on tuure kogumas

2022. aasta märkis aastat, mil tehti maailma ajaloo suurimad investeeringud nii uute taastuvenergia võimsuste loomisesse, energiasalvestusse, vesinikutehnoloogiasse, elektrifitseeritud transporti, elektrifitseeritud küttesüsteemidesse kui ka jätkusuutlike materjalide loomisesse. See ei ole juhus. Rohepööre on saanud viimase kahe-kolme aastaga maailmas korraliku hoo sisse ja esimest korda ajaloos ületasid üleilmsed roheenergia investeeringud 1 triljoni dollari piiri. Lõviosa sellest rahast on liikunud elektriautode ja rohelise taastuvenergia tootmisesse.

Pilt
Allikas: BloombergNEF

Olgu võrdluseks öeldud, et 2022. aastal tehti fossiilkütuste valdkonda samas mahus investeeringuid: samuti 1,1 triljoni dollari ulatuses. Sõltuvalt sellest, mida loetakse roheinvesteeringuks ja mida fossiilkütuse investeeringuks, on võimalik statistikat muidugi kokku panna erineval moel. Siiski tähistab 2023. aasta väga suure tõenäosusega ikkagi aega, mil globaalsed roheinvesteeringud hakkavad ületama fossiilkütuste valdkonda tehtavaid aastaseid investeeringuid. Kuid selleks, et jõuda Pariisi kliimaleppe 2050. aasta nullsüsiniku eesmärgini, peavad iga-aastased roheinvesteeringud siit edasi kasvama ja seda lausa mitmeid kordi – tänase 1 triljoni dollari pealt kahe aastakümnega u 7–8 triljoni dollarini aastas.

Pilt
Allikas: BloombergNEF

Elektriautod vallutavad maailma

BloombergNEF andmeil müüdi 2022. aastal üle maailma täiselektrilisi ja pistikhübriidautosid kokku 388 miljardi dollari eest ja see märkis 53% suurust tõusu võrreldes aasta varem nähtuga. Koos selle näitajaga on viimase 10 aastaga elektriakusid omavate autode müük kokku ületanud 1 triljoni dollari piiri ning sellest üle poole on tulnud viimase kahe aastaga. Triljon on juba päriselt suur number, kuid tegelikult on ka sellel numbril veel palju kasvuruumi. Globaalne automüügi turu suurus on ca 2,5 triljonit dollarit aastas, mis tähendab, et ka möödunud aasta elektri- ja pistikhübriidautode müügirekord tähistas veel vaid 15% kogu turust. Kui võtta arvesse kõik maailmas ringi sõitvad 1,3 miljardit autot, siis selle aasta lõpuks võiks elektriakuga autode arv tõusta alles 3%-ni kõigist olemasolevatest autodest ning mitte-elektrilise autopargi väljavahetamine elektrilise vastu võtab aastakümneid. Väga pikk maa on minna.

Pilt
Allikas: BloombergNEF

Kuna Euroopa Parlament võttis veebruaris vastu otsuse, et alates 2035. aastast on lubatud Euroopa Liidus müüa ainult selliseid autosid, mille süsinikuheide on null, siis võiks oodata, et autoturu elektrifitseerimine saab siin iga aastaga vaid täiendavat hoogu juurde. USA-s 2022. aastal vastu võetud IRA majandusmeetmete pakett lõi aastakümnete pikkused majandusstiimulid rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks, mistõttu on ka teiselpool ookeanit oodata elektrifitseerimise laine kiiret jätkumist.

Mis tuleb paljudele ilmselt üllatusena, on see, mis toimub Hiinas. Kui aastal 2019 moodustasid seal elektriautod 5% müügist, siis sel aastal peaks see olema juba 30%. See on plahvatuslik tõus vaid 5 aasta jooksul ja näitab, kui kiiresti võivad muutused kord kriitilist piiri ületades aset leida.

Investeeringud rohelisema tuleviku jaoks

II samba LHV Pensionifond Roheline ja III samba LHV Pensionifond Roheline Pluss ongi loodud sellesse pikaajalisse maailma puhtama energiaga elektrifitseerimise trendi investeerimiseks. 2023. aasta veebruari lõpu seisuga on 25% fondist investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 9% CO2 kvootidesse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% ringmajandusse, 6% energiatõhususse ning 5% metsa- ja põllumajandusse. Ülejäänud 6% fondi varadest on uute investeeringute ootel rahas.

Roheliste investeeringutega aitame ühelt poolt kaasa päriselt maailma rohelisemaks muutmisele ning teiselt poolt osaleme otse maailmast tsunamina üle käivas rohepöörde laines, mis on loonud kõik eeldused roheinvesteeringuid tehes jätkuvalt hea pikaajalise tootluse saavutamiseks. LHV rohelistesse fondidesse saad oma pensioniraha tasuta üle tuua sõltumata sellest, millises fondis sa täna oma pensioniraha kasvatad või mis on su tänane kodupank. Kui teed avalduse selleks enne 31. märtsi, liigub Su pensioniraha rohetrendi investeeringutesse juba maikuu algusest.

Pilt


Joel Kukemelk
Fondijuht


Võrreldud on II samba fondide kumulatiivset tootlust 16.03.2020 kuni 16.03.2023 (allikas: Pensionikeskus). Võrdlusest on välja jäetud fondid, mis ei tegutsenud võrdlusperioodi alguskuupäeval. Tutvu kõikide pensionifondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste geomeetriliste tootlustega. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri järgmiste perioodide tootlust. LHV pensionifonde valitseb LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega aadressil lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.

Vaata kõiki uudiseid