25. jaanuar 2023
Viimastel aastatel harjusid investorid ära madalate intressidega. Eeldati, et need jäävad madalaks ka tulevikus. Laenuraha oli odav. Kapital oli kergesti kättesaadav. Aktsiahinnad tõusid, sest iga investeering tundus parem kui intressita raha kontol. Odavat laenuraha kasutati ära ja järjest agressiivsemalt. Börsiettevõtted laenasid ja ostsid rekordmahus tagasi oma enda aktsiaid. Investorid muutusid ajas järjest enesekindlamaks. Harjuti ära, et raha on kõigile kergelt ja odavalt kättesaadav.
Inflatsioon tõi rahale hinna tagasi
Kui koroonapiirangud kadusid ja kõik uuesti kodust välja said, läks käima osturalli, milleks ettevõtted ja tarneahelad polnud valmis. Jõudsime kiirelt ebamugavalt kõrge inflatsiooniga keskkonda, mis hakkas sööma inimeste sääste ja raha ostujõudu.
Inflatsioonikriisi võimendas energiahindade tõus, mis oli tulem sektori pikaajalisest alainvesteeritusest. Pandeemia tekitas eriti suure illusiooni, et maailmas on kütuseid piisavalt. Majandusaktiivsuse taastumisega hüppasid kõik energiahinnad üles. Kõrgemad energiahinnad kandusid edasi kaupade ja teenuste hinda. Käima läks inflatsiooniprotsess, mida on raske peatada.
Keskpangad hakkasid inflatsiooni pidurdamiseks tõstma intresse. Euroopas liikus paljudele laenulepingutele aluseks olev kuue kuu EURIBOR nulli pealt 3% juurde. See tõstis suurte ettevõtete jaoks laenuraha hinna 5% peale. Ebalikviidsemate võlakirjade tulusused tõusid 7-10% juurde. Riskantsemate võlakirjade ostuhuvi kadus täielikult ära.
Kallim raha hind tõi börsid alla
Kui turvalise suurettevõtte võlakiri pakub 5% tulusust, muutub aktsiaturgudel tavapärane 3-4% dividenditootlus kasutuks. Selleks, et aktsiainvesteering oleks huvitav, peab see pakkuma märgatavalt kõrgemat dividenditootlust.
Kõrgemat dividenditootlust saab kahte moodi. Ettevõtted võivad dividendimakseid tõsta, mida tänases keskkonnas on kasvavate kulude (ja aeglustuva nõudluse) taustal keeruline teha. Alternatiiv on aktsiahinna langus. Kui aktsiahind on 100 eurot ja ettevõte maksab 4 eurot dividendi aktsia kohta aastas, teeb see dividenditootluseks 4%. Selleks, et sama dividendi väljamakse korral oleks dividenditootlus näiteks 8%, peab aktsiahind kukkuma 50 euro peale. Aktsiahinna tundlikkust intressikeskkonna muutustele kiputakse alahindama.
Möödunud aastal kukkusid populaarsed aktsiaindeksid 10-30%. Aktsiaturgudel sai osa kohanemisest intressikeskkonna muutuse peale tehtud, aga eelneva tõusutsükli suurust arvestades, siis vaevalt, et kõik.
Ettevaatavalt lubavad keskpangad sellel aastal intresside tõstmist jätkata, kuni inflatsioon on märgatavalt alla tulnud. Üks õppetund eelmisest aastast oli, et ei tasu alahinnata, kui jõuliselt keskpangad on valmis inflatsiooni vastu võitlemiseks tegutsema. Ja teisalt kui raske on inflatsiooni tagasi alla saada.
Vanad võitjad ei taastu kiirelt
Kuni nullintressid tagasi ei tule, pole põhjust oodata, et paljud varad saavad tagasi endised hinnad. Aktsiaturgudel ei tasu suurte alustrendide muutudes kunagi keskenduda eelmise trendide võitjate ostmisele.
Reeglina taastuvad iga tõusutsükli epitsentrid suurte languste järel vaevaliselt. Kui internetimull 2000/2001. aastal lõhkes, läks 15 aastat, enne kui tehnoloogiasektori aktsiad languse tasa tegid. Kui kinnisvaraturg 2008/2009. aastal kukkus, taastusid hinnad 9 aastat. Aktsiaturgudel pole paljud Ida-Euroopa turud siiani oma endiste tippude lähedalegi taastunud. Tallinna börs on siin pigem positiivne erand.
Millised investeeringud osutusid kriisikindlaks?
LHV aktiivsed pensionifondid hoidsid 2022. aastal aktsiainvesteeringutega fookust toormeturgudel, mis pakkusid häid teenimiskohti. Energiahindade tõusu vastu kaitses meid sektori aktsiainvesteeringute korv. Füüsilise kullaga tagatud investeeringud töötasid hästi suuremates turušokkides. Kuld oli hinnas kui algas Ukraina sõda ja aktsiaindeksid järsult langesid. Intresside tõusu taustal investeerisime suuremalt ka pangandussektori aktsiatesse, mis said kasvavatest laenumaksetest otseselt kasu. Muudes aktsiainvesteeringutes nägime pigem langust. Põhjamaade ja Balti üksikaktsiate investeeringud olid pigem negatiivsed.
Tulemuse teeb kiire kohanemine
Eelmise aasta võitjad ja kaotajad andsid meile aimu, mis kõrgemate intressidega keskkonnas töötab ja mis mitte. Kohandasime aasta jooksul pidevalt oma investeeringuid, et raskel ajal vältida kaotusi ja kaitsta kapitali.
Raskemal ajal majanduses pakuvad aktsiaturgudel parimaid võimalusi investeeringud, mille taga on tooted, mille tarbimise vajadust alahinnatakse. Selleks võivad olla maavaradega seotud investeeringud nagu traditsiooniline energiasektor, pangad või muud tööstusharud, mis investorite radarile eelmises tõusutsüklis ei jõudnud.
Usume, et muutunud turukeskkond on väga sobilik LHV aktiivsetele pensionfondidele, kus oleme kiired ja pandilikud, et tekkivaid võimalusi turgudel ära kasutada. Kuna palju võitjaid ja kaotajaid mängitakse muutunud turukeskkonnas ümber, oleme valmis, et nendest trendidest kasu saada.
Tutvu LHV investeerimisstrateegia ja pensionifondidega.
Mikk Taras
LHV portfellihaldur
LHV pensionifonde valitseb LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega aadressil lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
Vaata kõiki uudiseid