07. detsember 2021
Glasgow’s toimunud kliimakonverentsil jäädi kollektiivselt truuks senisele eesmärgile takistada maailma keskmise temperatuuri tõusmist rohkem kui 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Kui paljude riikide jaoks tähendab see roheteema juurde tagasitulekut ja eesmärkide potentsiaalset tõstmist alles järgmise aasta COP27 tippkohtumisel, siis Saksamaa uus valitsus otsustas oma kasvuhoonegaaside vähendamise pingutusi juba nüüd suurendada.
Detsembri teisel nädalal peaks Saksamaal ametisse astuma uus kolmeparteiline valitsus (sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalsed vabad demokraadid), kes hakkab juhinduma 173 leheküljelisest koalitsioonileppest.
80% energiatoodangust taastuvatest allikatest
Paljude muude teemade seas saab tähtsal kohal olema mitte ainult rohepöördega jätkamine, vaid seda varasemast ka märksa ambitsioonikamas tempos.
Kui novembri alguses andsid 190 riiki ja organisatsiooni lubaduse liikuda järgnevatel kümnenditel eemale kivisöe kui ühe kõige saastavama fossiilse kütuse kasutamisest (30% üleilmsest emissioonist), ent sellest kokkuleppest puudusid neli suurimat kivisöe kasutajat (Hiina, Jaapan, USA ja India), siis Saksamaa uus valitsus tahab lõpetada elektritootmiseks kivisöe kasutamise ideaalis 2030. aastal ehk kaheksa aastat planeeritust varem.
Kuna Saksamaa on Euroopa Liidu suurim kivisöe tarbija, võiks see eeskuju näidata ka teistele aeglasema progressiga riikidele, eeskätt Tšehhile, Poolale ja Bulgaariale. Otsesemalt mõjutatakse teisi läbi soovi kehtestada Saksamaal CO2 kvoodihinnaks pikas plaanis minimaalselt 60 eurot tonni kohta juhul Euroopa Liidus lähiaastatel minimaalset taset kokku ei lepita. Võib eeldada, et see uudis on ka üheks põhjuseks, miks süsinikukvoodi hind on Euroopas tõusnud tänaseks rekordkõrgele 76 eurole.
CO2 kvoodi hind Euroopas (eurot tonni kohta). Allikas: Bloomberg
2030. aastaks peaks Saksamaa energianõudlusest olema 80% rahuldatud taastuvate allikatega, mis märgib oluliselt suuremat panust võrreldes varasemalt eesmärgiks seatud 65%ga. Arvestades seda, et eelmisel aastal moodustasid taastuvad allikad energiatoodangust 40% ja paralleelselt jõutakse 2022. aastal lõpule plaaniga sulgeda riigis kõik tuumajaamad, seisab ees üsna mastaapne transformatsioon.
Peaasjalikult tuleb taastuvenergia toodangu osakaalu tõus päikese ja tuule arvelt. Valitsus kergitas 2030. aasta päikeseenergia toodangu mahu eesmärki kahekordselt 200 gigavatini (2020. aasta lõpus oli installeeritud 54 gigavati jagu päikeseenergia tootmisvõimsust) ja meretuuleparkide toodangu mahu eesmärki 50% 30 gigavatini (2020. a lõpus oli installeeritud maht 7,8 gigavatti). Maismaal tahetakse, et kõigis 16 liidumaas oleks taastuvenergia tootmise (päikese- ja tuulepargid) all vähemalt 2% territooriumist. Vesiniku toodangu mahu sihti tõsteti kaks korda 10 gigavatini.
Vähendamaks üleminekuperioodil elektrihinna šoki riski tarbijatele, ehitatakse ka uusi maagaasil töötavaid jaamasid, mis peavad olema suutelised tulevikus minema üle vesinikule.
Transpordisektori elektrifitseerimine
Ametisse astuva kantsleri Olaf Scholzi sõnul peavad kliimaeesmärkide saavutamiseks panustama kõik sektorid: energia, ehitus, kinnisvara, tööstus, põllumajandus ja transport. Viimase puhul näeb koalitsioonileping ette, et Saksamaa teedel sõidaks 2030. aastal kokku 15 miljonit elektrilist autot. Võrreldes varasemaga on latti 5 miljoni võrra kergitatud, mis eeldaks valitsuselt jõulist tarbijahuvi kujundamist, sest praegu vurab Saksamaal ringi 570 tuhat elektrilist autot (veidi üle 1% koguarvust). Teisisõnu peaks elektriautode müük kasvama 2030. aastani iga aasta 33%.
Elektriliste autode tootmise ja nõudluse turgutamiseks saab kasutada kahte hooba. Esiteks tarbijatele suunatud subsiidiumeid, mis ulatuvad kuni 9000 euroni ja tänu millele on elektriliste autode registreerimised tänavu oktoobrini mullusega võrreldes rohkem kui kahekordistunud. Teiseks tahetakse Saksamaal keelata bensiini- ja diiselmootoritega autode müük varem kui Euroopa Liidus tervikuna ette nähtud 2035. aastal.
Üks, mida Glasgow’ kliimakonverentsi raames sätestatule ette heidetakse, on tegevusplaani detailide nappus. Saksamaa on valdkonniti püstitanud konkreetsed sihid, mis aitavad mõõta iga-aastast progressi ja ühtlasi võiks see anda suuremat poliitilist kindlustunnet ka ettevõtetele, kelle äritegevus on rohepöördega tugevalt seotud.
Erko Rebane
LHV finantsportaali sisujuht
