24. mai 2018
„Kas pensionifondil ja pensionifondil on ikka vahet?“ võib küsida, olles valiku ees, millisesse fondi oma raha paigutada. Vaadates peale aga Eesti kohustusliku kogumisfondi, II pensionisamba ajaloole, joonistuvad välja väga erinevad tulemused. Käärid erinevate pensionifondide poolt 15 aasta jooksul saavutatud tootluste vahel on suured: alates 10%-lisest kasvust kuni pea 35%-ni.
Äripäevas avaldatud artikkel „Kas pensionikogumisel on üldse mõtet?“ kõrvutab Eesti pensionifondide tootluseid viimase 15 aasta jooksul. Võrdluse aluseks on võetud Eesti keskmist brutopalka teeniv ja 2002. aasta aprillis kohustusliku kogumispensioniga liitunud indiviid, kes 2018. aasta alguseks oli seeläbi fondi teinud sissemakseid 8865 euro väärtuses. Äripäeva arvutuste kohaselt said 15 aasta arvestuses LHV pensionifondid kogujate raha kasvatamisega parimal viisil hakkama. Näiteks LHV pensionifondid
LHV pensionifond XL kasvatas pensionikoguja raha 12 602 euroni. Äripäeva lahendus võimaldab vaadata kogutud summasid vastavalt sellele, millal isik on kogumispensioniga liitunud.
Allikas: Äripäev „Kas pensionikogumisel on üldse mõtet?“
Pensionifondi valides tuleb kindlasti tutvuda fondi investeerimisstrateegia ja -põhimõtetega. Olenevalt sellest, kuhu fond investeerib, on ka fondi riskitase erinev. Endale sobiva fondi valimiseks tasub tutvuda meie varasemate blogipostitustega: „Pensioniportfelli mitmekesistamine – miks ja kuidas?“, „5 erinevust aktiivsete ja passiivsete pensionifondide vahel“, „3 olulist LHV pensionifondide investeerimisstrateegiate komponenti“.
Liitu asjatundjate poolt juhitud pensionifondidega SIIN
Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. LHV pensionifonde valitseb LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Vaata kõiki uudiseid