Kodukindlustuse tingimused

Kehtivad alates 01.02.2021

Kodukindlustuse tingimustes on kirjeldatud kodukindlustuse kindlustuskaitse, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

Kodukindlustus pakub kindlustuskaitset nii kodu omanikule, üürileandjale kui ka üürnikule. See kaitseb koguriski põhimõttel ehitisi ja kodust vara ootamatute ning ettenägematute sündmuste tõttu tekkinud kahju korral. Vastutuskindlustus on abiks, kui kindlustatud isik vastutab teisele isikule põhjustatud kahju eest.
Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis) ja käesolevad kodukindlustuse tingimused (edaspidi tingimused). Poliisile on märgitud kindlustatud esemete kindlustussumma (kindlustushüvitise ülempiir) ja omavastutuse summa (summa, mis kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda). Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusvõtja veenduma poliisil märgitud andmete õigsuses ja kindlustuskaitse ulatuse sobivuses ning tutvuma tingimustega.
Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).
Kindlustusvõtja on poliisil märgitud isik. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud on kindlustatud eseme omanik ja kõik kindlustatud eset seaduslikult valdavad või kasutavad isikud (edaspidi kindlustusvõtja).

Kindlustusandja kontaktandmed

Klienditugi
E–R kl 9–17
699 9111
kindlustus@lhv.ee
lhv.ee

Kahjukäsitlus
E-R kl 9-17
680 1122
kahjud@lhv.ee
lhv.ee

Mõisted

Hüvitispiir on maksimaalne summa, mille ulatuses kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse. Hüvitispiir võib olla määratud kindla sündmuse, riski, vara või eseme suhtes.
Kahjujuhtum on ootamatu sündmus, mis toob kaasa varalise kahju.
Kindlustusjuhtum on tingimustes sätestatud sündmus, mille toimumise korral peab LHV täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
Kindlustusperiood on poliisil märgitud ajavahemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse.
Kindlustussumma on kindlustatud eseme kindlustusväärtus või suurim rahasumma, mille ulatuses LHV hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud hüvitise võrra.
Kindlustatud ese on poliisil märgitud:

  • ehitis (hoone, ridaelamuboks, paarismaja osa, korteriomand);
  • kodune vara (poliisil märgitud aadressil asuv vallasvara ning kaasaskantav vallasvara);
  • finantskulud (asenduselukoha üürikulu, laenumaksete kulu, saamata jäänud üüritulu);
  • eraisiku vastutus.

Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustuslepingu järgi kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu LHV-poolne kohustuse täitmine. Soodustatud isiku määrab kindlustusvõtja ja isik märgitakse poliisile.
Tähtajaline kindlustusleping on leping, mis lõpeb pärast kindlustusperioodi lõppu.
Tähtajatu kindlustusleping on leping, mis kehtib kuni selle ülesütlemiseni.

  1. Kahju ennetamine ja vähendamine

    Kindlustusvõtjale on ööpäev ringi kättesaadavad koduabi teenused, mis aitavad tal ohu ilmnemisel kahju teket ära hoida või tekkinud kahju suurust vähendada ja kahju edasist levikut piirata. Koduabi teenuse osutaja kutsumiseks tuleb helistada koduabi telefonil 680 1122.

  2. Koduabi teenused on järgmised.

    1. Kahju ennetav koduabi

      Kui on tekkinud otsene oht kindlustatud esemele ja selleks, et ennetada edasise kahju teket, on tarvis:

      • kõrvaldada elektrisüsteemi rikke korral süttimisoht;
      • likvideerida torustiku ummistus;
      • langetada ohtlik puu, mis asub kindlustatud esemega samal kinnistul ja kujutab hoonele või ehitisele otsest ohtu;
      • parandada või vahetada kindlustatud ehitise ukselukk, kui lukk on rikkis või selle on rikkunud kolmas isik (sealhulgas sissetungimise ajal või selle katsel).
    2. Veeavarii tagajärgede kõrvaldamine
      Veeavarii on kodumasina või hoonesisese torustiku äkilise purunemise tõttu vee või auru välja voolamine või lekkimine. Koduabi teenuse osutaja peatab lekke, asendades või parandades leket põhjustanud detaili, ning kuivatab avarii tõttu lekkinud vee.

    3. Kindlustatud ehitise väliskonstruktsiooni ajutine katmine
      Kui kindlustatud ehitise väliskonstruktsioon (sealhulgas katus, sein, aken, uks) kahjustub või puruneb ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu selliselt, et kindlustatud ehitise väliskonstruktsiooni tekkinud ava põhjustab otseselt ohtu või kahju kindlustatud ehitise siseruumidele (näiteks klaasi purunemine kolmanda isiku tegevuse tõttu, katuse kahjustumine tormi tõttu), siis katab koduabi teenuse osutaja kindlustatud ehitise ajutiselt või tugevdab seda, et vara kaitsta. Vajaduse korral korraldab koduabi teenuse osutaja kindlustatud ehitise valve kuni tekkinud kahjustuse ajutise kõrvaldamiseni, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks.

    4. Ajutise elukoha leidmine ja kolimine
      Kui kindlustusjuhtumi tõttu muutub kindlustatud ehitise eluruum elamiskõlbmatuks, korraldab koduabi teenuse osutaja ajutise elukoha leidmise ja sinna kolimise.

  3. Ehitise ja koduse vara kindlustus

    Ehitis

  4. Ehitis võib olla hoone, ridaelamuboks, paarismaja osa või korteriomand.

    1. Ehitis ei ole kindlustatud, kui kodu kasutamise viisiks on üürikodu ja kindlustusvõtjaks on üürnik.

    2. Hoone (näiteks eramu, abihoone) on maapinnaga püsivalt ühendatud, seinte, katuse ja siseruumidega ehitis ning kõik selle olulised osad, sealhulgas siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ja püsivalt ühendatud disainelemendid ning hoonet teenindavad seadmed, elektrijuhtmestik, sanitaartehnika ja tehnosüsteemid.
      Kuni 15 000-eurose hüvitispiiri korral hõlmab kindlustus peale eramu järgmisi kindlustusvõtja omandis olevaid ja samal kinnistul paiknevaid:

      • maapinnaga ühendatud rajatisi
        (näiteks aed, varjualune ja mänguväljak) ja kinnistul hoone juurde kuuluvad kommunikatsioonisüsteemid;
      • kuni 20 m² üldpinnaga väikehooneid
        (hooned, mille üldpind on üle 20 m2, tuleb poliisil eraldi märkida);
      • eramu kütmiseks vajalikku kütteainet
        (näiteks küttepuud, kivisüsi, kütteõli ja vedelgaas) kuni eramu ühe aasta jooksul kütmiseks vajalikus koguses;
      • taimi
        (LHV hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud haljastuse taastamise mõistlikud ja põhjendatud kulud).
    3. Ridaelamuboks ja paarismaja osa on kindlustatud ulatuses, mis vastab kindlustusvõtjale kuuluva kaasomandi osa suurusele. Ridaelamuboksi ja paarismaja osa siseviimistlus ja olulised osad on kindlustatud kuni naabermaja või -boksi siseviimistluseni. Ridaelamuboksi ja paarismaja osa kaasomandis olevad tehnosüsteemid, mis asuvad väljaspool eluruume, on kindlustatud proportsionaalselt kindlustusvõtjale kuuluva kaasomandiosa osa suurusega ridaelamuboksis või paarismaja osas.
      Koos ridaelamuboksi ja paarismaja osaga on hüvitispiiriga kokku kuni 15 000 eurot kindlustatud samal kinnistul paiknevad, kindlustusvõtja kaasomandi osa suurusele vastavas osas kuuluvad:

      • maapinnaga ühendatud rajatised
        (näiteks aed, varjualune ja mänguväljak) ja kinnistul hoone juurde kuuluvad kommunikatsioonisüsteemid;
      • kuni 20 m² üldpinnaga väikehooned
        (hooned, mille üldpind on üle 20 m2, tuleb poliisil eraldi märkida);
      • ridaelamuboksi ja paarismaja osa kütmiseks vajalik kütteaine
        (näiteks küttepuud, kivisüsi, kütteõli ja vedelgaas) kuni ridaelamuboksi või paarismaja osa ühe aasta jooksul kütmiseks vajalikus koguses;
      • taimed
        (LHV hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud haljastuse taastamise mõistlikud ja põhjendatud kulud).
    4. Korteriomand on korter (korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad ruumid) koos korteriomandi koosseisu kuuluva osaga kaasomandist (näiteks hoone katus, kandvad seinad, trepikoda, lift). Korteriga on kindlustatud kõik selle juurde kuuluvad olulised osad, sealhulgas siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ja püsivalt ühendatud disainelemendid ning korterit teenindavad seadmed, elektrijuhtmestik ja tehnosüsteemid. Koos korteriomandiga on kindlustatud korteriga samas hoones asuv ja kindlustusvõtja ainukasutuses olev korteri juurde kuuluv (sealhulgas erikasutusõiguse alusel kasutatav) lukustatav panipaik, keldri- ja/või garaažiboks.

      Ehitisega koos ei ole kindlustatud:

    5. vallasvara;

    6. pinnas ja teed;

    7. vette ehitatud rajatised;

    8. kasvuhooned;

    9. äritegevuseks kasutatavad ehitised;

    10. vesi (näiteks kaevuvesi, basseinivesi, torustikust välja voolanud vedelik).

      Ehitise kindlustusväärtus ja ehitisega seotud kahjuhüvitamise üldpõhimõtted

    11. Ehitise kindlustusväärtus on ehitise taastamisväärtus, mille suurus on ehitise esialgsele kujule taastamise maksumus.

    12. LHV hüvitab ehitise taastamise mõistlikud ja põhjendatud kulud.

    13. Hüvitise maksab LHV välja proportsionaalselt, arvestades taastamise ulatust.

    14. Kui kindlustusvõtja ei soovi ehitist taastada, siis hüvitab LHV kahju, lähtudes ehitise taastamiseks koostatud põhjendatud kalkulatsioonist, millest LHV arvestab maha kahjustatud ehitise füüsilise kulumiga proportsionaalse osa.

    15. Ehitist taastades ei võeta arvesse ehitise kulumit.

    16. Taastamise eelduseks on ehitise taastamine samas kohas ja sama otstarbega.

    17. LHV hüvitab lammutustööde ja prahi äraveo kulud.

    18. Ehitise taastamise või asendamise kulud maksab LHV välja poliisil märgitud soodustatud isikule või kindlustusvõtjale. Pooled võivad ka kokku leppida hüvitise maksmises vara taastajale pärast vara taastamise lõppu.

      Kodune vara

    19. Kodune vara on poliisil märgitud aadressil asuv vallasvara. Koduse vara kindlustussumma on märgitud poliisil. Kodusele varale kohalduvad järgmised eritingimused.

      • Kunsti- ja väärisesemed (sealhulgas maalid, ehted, väärismetallid ja antiikesemed) on kindlustatud kindlustusjuhtumieelses turuväärtuses, kuid mitte rohkem kui 30% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
      • Kodutehnika ja elektroonikaseadmed (sealhulgas telerid, helisüsteemid, kodumasinad ja (süle)arvutid) on kindlustatud kuni 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
      • Nutiseadmed (sealhulgas nutitelefon, tahveltelefon, nutikell, nutiklapid ja nutikõlarid) on kindlustatud kuni 2% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
      • Panipaigas asuv vara on kindlustatud, kui panipaik asub korteriga samas hoones, on kindlustusvõtja ainukasutuses ning kõik panipaiga avad on suletud ja lukustatud. Panipaigas asuv vara on kindlustatud kuni 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
      • Kõrvalhoones asuv vara on kindlustatud, kui kõrvalhoone on kindlustusvõtja ainukasutuses ning kõik kõrvalhoone avad on suletud ja lukustatud. Kõrvalhoones asuv vara on kindlustatud kuni 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
      • Piiratud aiaga hoovis asuv vara on kindlustatud kuni 5% ulatuses koduse vara kindlustus¬summast. Kodust lahkumise või pimeduse saabumise eel tuleb kindlustusvõtjal viia hoovis asuvad asjad (välja arvatud aiamööbel, robotmuruniiduk, batuut ja aiagrill) lukustatud ruumi. Kui hoovist on varastatud esemeid ilma tõkkeid või takistusi lõhkumata, rakendatakse kahekordset omavastutust.
      • Rõdul asuv vara on kindlustatud kuni 5% ulatuses poliisil märgitud koduse vara kindlustussummast. Avatud (klaasimata) rõdul asuvat jalgratast või muud liikumisseadet tuleb hoiustada selliselt, et see on lukustatud hoone külge. Kui rõdult on varastatud esemeid ilma tõkkeid või takistusi lõhkumata, rakendatakse kahekordset omavastutust.
      • Kaasaskantav vara on kindlustatud kuni 5% ulatuses koduse vara kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 3000 euro ulatuses. Kaasaskantav vara on kindlustatud, kui see on kindlustusvõtjaga või tema pereliikmega kaasas (kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas). Kaasas olevad esemed peavad olema kindlustusvõtja järelevalve all või lukustatud kapis või ruumis selliselt, et kolmandal isikul puudub varale ligipääs. Kindlustusvõtja pereliikmeteks loetakse poliisil märgitud aadressil kindlustusvõtjaga alaliselt koos elav abikaasa või elukaaslane ja nende kuni 18-aastased lapsed.
      • Pangakontol olev rahasumma on kindlustatud pangakaardi kaotamise, varguse või röövi korral. LHV hüvitab kuni 1000 euro ulatuses kaardimaksed, mis on ebaseaduslikult tehtud 24 tunni jooksul pärast pangakaardi kaotamist, vargust või röövi. Kindlustusjuhtumi toimumise korral tuleb pangakaart kohe blokeerida. Kahju ei hüvitata, kui pangakaardi andmed sattusid kolmanda isiku kätte muul viisil kui pangakaardi kaotamine, vargus või rööv.
      • Passi, ID-kaardi või juhiloa taotlemise riigilõiv hüvitatakse dokumendi kaotamise, varguse või röövi korral. LHV hüvitab tavakorras taotlemise riigilõivu. LHV hüvitab riigilõivu omavastutust rakendamata.

      Koduse varana ei ole kindlustatud:

    20. üle kahe aasta vanused nutiseadmed ja üle nelja aasta vanused sülearvutid. Eseme vanus on aeg, mis on möödunud eseme uuena ostmise kuupäevast. Kui ostukuupäev ei ole teada, loetakse eseme vanuseks aeg, mis on möödunud eseme väljalaskekuupäevast;

    21. registreerimiskohustusega mootor-, vee- ja õhusõidukid;

    22. teave, tarkvara ja litsentsid;

    23. väärtpaberid ja muud dokumendid ja dokumentide kogumid, plaanid ning joonised;

    24. relvad ja nende tarvikud, lõhkeaine;

    25. loomad ja taimed ning muud elusorganismid;

    26. näidised ja prototüübid, näituse eksponaadid ja mudelid ning esemete kogumikud;

    27. sula- ja digitaalraha.

      Koduse vara kindlustusväärtus ja kahjuhüvitamise üldpõhimõtted

    28. Koduse vara kahjustumise korral hüvitab LHV selle remondikulud (tingimuste punktis 2.19 toodud kahju hüvitamise piirmäära ulatuses). Kui kodune vara on hävinud või kahjustunud selliselt, et seda ei ole võimalik remontida, hüvitab LHV samaväärse eseme taassoetamise kulud (tingimuste punktis 2.19 toodud kahju hüvitamise piirmäära ulatuses).

    29. Kui kindlustatud esemeks olev kodutehnika ja/või elektroonikaseade on kindlustusjuhtumi tõttu remondis või tarnimisel, hüvitab LHV seadme remondi või tarnimise ajaks renditud asendusseadme mõistlikud ja põhjendatud rendikulud, kuid mitte rohkem kui 400 euro ulatuses kindlustusjuhtumi kohta. Asendusseade ei pea olema asendatava seadmega samaväärne, vaid peab täitma asendatava seadme põhifunktsioone. LHV hüvitab Eesti piires seadme transpordi ja suurtoote paigaldamise kulu. LHV-l on õigus määrata teenuseosutaja, kellelt kindlustusvõtja asendusseadme rendib.

  5. Kindlustusjuhtum

  6. Kindlustusjuhtum on:

    1. kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmus, sealhulgas hävimine, kahjustumine, vargus või rööv, mille tagajärjel tekib kindlustatud esemele kahju ning mis ei ole välistatud tingimuste punktis 4;

    2. ebakvaliteetse töö või ehitusvea tõttu tekkinud kahju kindlustatud eseme tervele osale
      Ebakvaliteetsest tööst või ehitusveast tingitud kahju korral hüvitab LHV tekkinud kahju kindlustatud eseme tervele osale.

      Kui poliisil on vastav märge, on kindlustusjuhtum ka

    3. katusele kuhjunud lume või jää tekitatud kahju
      Lühikese aja (kuni 72 tunni) jooksul katusele sadanud lume või jää raskuse või liikumise tagajärjel tekkinud kahju;

    4. sademevee pääsemine ehitisse
      Sademe- või sulamisvee pääsemine kindlustatud ehitisse läbi katuse, seinte või muude piirdekonstruktsioonide. Kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik peab võtma tarvitusele abinõud korduva kahju vältimiseks. Samast kohast teistkordse kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju LHV ei hüvita;

    5. seadmerike
      Seadmerike on kindlustatud hoonet teenindava seadme (kuni seitsme aasta vanuse) ja kodumasina (kuni viie aasta vanuse) rike, mille põhjustas elektrikatkestus või -häire või kindlustatud eseme sisemine elektriline või mehaaniline rike. Seadme vanust arvestatakse alates selle uuena ostmise kuupäevast. Kui ostukuupäev ei ole teada, loetakse eseme vanuseks aeg, mis on möödunud eseme väljalaskekuupäevast;

    6. ehitustöödest põhjustatud kahju
      Ehitustöödest põhjustatud kahjuks loetakse ehitus- või remonditööde käigus tekkinud kahju kindlustatud esemele ja/või hoone siseruumis asuvatele paigaldamata ehitusmaterjalidele. Kindlustuskaitse kehtib, kui paigaldatud on katus, uksed ja aknad ning kõik kindlustatud hoone väliskonstruktsioonis olevad avad on suletud selliselt, et kolmandal isikul puudub ilma abivahendeid kasutamata sissepääs hoonesse ja/või hoone siseruumi. Kõikide ehitus- ja eriosade tööde käigus peab järgima vastava valdkonna ohutusnõudeid. Ehitus- või remonditööde tõttu tekkinud kahju korral rakendab LHV kindlustusjuhtumi kohta kahekordset omavastutust;

    7. üürniku põhjustatud kahju
      Üürniku põhjustatud kahjuks loetakse kahju, mille on kindlustatud esemele tekitanud üürnik ja/või temaga alaliselt üüripinnal koos elavad isikud ning mille põhjustas tahtlus või raske hooletus. Kindlustuskaitse ei kehti üürilepingute korral, mille kestus on alla kuue kuu.

  7. Välistused

  8. LHV ei hüvita kahju, mis on kaudselt või otseselt tingitud järgmistest sündmustest, põhjustest või tagajärgedest.

    1. Enne kindlustuslepingu sõlmimist toimunud kahjujuhtum
      Kahju ja vigastus, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist või mille teke oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal ilmne.

    2. Korduv kahju
      Kahju, mis esineb ennustatava sagedusega, näiteks iga-aastane üleujutus, ja kahju, mille süvenemist või kordumist vältivad abinõud on kindlustusvõtja jätnud rakendamata.

    3. Kindlustatud eseme järelevalveta jätmine või kaotamine
      Vara kaotamine või unustamine, sealhulgas kindlustatud eseme jätmine sõidukisse või mujale nähtavasse kohta või ruumi, välja arvatud pangakaardi, isikut tõendava dokumendi ja võtmete kaotamine.

    4. Pikaajaline protsess
      Kahju, mille on põhjustanud kindlustatud eseme tavapärane järkjärguline kulumine, riknemine, korrosioon, materjali väsimine, kõdunemine, mädanemine, seenkahjustus, hallitus või vamm.

    5. Paisumine või kokkutõmbumine
      Kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme või selle osade kokkutõmbumise või paisumise tõttu, välja arvatud juhul, kui see on juhtunud vahetult kindlustusjuhtumi tagajärjel.

    6. Vajumine
      Kahju, mis on tekkinud pinnase või kindlustatud ehitise ja/või selle osade vajumisest, olenemata sündmusest või põhjusest, mis on vajumise tinginud.

    7. Loomade või lindude tegevus
      Kahjurite, putukate, näriliste, lindude ja koduloomade tegevus, välja arvatud juhul, kui loom või lind on põhjustanud kindlustatud ehitise tulekahju või klaaspinna purunemise.

    8. Iluvead, mis ei mõjuta eseme sihtotstarbelist kasutamist
      Kriimustused, täkked, plekid, mõlgid, rebendid, värvitooni muutus ja muu selline, mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist.

    9. Tuumaenergia, lõhkamine ja vibratsioon
      Lõhkamis- ja kaevandustööd, vibratsioon, tuuma- ja radioaktiivse aine plahvatus, tuumaenergia kasutamine mis tahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine.

    10. Teise lepingu alusel hüvitatav kahju
      Kahju, mis hüvitatakse näiteks (ehitus)garantii või mõne muu lepingu alusel.

    11. Hooldustööd
      Hooldustöö või -remondi kulud ning hooldustööde käigus väljavahetatava varuosa kulu, sealhulgas kulu väliste pisivigade kõrvaldamiseks, näiteks plekkide, värvi- ja lõhnamuutuste kõrvaldamine ning väliste kriimustuste eemaldamine.

    12. Keskkonnasaaste
      Keskkonnasaaste kõrvaldamise kulud.

    13. Sõjategevus, terroriakt ja massirahutus
      Sõda ja poliitiline relvakokkupõrge, terroriakt, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus; sõjategevus, massiline korratus, riigipööre ja erakorraline seisukord.

    14. Sundvõõrandamine
      Sundvõõrandamine, konfiskeerimine või muu samalaadne sündmus.

    15. Eseme mittesihtotstarbeline kasutamine
      Kindlustatud eseme kasutamine põhjusel või viisil, milleks see ei ole ette nähtud, näiteks kindlustatud ehitise või selle osa kasutamine ettevõtluseks, ning seadme kasutamine viisil, mis ei vasta selle otstarbele või tootja ettenähtud viisile.

    16. Ebakvaliteetse töö või ehitusvea parandamine
      Ehitus- ja remondivea, planeerimis- ja projekteerimisvea parandamine; defektsete ja ebasobivate ehitusmaterjalide kasutamise korral asja kahjustumine või vahetamine.

    17. Katusele kuhjunud lume või jää tekitatud kahju
      Katusele sadanud või kogunenud lume või jää tekitatud kahju, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib kindlustuskaitse nende sündmuste korral.

    18. Sademevee pääsemine ehitisse
      Sademe- ja sulamisvee pääsemine kindlustatud ehitisse läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib kindlustuskaitse nende sündmuste korral.

    19. Seadmerike
      Rike, mille põhjustas elektrikatkestus või -häire, ning kindlustatud eseme sisemine elektriline või mehaaniline rike, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib kindlustuskaitse kodumasinate ja hoonet teenindavate seadmete rikke korral.

      Finantskulud, mis hüvitatakse

  9. Kui poliisil on vastav märge, hüvitab LHV järgmised finantskulud.

    1. Asenduselukoha üürikulud
      Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud eluruumid muutunud elamiskõlbmatuks ja vaja on üürida asenduselamispind, hüvitab LHV ajutise elukoha leidmise kulu, üürikulu ning edasi-tagasi kolimise kulud. LHV hüvitab asenduselukoha üürikulud kuni elamiskõlbmatuks muutunud eluruumide taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul ning kuni 6000 euro ulatuses. Asenduselukoha üürikulu hüvitab LHV omavastutust rakendamata.

    2. Laenumaksed
      Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud eluruumid muutunud elamiskõlbmatuks, hüvitab LHV kindlustatud esemeks oleva hävinud eluruumi soetamiseks võetud kodulaenu maksed. LHV hüvitab kodulaenu maksed alates 30 päeva möödumisest kindlustusjuhtumist kuni elamiskõlbmatuks muutunud eluruumide taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul ning kuni 6000 euro ulatuses. Laenumaksed hüvitab LHV omavastutust rakendamata.

    3. Saamata jäänud üüritulu
      Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud ehitises asuv üüripind muutunud elamiskõlbmatuks, hüvitab LHV saamata jäänud üüritulu. LHV hüvitab üüritulu alates 30 päeva möödumisest kindlustusjuhtumist kuni üüripinna taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul ning kuni 6000 euro ulatuses.

      Finantskulud, mida ei hüvitata

    4. Finantskulud ajavahemiku eest, kui kindlustusjuhtumi tõttu hävinud eluruumi taastamine viibib kindlustusvõtjast sõltuvatel põhjustel.

    5. Asenduselukoha kommunaalmaksed.

    6. Asenduselukohaga seotud tasumata arvetest (sealhulgas üüri- ja kommunaalmaksetest) tulenevad viivised ja leppetrahvid.

  10. Eraisiku vastutuskindlustus

    Kindlustatud isik

  11. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või isik, kelle kasuks on sõlmitud kindlustusleping, ning kindlustatud isikuga samas majapidamises elav abikaasa või elukaaslane ja nende kuni 18 aastased lapsed.

    Vastutuskindlustuse kindlustuskaitse

    1. Eraisiku vastutuskindlustus hõlmab eseme- või isikukahju, mille kindlustatud isik on õigusvastaselt tekitanud Eesti Vabariigis kolmandale isikule ja mille kindlustatud isik peab hüvitama seetõttu, et on kahju tekitamises süüdi või vastutab selle tekitamise eest õigusaktide alusel. LHV maksab hüvitist kindlustusperioodil toimunud kahjujuhtumi korral, mille kohta on kindlustatud isikule esitatud kirjalik kahju hüvitamise nõue hiljemalt kahe aasta jooksul pärast poliisil märgitud kindlustusperioodi lõppu. Kahju hüvitamise ülempiir on poliisil märgitud vastutuskindlustuse kindlustussumma.

    2. Eraisiku vastutuskindlustuse laiendused

      • Eraisiku vastutuskindlustus välismaal
        Kui poliisil on märgitud vastutuskindlustuse laiendus välismaal, kehtib kindlustuskaitse kogu maailmas.
      • Lemmiklooma omaniku vastutuskindlustus
        Kui poliisil on märgitud lemmiklooma omaniku vastutuskindlustuse laiendus, kehtib kindlustuskaitse ka lemmiklooma poolt kolmandale isikule tekitatud kahju korral, mille eest vastutab kindlustatud isik õigusaktide alusel. Lemmikloomana ei käsitata koduloomana keelatud loomi ja majandustegevuses kasutatavaid loomi. Lemmiklooma omaniku vastutuskindlustus ei hõlma kahju, mida lemmikloom põhjustab kindlustusvõtja valduses olevale varale.
      • Üürniku vastutuskindlustus
        Kui poliisil on märgitud üürniku vastutuskindlustuse laiendus, kehtib kindlustuskaitse ka üürileandja nõuete korral, mis on seotud üürileandja vara kahjustamisega üürniku poolt. Kindlustusjuhtumiks ei ole üürilepingu täitmisest või mittetäitmisest tulenevad nõuded. Üürniku vastutuskindlustusega seotud kindlustusjuhtumi korral on hüvitispiiriks poliisil märgitud vastutuskindlustuse kindlustussuma, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot.

      Eraisiku vastutuskindlustus ei laiene:

    3. nõuetele, mille on esitanud kindlustatud isik;

    4. lepingulistest suhetest (sealhulgas üürilepingud) tulenevatele nõuetele, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud üürniku vastutuskindlustuse laiendus ja kindlustusjuhtumiks on üürileandja nõuded, mis on seotud üürileandja vara kahjustamisega;

    5. kindlustatud isiku majandus- või kutsetegevusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas tootjavastutusest või teenuse osutamisest tulenevatele nõuetele;

    6. nõuetele, mis tulenevad kindlustatud isiku poolt tahtlikult ja/või joobeseisundis toime pandud tegudest;

    7. kindlustatud isikule esitatud mittevaralise kahju või saamata jäänud tulu hüvitamise või tasu lubamise nõuetele;

    8. nõuetele, mis tulenevad kindlustatud isiku valduses olevale laenatud, renditud või muul viisil kasutusse võetud varale põhjustatud kahjust;

    9. käsundita asjaajamisest tulenevatele nõuetele;

    10. alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele;

    11. nõuetele, mis tulenevad mootori jõul liikuvate sõidukite valdamisest, kasutamisest, omamisest, liisimisest, üürimisest ja rentimisest ja muu suurema ohu allika valdamisest;

    12. töö-, teenistus- või perekonnaõiguslikest vaidlustest tulenevatele nõuetele;

    13. nõuetele, mis tulenevad välja mõistetud trahvide, viiviste, intresside ja vara sundvõõrandamise tõttu tekkinud kahjust;

    14. nakkushaiguse levitamisest või ravimite väärkasutusest tulenevatele nõuetele;

    15. nõuetele, mis tulenevad radioaktiivsusest, kiirgusest, toksilisusest, plahvatusohtlikkusest, saastamisest, reostamisest ning asbesti kasutamisest ja olemasolust;

    16. kindlustatud isikule kuuluvate loomade tekitatud kahjust tulenevatele nõuetele, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud lemmiklooma omaniku vastutuskindlustuse laiendus.

      Vastutuskindlustusega seotud kahjuhüvitamise üldpõhimõtted

    17. LHV hüvitab kindlustusjuhtumi toimumise tõttu kindlustatud isiku kaitseks tehtavad õigusabikulud, mis on enne LHV-ga kooskõlastatud. Õigusabikulud on kindlustusjuhtumi menetlemisel kindlustatud isiku mõistlikud õigusabikulud, ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja kohtukulud.

    18. Kui kindlustatud isiku vastu esitab sama juhtumi kohta nõude mitu isikut ja nõuete kogusumma ületab kindlustuslepingus määratud vastutuskindlustuse kindlustussumma, siis hüvitab LHV nõuded proportsionaalselt, lähtudes nõuete summast kuni poliisil märgitud vastutuskindlustuse kindlustussummani (eeldusel, et nõuded esitatakse õigel ajal ja LHV ei ole teisi nõudeid juba hüvitanud).

    19. Kui kolmandale isikule tekitatud kahju eest vastutab peale kindlustatud isiku ka kolmas isik, siis hüvitab LHV ainult selle osa nõudest, mille eest vastutab kindlustatud isik.

  12. Omavastutus

  13. Omavastutus on summa, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda. Omavastutus arvestatakse väljamakstavast kindlustushüvitisest maha. Juhul kui kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mitme kindlustusjuhtumi tagajärjel, kohaldatakse omavastutust iga kindlustusjuhtumi kohta eraldi.

    Omavastutust ei rakendata juhul, kui:

    1. kahjustada on saanud ainult kindlustatud ehitise klaaspind ja muud kahju ei ole tekkinud;
    2. sissetungimise korral käivitub signalisatsioonisüsteem ja häire jõuab turvafirmasse;
    3. poliisil on märgitud kindlustuskaitsena seadmerike ja rikki on läinud kindlustatud hoonet teenindav kuni seitsme aasta vanune seade, mida on korraliselt hooldatud;
    4. kindlustatud hoonest või korteriomandist hävib kindlustusjuhtumi tagajärjel üle 50%;
    5. lukk vahetatakse võtme kaotamise, varguse, röövi või välisukse luku rikke tõttu;
    6. hüvitamisele kuuluvad asenduselukoha üürikulu ja/või laenumaksed;
    7. hüvitamisele kuulub passi, ID-kaardi või juhiloa taotlemise riigilõiv;
    8. kasutatakse koduabi teenust.
  14. Käitumine kahjujuhtumi korral

  15. Kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumise korral:

    1. võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks;
    2. teatama juhtunust viivitamata, helistades numbrile 112, kui ta kahtlustab kolmanda isiku tahtlikku tegevust või kui tegu on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega, muul juhul vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;
    3. teavitama LHV-d kahjujuhtumist viie päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või sellest teada saamist;
    4. viivitamatult esitama LHV-le talle esitatud kahjunõude. Kindlustatud isik ei tohi anda kahju hüvitamisega seotud nõusolekuid ja lubadusi enne, kui on need LHV-ga kooskõlastanud;
    5. järgima LHV antud käitumisjuhiseid;
    6. andma LHV-le vajalikku teavet kahjujuhtumi asjaolude kohta ja võimaliku kahju tekitaja kohta ning võimaldama LHV-le kahjustatud esemele ligipääs;
    7. arvestama, et LHV võib kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks nõuda kindlustusvõtjalt muu hulgas:
      • dokumente, mis tõendavad kahjujuhtumi tõttu tekkinud kulusid;
      • politsei väljastatud tõendit varguse, vandalismi ja sissetungimise korral;
      • päästeameti väljastatud tõendit tulekahju korral;
      • selgitusi kahjujuhtumi kohta.
  16. Ohutusnõuded

  17. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja on jätnud:

    1. täitmata õigusaktidest või kasutusjuhenditest tulenevad ohutusnõuded;
    2. tuleohuallika järelevalveta või alaealiste laste hoolde;
    3. kindlustatud ehitise vee- ja küttetorustiku veest tühjaks laskmata juhul, kui ehitist kütteperioodil ei köeta või kui on mõistlikult ette näha temperatuuri langemist ehitises alla 0 kraadi;
    4. kodust äraolekul aknad, uksed, luugid või muud avad kindlalt sulgemata, tehes võimalikuks ehitisse sisenemise ilma sulguri või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta;
    5. kodust äraolekul või öösel vara, mis ei ole mõeldud püsivalt väljas hoidmiseks, lukustatud ehitisse paigutamata või tänavalt nähtavale kohale (välja arvatud aiamööbel, robotmuruniiduk, batuut ja aiagrill);
    6. kindlustatud vara järelevalveta;
    7. tarvitusele võtmata abinõud korduva kahju vältimiseks.
  18. Hüvitamise üldpõhimõtted

  19. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab LHV kindlustatud esemete taastamise või asendamise otsesed ja põhjendatud kulud ja muud tingimustes sätestatud kulud, millest arvestatakse maha kindlustuslepingus määratud omavastutuse osa. LHV hüvitamise üldpõhimõtted on järgmised.

    1. Otsuse kahju hüvitamise kohta teeb LHV kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui on saanud kogu vajaliku info kahjujuhtumi ja kahju suuruse kohta. Kui LHV-st mitteolenevatel põhjustel ei ole LHV-l võimalik kindlaks teha kogu kahju suurust, siis hüvitab LHV esmalt selle osa kahjust, mille ulatuses on kahju suurus selge. LHV võib kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.
    2. Kindlustusjuhtumi toimumise järel kindlustuslepingus määratud kindlustussumma ei vähene.
    3. Kindlustushüvitisena hävinenud eseme võib LHV asendada samaväärse esemega või maksta kindlustushüvitise välja rahas ulatuses, mis on võrdne asendatava eseme taassoetamise väärtusega.
    4. LHV-l ei ole kohustust hüvitada kindlustatud eseme säilinud osa väärtust. Kui LHV hüvitab kindlustatud eseme asendamise kulud, on LHV-l õigus asendatud eseme omandiõigusele.
    5. Kui kindlustusvõtja soovib jätta hävinud eseme enda omandisse, siis vähendatakse kindlustushüvitist selle vara kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra.
    6. Muud tingimustes või poliisil märgitud kulud hüvitab LHV vastava kulu suurust tõendava dokumendi alusel mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
  20. Kindlustusvõtja kohustused

  21. Kindlustusvõtja on kohustatud:

    1. tasuma kokkulepitud summas ja korras kindlustusmakseid;
    2. teavitama LHV-d kahjujuhtumist viie päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või sellest teada saamist;
    3. esitama LHV-le täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ning teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist talle teada olevatest olulistest asjadest, mis mõjutavad või võivad mõjutada otsust sõlmida kokkulepitud tingimustel kindlustusleping;
    4. teavitama LHV-d esimesel võimalusel, kui LHV-le esitatud andmed osutuvad valeks või puudulikuks;
    5. teavitama LHV-d viivitamatult kindlustusriski suurenemisest (näiteks juhul, kui tekivad muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga, muu hulgas kodu kasutamise viisi muutus) või kindlustatud eseme võõrandamisest;
    6. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada isikutel, kes kindlustatud vara kasutavad;
    7. tagastama varastatud või röövitud eseme tagasisaamise järel, pärast seda kui LHV on selle eest kindlustushüvitise välja maksnud, LHV-le tagasi saadud eseme eest makstud kindlustushüvitise või andma tagasi saadud eseme LHV-le üle;
    8. tagastama talle väljamakstud kindlustushüvitise LHV-le, kui pärast kahju hüvitamist LHV poolt ilmnevad hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju hüvitab kolmas isik;
    9. võimaldama LHV-l uurida kindlustusjuhtumi asjaolusid, et tuvastada kahju suurus ja kahju eest vastutavad isikud ning vajaduse korral kaasata eksperte kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks.
  22. LHV kohustused

  23. LHV on kohustatud:

    1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente ja hoidma saladuses LHV-le kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
    2. väljastama kindlustusvõtjale asenduspoliisi, samuti ärakirjad kindlustusvõtja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tahteavaldustest, ning andmed ja koopiad dokumentidest, mis mõjutavad kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi või kohustusi, kui selline tegevus ei ole vastuolus õigusaktidega;
    3. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
    4. teavitama pärast kahjuteate saamist kindlustusvõtjat, millised dokumendid kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks LHV-le esitama peab;
    5. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist;
    6. hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või kindlustushüvitise ühekorraga või osadena või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil. LHV peab maksma kindlustushüvitise välja mõistliku aja jooksul pärast kahjukäsitlustoimingute lõpetamist ja hüvitamisotsuse tegemist. Juhul kui LHV viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras;
    7. hüvitama kahju hüvitamise kohustuse tekkimisel muu hulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. LHV ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi ega nõuandja palkamise kulusid juhul, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud;
    8. hüvitama kindlustusvõtjale tema kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida kindlustusvõtja pidas vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. LHV peab tema juhiste alusel kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need koos muu hüvitisega ületavad kindlustussumma;
    9. keelduma kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat piiravat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mis on kehtestatud ÜRO resolutsioonide alusel või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi vastavate õigusaktidega.
  24. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine

  25. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui:

    1. kindlustusvõtja või soodustatud isik on põhjustanud kahju tahtlikult ja/või joobeseisundis;
    2. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustuslepingu või kahjujuhtumi olulisi asjaolusid;
    3. tegu on sündmusega, mille tagajärjel tekkinud kahju ei hüvitata tingimuste alusel;
    4. kahju on tekkinud esemetele, mis ei ole tingimuste alusel kindlustatud;
    5. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset ettenähtud tähtajaks ega täiendavaks tähtajaks ja kindlustusjuhtum toimub peale täiendava tähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui makse jäeti tasumata kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu;
    6. kindlustusvõtja ei ole järginud mõnda tingimuste punktis 9 määratud ohutusnõuet või punktis 11 määratud kohustust ja sellel on põhjuslik seoses kahju tekkega.
  26. LHV-l on õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mille on kehtestanud Office of Foreign Assets Control (OFAC) Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktidega või HM Treasury Ühendkuningriigi vastavate õigusaktidega.

  27. Kindlustuslepingu lõppemine, ülesütlemine ja lepingust taganemine

  28. Kindlustusleping lõpeb:

    1. kindlustusperioodi lõppemisel;
    2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
    3. kindlustuslepingust taganemisel;
    4. kindlustusvõtja ja LHV kokkuleppel;
    5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
  29. LHV-l on õigus kindlustusleping üles öelda, järgides õigusaktides ettenähtud ülesütlemise tähtaegu, juhul kui:

    1. kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingut, sealhulgas ei ole tasunud kindlustusmakset tähtajaks ega täiendavaks tähtajaks;
    2. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le kindlustuslepingu ja/või kindlustusjuhtumi asjaolude kohta tahtlikult valeandmeid;
    3. toimunud on kindlustusjuhtum ja LHV on teinud otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta;
    4. kindlustusrisk on suurenenud (sealhulgas juhul, kui kindlustusrisk on suurenenud kindlustusvõtjast sõltumata ja kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingut muutma tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest);
    5. kindlustatud ese on võõrandatud;
    6. ilmnevad muud õigusaktides sätestatud kindlustuslepingu ülesütlemise alused.
  30. LHV-l on õigus kindlustuslepingust taganeda juhul, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut sõlmides teatanud LHV-le kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest ja/või on esitanud teadlikult valeandmeid (sealhulgas tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatamist). LHV võib kindlustuslepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmata jätmisest.

  31. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist, võib LHV kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda. Kui tasutud kindlustusmakse (sealhulgas osamakse) on väiksem poliisil märgitud tasumisele kuuluvast summast, siis loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud. Eeldatakse, et LHV on kindlustuslepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest arvates.

  32. Kui kindlustusleping on sõlmitud sidevahendi abil, on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemisel tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Juhul kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis kindlustusvõtjal taganemisõigust ei ole.

  33. Kui kindlustusleping on sõlmitud enam kui üheks aastaks, on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemisel tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Juhul kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis kindlustusvõtjal taganemisõigust ei ole.

  34. Pooltel on õigus tähtajatu kindlustusleping korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõpuks, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva.

  35. Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused, sealhulgas kindlustusvõtja kohustus tasuda LHV-le kindlustusmakseid, kehtivad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.

  36. Kui kindlustatud ese on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

  37. Alakindlustus, ülekindlustus ja mitmekordne kindlustus

  38. Kui poliisil märgitud kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal, vastutab LHV kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus).

  39. Kui poliisil märgitud kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust, hüvitab LHV tegeliku kahjusumma (ülekindlustus).

  40. Kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate kindlustushüvitiste kogusumma ületab kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületavad kindlustusväärtuse, vastutavad kindlustusandjad solidaarselt (mitmekordne kindlustus).

  41. Teadete edastamine

  42. Kõik kindlustuslepingu täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  43. Isikuandmete töötlemine

  44. LHV on õigustatud töötlema kindlustuslepinguga seotud isikuandmeid LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtete alusel ja avaldama kindlustuslepinguga seotud teavet kolmandale isikule, kelle õigus infot saada tuleneb LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.

  45. LHV-l on õigus säilitada kindlustuslepingu täitmisega seoses side- või muu vahendi abil saadud salvestisi ning vajaduse korral kasutada neid kindlustusvõtja esitatud tahteavalduste tõendamiseks.

  46. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

  47. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

  48. Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides

  49. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel eeldusest, et poliisil märgitud kindlustuslepingu eritingimused on üldtingimuste ees ülimuslikud.

  50. Kui tingimused on tõlgitud võõrkeelde, juhindutakse vaidluse korral nende tõlgendamisel alati eestikeelsetest tingimustest.