Eellugu
Leesil hakati poodi pidama 1908. aastal. Poe majandamiseks moodustasid kohalikud kalurid Kolga-Leesi Kalameeste Kaubatarwitajate Ühisuse.
Ühisusel läks hästi ja müügilt teeniti kasumit. Maksti dividende ja leiti võimalusi kohaliku elu abistamiseks. Toetati õigeusu preestrit ning kohalikku postivedajat. Leesi algkooli laste tarbeks soetati muusikariistad. Juba mõne aastaga jäi pisike poe pidamiseks üüritud ruum kitsaks ning 1913. aastal alustati poele oma hoone ehitamist.
Ses hoones tegutses pood edukalt kuni 2019. aastani, mil vana räämas hoone tühjalt seisma jäi. Viimane poodnik tegutses üürnikuna ja pidas poodi suviti limonaadi ja jäätise müügikohana. Amortiseerunud hoone vajas märkimisväärset investeeringut. Millal laed alla sajavad, oli vaid aja küsimus. Vana maja oli halvas korras, läbi lae oli puumaja konstruktsiooni tunginud vesi ning kohalikele tundus, et vähemalt pool hoonest tuleb lammutada. Poepidajal polnud maja ostuks ressurssi ning kauplus suleti. Poolsaare rahvas pidi läbi ajama oma poeta, lähim kauplus asub pooletunnise autosõidu kaugusel Loksal.
Idee
2019. aasta sügisel pani endine omanik poehoone müüki. Poeketid maja vastu huvi ei tundnud ja kohalikel, kes pidid arvestama võimalusega, et armastatud poest küla keskel saab kellegi suvekodu, tekkis idee hoone osta ja renoveerida.
Poolsaare inimesi ühendas praktiline vajadus poe järele. Lähimad kauplused on mitmekümne kilomeetri kaugusel Loksal ja Kuusalus. Teisalt ei soovinud keegi kaotada kogukonna sõlmpunktina toiminud külaelu keskust. Ärilises mõttes tundus, et ideel on jumet. Igal suvel külastab poolsaart üha enam rahvast ning paiksete elanike hulk näitab kasvutrendi ka talviti. Asuti kiiresti tegutsema.
2019. aasta september-oktoober peeti omanikuga läbirääkimisi hoone hinna osas. Novembri alguseks õnnestus saavutada mõistlik kokkulepe. Sel hetkel polnud selge, kuidas poe päästmise protsess välja peaks nägema, aga oli tunda tugevat kogukondlikku õlatunnet.
Planeerimine
Projekti keskseks vedajaks sai kohalik mees Ants Viirmaa. Esmalt oli vaja uurida, kui paljud inimesed projekti ka rahaliselt toetaks. Ants suhtles kogukonna aktiivsemate esindajatega, kes aitasid levitada sõna edasi – igaüks oma küla elanikele.
Meeskonna moodustamine (2019. aasta november)
Ants suhtles kogukonna aktiivsemate esindajatega, kes aitasid levitada sõna edasi – igaüks oma küla elanikele. Kuigi pood asub Leesil, on hoone taastamine ja taasavamine kogu poolsaare kümne küla elanike ühine ettevõtmine. Novembri lõpuks oli selge, et ühisesse projekti on valmis panustama nii rahakoti, tutvuste kui oma tegudega vähemalt paarkümmend inimest. Ideega sai edasi liikuda. Suhtevõrgustiku laiendamisel moodustus Antsu ümber kogukonnaaktivistide tuumik, kes olid valmis võtma vastutavaid rolle projekti õnnestumise nimel.
Kogukondlik kokkulepe (2019. aasta november)
Novembri lõpus peeti koosolek, kus asutati eelkäijate vaimus Leesi Tarwitajate Ühisus. Kohalikke tuli kokku üle 70. Algne plaan oli pidada koosolek arutamaks, kas ideel on jumet. Kujunes aga nii, et arutelu keerles juba selle ümber, kuidas pood taas käima panna. Selles, kas seda teha, ei olnud kahtlust. Ühisuse liikmesuse tingimuseks seati 1000-eurone osalus. Arvestatav panus tähendas, et hoone ostmiseks vajalik summa saadi kokku mõne nädalaga.
Hoone ost ja planeerimine (2019. aasta detsember)
6. detsembril lõi ühisus omanikuga käed. Esimese hooaja plaan oli teha oma jõududega need renoveerimistööd, mida mingil juhul edasi lükata ei saa ja pood kevadel avada. Kõige hullemas seisus oli hoone katus, mis lasi vett läbi – see oli kriitilise tähtsusega töö. Tol hetkel suuremaid plaane ei tehtud.
Jaanuari ja veebruarikuu võeti planeerimiseks. Esimese asjana kutsuti vabaõhumuuseumist ekspert kohale, kes selgitas välja – mida hoone renoveerimine tegelikult eeldab, juhuks kui peaks olema soov asi suuremalt ette võtta. Tema selgitas ka välja selle, millised on endiselt taastatavad originaalsed detailid ning millistel juurdeehitatud detailidel suurt väärtust pole. Veebruari lõpuks sai selgeks, millised on eeldused maja täielikuks renoveerimiseks nii raha- kui töömahu mõttes.
Remonditööd
Varakevadise töö alustamine ühtis ülemaailmse viiruspuhangu Eestisse jõudmisega. Tagantjärele võib nentida, et eriolukord tuli Leesi poe taastamisele kasuks.
Paljud põhiliselt Tallinnas paiknevad ja poolsaare suvilates nädalavahetuseti puhkamas käivad inimesed, tulid eriolukorraks Juminda kanti. Oluline hulk sellest rahvast nõustus maja renoveerimist juhtivale Antsule oma tööga appi tulema. Nii sai kevadel töö ette võetud ja ära tehtud mastaapsemalt, kui esialgne plaan ette nägi.
Isolatsiooni tingimustes käisid perekonnad mõnetunniste vahetustega poe juures tööd tegemas. Nii välditi omavahelisi kokkupuuteid, aga töö edenes kiiresti. Kasuks tuli see, et omast käest oli võtta palju inimesi, kel hädavajalikke oskusi – ehitajatest ja ehitusjärelevalvest raamatupidajani.
Ehitustöid suure detailsusega ette ei planeeritud. Selleks, et vana maja võimalikult palju säilitada, tuli töötada samm-sammult, kiht-kihi haaval. Iga uue katuse-, seina-või laekihi avastamisel tuli käigu pealt otsustada: mida ikkagi lammutada, mida jätta ja mida taastada. Võimalikult palju teostati ise. Ka paljude keerukamate tööde jaoks leiti tegijad kogukondlaste tutvustevõrgust, mida Ants olulise ressursina välja toob. Nii leiti ehitusjärelevalve, elektrik ja paljud teised abilised. Mitmed neist loobusid tasu küsimast, sest tundsid rõõmu ühisprojekti panustamisest.
Katus (märts-aprill)
Vana eterniitkatuse väljavahetus oli esmane prioriteet. See tuli kohe vahetada ja sellest ka alustati. Kui vana eterniit eemaldati, selgus, et katusekonstruktsioonid olid oma saja-aastase vanuse kohta üllatavalt heas korras. Eterniit asendati plekiga. Pealmise kihi all polnud vaja vahetada ühtegi sarikat.
Lagi (märts-aprill)
Lagi ei paista enne pealmiste kihtide eemaldamist kusagilt välja. Sestap polnud teada, kui palju lagede vahele aja jooksul vett voolanud oli. Lae pealt eemaldati saepuru ja selle alt esmalt nõukogudeaegne vineer ning allpool juba hoone ehituse aegne laudis. Kui jõuti taladeni, selgus, et lagi oli hoone enim kannatada saanud osa. Viimased ostlejad ei teadnudki, millise varinguohu all nad oma oste tegid. Umbes kuuga said vajalikud laetalad vahetatud ja uus lagi paika
Laudise eemaldamine (aprill)
Maja voodrilaudis kooriti kiht-kihilt, et jooksvalt hinnata, kui palju veekahjustusi seintes peitub. Õnneks oli suurem osa seintest hästi säilinud. Alumine palgiring remonditi. Paljud palgid vahetati uutega, teistega piisas remontimisest
Aknad (aprill)
Hoone eri perioodidest pärit aknad otsustati esialgu remontida ja uute panemisega tegeleda hiljem. Aknad koos raamidega võeti ühes tükis maha ning korraldajad jagasid need erinevate talude vahel. Iga talu sai kaasa sama värvikoodiga värvipoti, et raamid sama tooni tuleks ja raamide korrastamine võttis vaid ühe nädala.
Elekter ja projekteerimine (aprill-juuni)
Algne plaan oli teha enne projekt ja siis elektritööd – nii nagu tegelikult peakski. Õige pea selgus, et vana maja taastades ei käi asjad nii lihtsalt nagu uut hoonet ehitades. Tihti kirjutab maja ehitajale ette, kuidas käituda. Elektrik peab olema pidevalt kättesaadav, et uutele avastustele reageerida. Kunagi ei tea täpselt ette, kuhu külmkapp tuleb, sest ei tea, kuhu ta mahub või kuhu ei saa seda paigutada näiteks tingitult kõverast seinast. Projekti tehti paralleelselt elektritööde kulgemisega, sest midagi ette paberile pannes tuli tööd pidevalt ringi joonistada
Õueala korrastus (juuni)
Poehoone ümbruse korrastamise esimene etapp nõudis kaht nädalat tõsist tööd. Hoone tagune ala puhastati kividest ja risust. Hoov on planeeritud, aga tõsisem töö kogu õueala haljastuseks on plaanis 2021. aastal.
Viimistlus (juuni)
Poeruumi siseviimistlus oli küllaltki lihtne. Seinad puhastati ja vanad palgid loovad poeruumi mõnusa meeleolu. Lagedele otsiti originaalisarnase profiiliga laudis, mis heledaks võõbati. Vana puitpõrand asendati moodsa alternatiiviga, sest päris puit ei pea poeruumi tihedale liiklusele vastu. Poeruumi viimistlus võttis natuke üle kahe nädala.
Soojustamine ja uue laudise paigaldus (juuli)
Kuivõrd renoveerimisega alustati maja seest, et pood esimesel võimalusel tegevust saaks alustada, siis soojustamine toimus pärast viimistlust. Avamise hetkel oli poe pool hoonest soojustatud ja tuuletõkestatud. Nüüd ootab kogu maja välislaudist. Kuna laudise panek on täpsem töö ja tulemus jääb kõigile näha, siis oli see ajamahukas protsess ning võttis neli nädalat.
Tulemus ja kokkuvõte
Leesi pood avati 3. juulil. Leti taga töötavad rõõmsameelsed kohalikud noored ning riiulitel on palju kohalikku kaupa. Poolsaarel on taas koht esmatarbekaupade soetamiseks, kus kogukondlaste teed ristuvad.
Eelarve
Selle järgi, kuidas liikmete arv on vaikselt kasvanud, on laienenud ka rahalised võimalused. Sestap on eelarve tegemine pidev protsess, kus plaane vastavalt võimalustele jooksvalt üle vaadatakse. Hoone maksis 41 000 eurot, ning koos LHV-lt saadud toetusega on taastamistöödele kulunud umbes 55 000 eurot. Sellele lisaks on kulunud mõõtmatul hulgal vabatahtlike kogukonna inimeste tasuta töötunde. Ühisuse eestvedaja Ants Viirmaa hinnangul säästeti tänu vabatahtlike panustajate kaasamisele tööjõukuludelt kokku 50 000 - 60 000 eurot. Siiski pole ühise tegemise suurim hüve mitte eelarves, vaid selles, kuidas toimetamine kogukonda ühendas – nii vaimselt kui füüsiliselt.
Äriline ettevalmistus
Leesi poe kui ühistulise ettevõtte ülesannete määratlemisel leidsid ühistu liikmed end arvamuste lahktee juures. Küsimus oli: kas anda poehoone mõne operaatori hallata või üritada poe pidamisega ise hakkama saada. Langetati otsus, et poe pidamisega tegeletakse ise, sest see toetab poe toimimist küla kultuurielu sõlmpunktina. Poes hakkavad igapäevaselt töötama poolsaare noored, järgmised küla vaimu edasikandjad. Tarnijate otsimisel ja lepingute sõlmimisel tuli kasuks ühistu liikmete sotsiaalne võrgustik. Tarnijatega õnnestus sõlmida kokkuleppeid soodsatel tingimustel, sest ka suurettevõtete juhtidel on soov kogukonna projektile kaasa aidata.
Tulemus
Leesi pood avati 3. juulil. Leti taga töötavad rõõmsameelsed kohalikud noored ning riiulitel on palju kohalikku kaupa. Poolsaarel on taas koht esmatarbekaupade soetamiseks, kus kogukondlaste teed ristuvad. “Poe avamine on külaelu muutnud kardinaalselt – piisab, kui minna tunniks ajaks poe ette istuma, selle aja jooksul näeb seal kümneid ja kümneid rõõmsaid nägusid nii poolsaarelt kui ka kaugemalt,” ütleb põline leesilane filmiprodutsent Veiko.
Tulevik
Pikas perspektiivis on ühisuse eesmärgiks aastaringselt töötav pood, isegi kui selleni esimesel aastal ei jõuta. Majja on plaanis tuua ka postiautomaat ja rajada kohvik. Ülakorrusel asuvate lisaruumide kasutusele võtmise osas käib ideekonkurss. Korduvalt on käinud läbi mõte sinna rajada külaliskorter. Kui plaan teoks saab, saavad mõnusasse Leesi rannakülla peatuma minna ka kõik teised eestimaalased või miks mitte ka välisturistid – Leesi on rahulik, vaikne ja maaliline pelgupaik.
Juhtimine ja ehitus
Ants Viirmaa, eestvedaja
Protsess läks üldiselt küllalt ladusalt. Juhtimise osas võin tagantjärele öelda, et oleksime võinud eesmärgi täpsemalt lahti mõtestada. Hakkasime hooga poodi tegema ja ei teadnud ju veel ise ka, kuidas kujuneb. Hiljem saime aru, et mõned nägid eesmärgina hoone taastamist, aga osad vaatasid pilti laiemalt. Õnneks jõudsime lõpuks mõistliku lahenduseni.
Infovahetuse osas võiks ka kohe alguses konkreetsed reeglid paika panna, et kõigil on info liikumisest ühtsed arusaamad. Tegin infokirja alguses ebaregulaarselt - ühtede jaoks liiga tihti, teistele liiga harva. Kui kõik teavad, mida oodata, on palju lihtsam.
Mõned mõtted ehituse poole pealt ka: esiteks soovitan algajal ehitajal kindlasti ehitusjärelevalve appi võtta. Nii jääb palju vigu tegemata. Teiseks soovitan vanade hoonetega tegelejatele Vabaõhumuuseumi eksperte. Nad annavad väga asjalikku nõu – mida ikkagi taastada ja kuidas ning mida mitte taastada. Kolmandaks: pildista hoolega kõike, mida teed - kohe esimestest sammudest. Piltidest on sul endal kasu, sest suure projekti puhul kõik detailid meeles ei püsi. Teiseks on pilte väga hea kasutada, kui oma tegevust põhjendada või tõestada vaja on. Ehituslubade vormistamiseks, keskkonnaametile, toetuste taotlemiseks ja nii edasi.
Eelarve
Tarmo Keller, finantsid
Üldiselt läks eelarve planeerimine mõistlikult. Krundi ostmiseks saavutasime hinnaläbirääkimistel üsna mõistliku kokkuleppe. Üritasime iga hinna eest vahendid kokku saada. Õnneks tuli üldkoosolekule huvilisi kokku piisavalt ja saime ostusumma kokku, natuke jäi ülegi. Sealt edasi on eelarvega tegelemine pidev protsess. Alustades ei olnud hoone täpset seisukorda ega paljut muudki ette teada, aga tegime nii, kuidas oskasime ja saime. Otsuseid oli vaja teha jooksvalt. Toimetades ühist lõppeesmärki silmas pidades on sellegipoolest võimalik palju ära teha.
Aga mis nõu annan sarnase projektiga alustajale? Esimesena soovin julgust ja pealehakkamist! Enne, kui mõelda eelarvele ja rahale, soovitan kasutada kõiki võimalikke sotsiaalseid ressursse. Kasuta enda ja kogukonna isiklikke tutvusi maksimaalselt ära! See aitab raha kokku hoida ja toob kogukonda kokku.
Kui rääkida rahast, siis korraliku idee ja projektiga saab igalt poolt raha ja abi küsida. Kindlasti kasuta riigi ressursse ja toetusmeetmeid. Muideks, taotluste tegemisel on mõistlik kasutada spetsialistide abi. See tõstab tõenäosust, et taotlus edukalt läheb. MTÜ puhul on väga oluline juhtimise ja kommunikatsiooni pool. Kõigi raha on mängus ja kõik peavad tundma end kaasatuna. Samas, kõiki pisiasju ei saa suure grupiga läbi arutada. Tuleb leida kompromissid ja kõigil peab olema sama arusaam rollijaotusest.
Juriidika
Randu Riiberg, juriidika
Enne juriidilisest vormist rääkimist on tarvis paika panna tegutsemise ühised eesmärgid. Seejärel see, kuidas tegemist finantseeritakse, kes projekti juhib ja kuidas toimitakse. Ühise tegevuse läbiviimiseks on vaja juriidiline kehand, mis vastutab temale kuuluva varaga - selleks, et asutajad ei jääks oma varaga vastutama. Selle kehandi põhikiri või osanike kokkulepe peaks võimaldama reguleerida liikmete omavahelised suhted.
Kogukonna asjaga alustamine on nagu äri alustamine - tuleb tagada, et inimeste ootused on sarnased, ülesanded on jagatud ja kõik mõistavad rollijaotust. Juriidiline vorm on teisejärguline. Kui on teada kes ja mida tegema hakkab ja miks, siis juriidilise vormi paika loksutamine on lihtne detail. Meie asutasime MTÜ, et meile jääks võimalus lihtsamini toetusi taodelda. (MTÜ omafinantseerimise maht on tavaliselt väiksem.) Lisaks rõhutas mittetulundusühing seda, et meil on kogukondlik projekt - eesmärk ei ole kasumi suurus, aga poe olemasolu ja muud väärtused.
Kogukond
Anu Müürsepp, kogukonna eestvedaja
Projekti oluline osa on kogukond ja ägedad inimesed, kellega saab ühiselt midagi suurt korda saata. Minu jaoks kõige suurem väärtus selle projekti puhul ongi uued sõbrad ja kaasteelised, kellega koos seda projekti on tehtud. Kui koos on seltskond, kes mõtleb samas rütmis, siis see energia, mis tekib on üliäge. Koos tegemisel õpid inimesi paremini tundma, saad aru, kellega saab luurele minna ja kellega mitte. Mina olen leidnud palju uusi ja toredaid sõpru. Ja kui idee saab teoks, siis valdab sind nii ülev tunne nagu oleks läbinud raske maratoni ja jõudnud õnnelikult finišisse. Seda tunnet on raske kirjeldada, seda peab ise tundma ja selleks tuleb võtta käsile mõni äge idee ja ära teha!
