01.12.2024
Enda II pensionisamba makset suurendas tänavu üle 74 000 inimese, mis on LHV Varahalduse juhi Vahur Vallistu hinnangul väga hea tulemus.
II samba makset sai seniselt kahelt protsendilt tõsta nelja või kuue protsendini 30. novembri südaööni. Tänahommikuse seisuga on seda Pensionikeskuse andmetel kokku teinud 74 008 inimest. Seejuures tõstis makset nelja protsendini 27 863 ja kuue protsendini 46 145 inimest. “Eriti suurt rõõmu ja positiivset üllatust pakub 6% kasuks otsustanud inimese hulk. Pensionisammastes kogumine on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise pikaajaliseks kogumiseks ning hea meel on näha, et juba esimesel aastal on sedavõrd paljud seda võimalust kasutanud." ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu. Valitud maksemäär rakendub juba uuest aastast.
Vallistu hinnangul näitab suur huvi II samba maksete tõstmise vastu eeskätt seda, et Eesti inimesed mõtlevad oma tuleviku kindlustamisele üha tõsisemalt. “Järjepidevad, maksuefektiivsed ja automatiseeritud sissemaksed teise sambasse on üks tõhusamaid viise majandusliku turvatunde kasvatamiseks," on Vallistu veendunud. Ta märkis, et see on viimaste aastate üks positiivsemaid arenguid kohalikus pensionisüsteemis ja loodetavasti innustab inimeste suur huvi riiki ka edaspidi kogumist soodustavaid muudatusi vastu võtma.
Uuringute kohaselt küündib tulevikus keskmine riiklik pension Eestis napilt kolmandikuni keskmisest palgast, mis tähendab järsku elatustaseme halvenemist. Surve Eesti pensionisüsteemile ajas üksnes suureneb, sest ühes rahvastiku vananemisega väheneb tööealiste hulk ja kasvab pensionäride arv. Seega muutub ise endale kogumine üha olulisemaks. “Kõige rohkem saab oma tulevikukindluse kasvatamisel ära teha iga inimene ise, kogudes nii II kui ka III sambasse. Mõlemad sambad pakuvad investorile olulist maksueelist ja on seetõttu eriti nutikad viisid raha kasvatamiseks pika perioodi vältel," ütles Vallistu. II samba sissemakse arvestatakse inimese palgalt enne tulumaksu tasumist ning III samba maksetelt saab tulumaksu tagasi.
Pensioniks kogumist, sarnaselt igasuguse investeerimisega, on nutikas alustada noorena. Nii koguneb sääste rohkem ja liitintress teeb oma tööd tõhusamalt. Teisisõnu on rahal rohkem aega inimese heaks töötada. Alustada tasub ka hiljem, näiteks kui 45-aastane keskmist Eesti brutopalka ehk 2000 eurot teeniv inimene alles hakkab II sambasse investeerima ja suunab sinna 6% oma brutopalgast, jõuab talle pensionieaks koguneda 66 000 eurot. Lisades sellele Eesti keskmine II samba fondide aastane nominaaltootlus alates 2002. aastast (3,9%), kasvab kogutud vara väärtus ligi 95 000 euroni.
Avaldusi teise samba sissemaksete suurendamiseks saab enda kodupangas või www.pensionikeskus.ee lehel teha ka edaspidi, kuid nüüd rakendub uus maksemäär juba 2026. aastast.
Vaata kõiki uudiseid