Uuring: Eesti inimesed II samba sissemakse suurendamisega ei kiirusta

07.11.2024

Ligi 60% Eesti inimestest suhtub positiivselt võimalusse suunata edaspidi II pensionisambasse 2% asemel ka 4% või 6% oma brutopalgast. Ometi plaanib sissemakseid tänavu suurendada üksnes 11% elanikest, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.

“Säästmise automatiseerimine ja järjepidevad sissemaksed II sambasse on üks tõhusamaid viise majandusliku turvatunde kasvatamiseks. Isikliku panuse tõstmine 4- või 6-protsendini annab vara väärtuse kasvule veel suurema võimenduse,” ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu. Tänaseks on valiku enda II samba sissemakset suurendada teinud üle 56 000 inimese, kellest enamik on otsustanud 6% ehk tulevast pensioni kõige rohkem suurendava lahenduse kasuks. Ka Norstati uuringust selgus, et Eesti inimesed näevad muudatuses head võimalust enda säästumäära suurendada. Lisaks hinnatakse kõrgelt võimalust panustada ise varasemast rohkem pensioniks kogumisel. “Muudatustega kaasneb tihti paradoks hoiakute ja käitumise vahel. Eesti inimesed on uuenduse suhtes positiivselt meelestatud, kuid uuringu kohaselt plaanib II samba sissemakset suurendada iga kümnes inimene ja 30% pole veel otsust langetanud. Tekkinud võimalusega tutvumine võtab aega ja oluline ongi teha põhjalikult kaalutud valik, sest II sambaga seotud finantsotsustel on pikaajaline mõju,” ütles Vallistu.

Vallistu märkis, et kogumine II sambas aitab justkui märkamatult tulevikuks puhvrit kasvatada. Seejuures võivad suuremad sissemaksed tähendada pensionipõlveks kümneid tuhandeid eurosid lisatulu. Kui praegu Eesti keskmist brutopalka ehk 2000 eurot teenivale 25-aastasele inimesele koguneb 2% sissemaksete korral pensionieaks 112 000 eurot, siis 6% korral 186 000 eurot. Lisades sellele Eesti keskmine II samba fondide aastane nominaaltootlus alates 2002. aastast (3,9%), kasvab 2% sissemaksete korral pensionieaks kogutud vara väärtus 223 800 ja 6% puhul koguni 372 900 euroni.

Uuringust selgus, et peamine II samba sissemakse suurendamist pärssiv tegur on otsusega kaasnev täiendav kulu. Ühtlasi usub ligi veerand vastanutest, et nad säästavad ja investeerivad pensionipõlveks juba niigi piisavalt. Vallistu sõnul näitavad uuringud, et inimeste ootus tulevase pensioni suurusest kipub reaalsust ületama. Lisaks küündib analüüside kohaselt Eesti keskmine riiklik pension tulevikus napilt kolmandikuni keskmisest brutopalgast. “Seega tasub endalt küsida, kas oled päriselt valmis pea 70-protsendiliseks sissetuleku languseks? Eestis on pensionid madalad ja kõige rohkem saab tulevikukindluse kasvatamisel ära teha igaüks ise. Enda II samba maksete suurendamine pakub selleks lihtsat, automaatset ja pikas plaanis taskukohast võimalust,” ütles Vallistu.

Ta rõhutas, et II sammas on paljudele Eesti inimestele kõige olulisem tulevikuks kindlust pakkuv tagala. “Sissemaksete suurendamine on üks mõjusamaid otsuseid, mida enda ja oma lähedaste südamerahu kasvatamiseks teha,” on Vallistu veendunud. Seda enam, et keskmine II sambasse kogunenud pensionivara suurus on täna alla 10 000 euro. “Kas seda on vähe või palju olukorras, kus keskmiselt elatakse pensionieas veel ligi 18 aastat, on igaühe enda otsustada. Küll on selge, et tulevikus on abiks iga täiendav euro, mille oled säästnud ja investeerinud. Pensionipõlve soovitatakse planeerida selliselt, et pensionil olles kulutad 70-80% oma praegusest sissetulekust. Mullu moodustas keskmine riiklik pension Eesti keskmisest brutopalgast 38% ehk käärid on kahekordsed. Seda lõhe saab vähendada üksnes iseseisvalt kogumisega kaasa aidates,” ütles Vallistu.

Oma II samba sissemakseid saab 30. novembrini suurendada enda kodupangas või www.pensionikeskus.ee lehel. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aasta jaanuarist. Avaldust maksemäära muutmiseks saab loomulikult teha ka pärast 30. novembrit, kuid siis rakendub uus määr alles 2026. aastast.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab ligi 1200 inimest. LHV pangateenuseid kasutab septembri lõpu seisuga 445 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 116 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 169 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Vaata kõiki uudiseid