Raha kasvatamise teekond

1. samm: sea konkreetsed eesmärgid

Kui soovid saavutada teatud rahalise eesmärgi, siis kirjuta see üles. Ainuüksi eesmärgi üleskirjutamine suurendab selle saavutamise tõenäosust 30% võrra. Hea eesmärk on konkreetne, mõõdetav, saavutatav, sulle oluline ja selge tähtajaga.

Kõigepealt soovitame koguda säästupuhvri ettenägematute kulude tarbeks, st luua meelerahufond (MEF). See aitab olla valmis näiteks pikemaks haiguseks või suuremateks kuludeks (nt veetoru purunemine). MEF-i säästudele peaksid sa pääsema ligi kiiresti. See tähendab varuraha hoidmist arvelduskontol või hoiusel, kust sa saad selle kätte kõige rohkem paari päevaga.

Raha kogumist MEF-i alusta enda võimalusi arvestades. Soovitame seada esimeseks säästueesmärgiks kindla summa (nt 500 eurot), mille sa suudad ka tegelikult 12 kuu jooksul kõrvale panna. Nii saab MEF-ist sinu säästude vundament.

Pikemas plaanis võiks MEF-is olla summa, millega saad kuue kuu jooksul hakkama ilma sissetulekuta – muidugi juhul, kui jätad ebavajalikud kulud tegemata. Kuue kuu suurune MEF tundub paljudele kindlasti väga suur ja kauge eesmärk, kuid sellest ei tasu heituda. Põhiline on alustada säästmist juba täna. Kui oled oma lühiajalised eesmärgid edukalt täitnud, liigu mõistliku tempoga edasi lõppeesmärgi poole.

Esimese 12 kuu jooksul koguksid sa endale juba kahe kuu suuruse MEF-i, eeldades, et sa suudad säästa 10% sissetulekust ja et hädavajalikud kulud moodustavad 70% su tuludest.

Pärast esialgse 12 kuu säästueesmärgi täitmist määra kindel summa, mille säästad edaspidi iga kuu – näiteks 100 eurot. Selle summa võiksid jaotada kolme fondi vahel. Need on sulle juba tuttav MEF, suurte ostude fond SOF (et hakata viima ellu suuremaid rahalisi unistusi) ja hea elu fond HEF (et tagada hea rahaline seis ja iseseisvus ka kaugemas tulevikus).

Kõige lihtsam on lähtuda reeglist, mille alusel suunad igasse fondi ühe kolmandiku oma kuusäästudest. Täpne proportsioon sõltub sinu eelistustest. Selline jaotatud säästmine võimaldab sul saada meelerahu ning liikuda samal ajal pidevalt lähemale oma unistuste täitmisele ja heaolu tagamisele tulevikus.

Suurte ostude fondi (SOF) kogud sääste näiteks pikema reisi või kodu soetamise jaoks. SOF-i eesmärgi säästmisperiood on tõenäoliselt alla viie aasta, mistõttu ei ole selles fondis olevat raha mõistlik investeerida. Hoia seda arvelduskontol või tähtajalise hoiusena.

Hea elu fond (HEF) on mõeldud pikaajaliste säästude kogumiseks eesmärgiga kasvatada vara. Kogunenud raha saad kasutada oma heaolu tagamiseks tulevikus – suuremate elumuutuste võimaldamiseks või mugava pensionipõlve kindlustamiseks. HEF-i kogutud raha on mõistlik investeerida väärtpaberitesse. Nii väldid säästude ostujõu vähenemist ajas ja teenid neilt pikaajalist lisatulu.

2. samm: pane kirja oma põhilised tulud ja kulud

Koosta oma eelarve lihtsalt ja ülevaatlikult. Sinu eesmärk on selgitada välja, kui palju sa tegelikult suudad säästa. Seepärast otsi kulutusi, mida saaksid vähendada või ära jätta. Mõtle ka sellele, kuidas oma sissetulekuid suurendada, et täita säästueesmärk.

Põhilised kategooriad, kust sa võid säästukohti leida, on väljas söömine, meelelahutus, ebavajalikud sisseostud ja kallid laenud. Kui sul on näiteks laen, millelt maksad üle 10% suurust intressi, tasuks maksta see vähemalt osaliselt tagasi enne, kui hakkad üldse säästma. Kui sul on eelarve valmis, saad teada, kas su säästueesmärk on realistlik. Kui see nii ei ole, mine tagasi 1. sammu juurde ja vii oma eesmärk vastavusse tegeliku eelarvega. Kindel viis säästmisel läbi kukkuda on seada endale ebareaalsed sihid, sest aja jooksul võtavad need sult soovi üldse midagi säästa.

Pikaajalise laenu puhul arvuta välja, kas selle intress (nt 3%) on väiksem kui oodatav tootlus, mis võiks tekkida sama summa pikaajalisest investeerimisest (nt 7%). Kui investeerimisest prognoositav tulu on suurem kui laenukulu (st intress), on üldjuhul mõistlik säästud investeerida, mitte neid kasutada laenu varajaseks tagasimakseks. Selle eeldus on asjaolu, et su laenude osakaal on mõistlikul tasemel (igakuised laenumaksed moodustavad vähem kui kolmandiku sinu sissetulekust).

3. samm: tee säästmine endale mugavaks

Kui eesmärgid on seatud ja sa oled leidnud oma eelarvest piisavalt raha eesmärkide täitmiseks, tasub teha säästmine enda jaoks võimalikult lihtsaks. Loo selle jaoks eraldi konto(d) ja muuda säästmine automaatseks.

Põhireeglina maksa palgapäeval alati esmalt enda säästukontole ja alles siis teistele. Sellisel juhul saad olla kindel, et teed kulutusi oma arvelduskonto jäägi piires. Parim säästukonto on selline, mida sa pidevalt ei näe, sest nii tekib sul vähem kiusatusi seda raha kasutada. Säästukontod võid nimetada eesmärgi järgi, näiteks võiks sul olla MEF-konto, HEF-konto ja SOF-konto. Säästmise saad automatiseerida näiteks püsikorraldusega, mille abil läheb palgapäeval kindel summa automaatselt sinu säästukontole.

4. samm: premeeri end

Et muuta säästmine enda jaoks meeldivamaks ja põnevamaks, vali välja preemiad, mille lubad endale säästueesmärkide täitmise puhul. Näiteks võid tähistada 50% MEF-i eesmärgi täitmist meeldiva õhtusöögiga restoranis.

5. samm: püüa säästusummat suurendada

Jälgi pidevalt, kas sa täidad eesmärke, ja otsi võimalusi oma igakuist säästusummat vähehaaval suurendada. Kui oled suutnud säästueesmärke pikemat aega edukalt täita, kaalu igakuise eesmärgi ja püsimakse kasvatamist näiteks 10% võrra. Samuti võid kasutada mängulisi lahendusi, nagu mikroinvesteerimine, mille puhul tehakse koos su kaardimaksetega väikeseid kandeid ka sinu Kasvukontole. Mikroinvesteerimise abil säästavad inimesed keskmiselt 7 eurot nädalas.

Kui sa aga ei suuda seatud eesmärke täita, kaalu nende vähendamist – kokkuvõttes on tähtis säästmisharjumuse tekkimine. See õnnestub sul kõige paremini siis, kui saad säästmisest hea tunde, sest oled saavutanud oma eesmärgid.

Inflatsioon

Tavaline hinnatõus ehk inflatsioon vähendab pidevalt raha ostujõudu ja seepärast ei olegi mõistlik hoida pikaajalisi sääste sularahas.

Näiteks 3% suurune aastainflatsioon vähendab 10 aasta jooksul raha ostujõudu 26%. See tähendab, et praegune 1000 eurot on 10 aasta pärast väärt ainult 740 eurot. Investeerimise eesmärk on panna raha kasvama nii, et kasum sellelt oleks vähemalt sama suur kui inflatsioon, näiteks 3%. Tänu sellele saad säästetud 1000 euro eest osta vähemalt sama palju kaupa ka 10 aasta pärast.

Pikaajaline investeerimine võimaldab sul sääste märgatavalt kasvatada

Näiteks maailma suurim, USA aktsiaturg (S&P 500 indeks) on viimase 90 aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Selline aastatootlus võib märkimisväärselt muuta su säästmise tulemust.

Kui säästad 30 aastat järjest igal aastal 1200 eurot ja hoiad seda summat arvelduskontol, saad sa summaks 36 000 eurot.

Kui sa investeeriksid sama raha igal aastal 10% tootlusega, oleks 30 aasta pärast su säästude suurus ligikaudu 200 000 eurot, st kuus korda suurem summa.

1. samm: alusta kohe

Investeerimist tasub alustada võimalikult vara. Aeg on investeerimise juures tähtsaim tegur, sest põhiosa investeerimiskasumist tuleb just kasumi reinvesteerimisest pika aja jooksul. Seda nimetatakse liitintressi mõjuks. Liitintress tähendab seda, et juba teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima.

Näiteks 1000 euro pealt teenid esimesel aastal 10% tootluse juures 100 eurot kasumit. Juba järgmisel aastal teenid sa 1100-euroseks kasvanud investeeringult sama tootluse korral 110 eurot kasumit. Nii jätkates teenid kümnendaks aastaks 2358-euroseks muutunud investeeringult 236 eurot kasumit.

Aeg on investeerimise juures tähtsaim tegur, sest põhiosa investeerimiskasumist tuleb just kasumi reinvesteerimisest pika aja jooksul.

Tulemus: kui alustad investeerimist 25-aastaselt, tuleb sul igal kuul investeerida ainult 45 eurot 10%-lise keskmise aastatootluse juures selleks, et koguda 65. eluaastaks 250 000 eurot. Kui alustad aga 10 aastat hiljem, pead sama lõpptulemuse saavutamiseks investeerima igal kuul juba 120 eurot, st üle 2,5 korra rohkem.

2. samm: alusta väikeste summadega

Tihtipeale arvatakse, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, ja seetõttu võetakse pikalt hoogu, et koguda enda meelest piisav summa. See ei ole tõsi!

Näiteks LHV Kasvukonto abil saad investeerida juba alates ühest eurost. Alguses on isegi parem harjutada väikeste summadega, sest paratamatult võib tulla ette vigu ning väikesed vead on paremad kui suured vead. Lisaks kasvavad pisikesed summad pika ja pideva investeerimise tulemusel suureks. Kui investeerid näiteks Kasvukontoga ainult 33 eurot kuus 25 aastat järjest ja tootlus on 10%, saad lõppsummaks tervelt 40 000 eurot.

3. samm: koosta endale sobiva riskiga investeerimisportfell

Suurem risk tähendab seda, et vara väärtus kõigub rohkem, kuid pikas plaanis saad üldiselt ka suurema tootluse. Ja vastupidi: väiksema riski korral kõigub vara väärtus vähem, ent aja jooksul saad enamasti väiksema tootluse.

Laias laastus jagatakse investeeringud kahte varaklassi: riskantsemad ehk aktsiainvesteeringud ja konservatiivsemad ehk laenuinvesteeringud (võlakirjad, ühisrahastuslaenud jms). Levinud variant on jaotada oma investeerimisportfell nende kahe vahel, kasutades järgmist reeglit.

Näiteks 30-aastane keskmise riskiisuga investor võiks jaotada oma investeeringud 20% ulatuses laenudesse ja 80% ulatuses aktsiatesse.

Eestis soovivad paljud inimesed omada ka füüsilist kinnisvara kui investeeringut, nii et see võib olla portfelli kolmas varaklass. Kuna füüsiline kinnisvara tähendab tihti aga väga kontsentreeritud riski (sest üks ost moodustab tõenäoliselt suure osakaalu sinu portfellist), tasub hoida kinnisvarainvesteeringute osa portfellis mõõdukal tasemel. Näiteks rahvusvahelised professionaalsed investorid hoiavad kinnisvaras üldiselt 10–20% investeeringutest. Kui sul on kinnisvarainvesteeringuid, vähenda selle võrra teiste varaklasside osakaalu portfellis.

4. samm: kõige lihtsam on investeerimist alustada laiapõhjaliste fondidega

Üksikaktsiate valimine, millesse investeerida, võib algajale tunduda väga keeruline. Lihtsam on alustada fondidest, mis investeerivad paljudesse aktsiatesse korraga. Hea näide on S&P 500 indeksifond („USA 500 suurimat ettevõtet“ fond LHV Kasvukontol), mis investeerib 500 suurimasse USA börsiettevõttesse. See fond võimaldab ühe ettevõtte asemel investeerida kõigisse 500 ettevõttesse korraga.

Fondidesse investeerimiseks võiksid valida endale paar sobivat üldist trendi. Üks selline on näiteks trend, mille kohaselt jätkavad 500 USA suurimat ettevõtet – nende seas Apple, Ford ja Coca-Cola – oma väärtuse kasvatamist ka tulevikus. Lihtsam on uskuda maailma suurimate ettevõtete koguväärtuse suurenemist tulevikus kui teada seda, milline neist ettevõtetest kui palju täpselt kasvab. Peale aktsiafondide on olemas ka selliseid fonde, mis investeerivad kinnisvarasse (nt „Kinnisvara“ fond LHV Kasvukontol) ja laenudesse (nt võlakirjafondid LHV Kasvukontol).

5. samm: investeeri stabiilselt ja parimal juhul automaatselt

Sobivaima hetke leidmine investeeringu tegemiseks on kurikuulsalt keeruline. Seepärast soovitame pikaajalisele investorile alustada kohe täna ja investeerida kindla graafiku alusel, tehes näiteks 100-eurose investeeringu korra kuus. Kui sul on võimalik, muuda investeering automaatseks, näiteks suuna see summa püsikorraldusega oma LHV Kasvukontole.

Pidev investeerimine võimaldab sul osta väärtpabereid perioodi keskmise hinnaga (ostuhinna keskmistamine), mistõttu ei riski sa suurema summa investeerimisega ebanormaalselt kõrge hinna eest. Alloleval graafikul on näha keskmise soetushinna ja ostusageduse näitlik seos.

Lisaks võimaldab investeeringute automatiseerimine vältida tugevaid emotsioone (liigne hirm või optimism), mis investeerijal pahatihti tekivad ja mis üldjuhul mõjuvad investeerimistootlusele halvasti. Tavaline on olukord, kus turgude kukkumise tagajärjel tekib hirm ja investor soovib müüa oma väärtpaberid ära madala hinna juures. Ratsionaalselt võttes oleks tal selsamal hetkel võimalik osta väärtpabereid odavamalt kui enne turu languse algust. Seepärast on pikaajaliselt vaadates turu languse korral parim otsus hoopis jätkata ostude tegemist – osta sama raha eest rohkem aktsiaid, kui oli varem võimalik. Nii pannakse alus paremale kasumlikkusele ajaks, kui turg pöörab tulevikus jälle tõusule.

6. samm: tule konsultatsioonile või „Investeerimiskooli“ seminaridele

LHV tasuta seminaridel räägime aktsiaanalüüsist, varaklassidest ja paljust muust. Pidev õppimine võimaldab leida sul oma vara kasvatamiseks teadlikumaid ja paremaid lahendusi.

1. Alusta investeerimist kohe, kui sul tekib vähegi raha, mida saad pika aja vältel kõrvale panna
   (1. ja 2. samm).
2. Vali endale sobiva riskitasemega investeerimisstrateegia ja mõni laiapõhjaline fond, mis sobib
   sinu strateegiaga (3. ja 4. samm).
3. Koosta kindel (ideaalis automaatne) graafik investeeringute tegemiseks (5. samm).
4. Säästa rohkem ja investeeri rohkem, tagades sellega enda rahalise heaolu tulevikus.