LHV Pensionifond Indeks III

September 2024: Arenevate riikide aktsiaturgude tagasitulek

Erko Rebane, portfellihaldur

Ehkki kolmandas kvartalis nägime üleilmsetel aktsiaturgudel järske langusi nii juulis, augustis kui ka septembris, taastuti nendest kiiresti uutele rekordkõrgetele tasemetele. Rahapoliitika lõdvendamine Ühendriikides ja mitmekülgne majanduse stimuleerimise pakett Hiinas on toitmas investorite riskiisu, seda eriti odavamate aktsiate järele arenevates riikides, kuhu LHV II ja III samba pensioni indeksifondid on konkureerivatest indeksifondidest rohkem investeerinud. LHV indeksifondide tootluseks kujunes kolmandas kvartalis 1,9%.

Kolmandas kvartalis nägime mitmel korral aktsiaturgudel tagasilööke, mis olid ühest küljest ajendatud tugevast tõusust esimesel poolaastal ja ühtäkki investoreid haaranud hirmust, et võib-olla ei kujune ettevõtete kasumite kasv nõnda tugevaks nagu oodatakse. Esmalt lõid turuosalised kõhklema tehisintellekti võidukäiguga seotud ettevõtetele seatud prognoosides ja seejärel panid muretsema USA tööturu jahtumisele viitavad märgid, tuues vestlustesse korraks isegi arutelu USA majanduse võimalikust langusest.

Kartustel USA majandusliku hoo järsu raugemise pärast polnud siiski alust ja kuna samal ajal on inflatsioon nii siin- kui ka sealpool Atlandit aeglustumas, saavad keskpangad rahapoliitika lõdvendamisega anda majandusele juurde nö lisahapnikku. See sobib hästi aktsiainvestoritele, kes saavad kindlamalt tunda ettevõtete kasumiootuste osas.

Hiina asub jõulisemalt majandust toetama

Börsidel andis lisapõhjuse riski võtta Hiina valitsus koos keskpangaga, kes pärast koroonaviiruse pandeemiat on üritanud pidurdada kinnisvarasektori langusest tingitud negatiivset efekti tarbimisele, ent siiani üsna konservatiivsete meetoditega. Septembri teises pooles teatati märksa jõulisematest sammudest, hõlmates intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamist, aktsiaturu toetamist läbi keskpanga pakutava likviidsuse, fiskaalsete vahendite ja regulatsioonide kasutamist kinnisvaraturu stabiliseerimiseks ning töötute ja madala sissetulekuga inimeste suuremat toetamist.

Isegi kui osade arvates ei pruugi nendes plaanides olla endiselt piisavalt detailsust või vajatakse Hiina deflatsiooniohuga majanduse narratiivi ümberlükkamiseks tõestust, tuleks siin pigem näha nüüd poliitilist valmisolekut teha mida iganes vaja, et panna majandus jätkusuutlikult üle 5% kasvama. Kui praegu välja kuulutatud vahenditest jääb väheks, siis tõenäoliselt kuuleme täiendavatest sammudest.

Hiina kinnisvaraturul mitu aastat väldanud languse tõttu olid investorid riigi väljavaate suhtes skeptiliseks muutunud, mistõttu võis Shanghai Composite indeksit veel alles septembri keskpaigas leida samast madalpunktist, kus see oli koroonaviiruse pandeemia alguses 2020. aasta kevadel. Sügiskuu teine pool puhus Hiina aktsiaturule aga elu sisse ning Shanghai Composite’i septembri tootluseks kujunes kohalikus valuutas 17,4%.

Miks arenevad riigid võivad riskiisu kasvust rohkem võita?

Olukorras, kus maailma kõige võimsam keskpank (Föderaalreserv) on asunud langetama intressimäära ja maailma teiseks kõige suurema majandusega riigis (Hiinas) hakatakse kasvu stimuleerima nii raha- kui ka fiskaalpoliitikaga, võib investorite riskiisu maailmabörsidel järele jääda kõrgeks.

Kuid kui Ühendriikide ja Euroopa aktsiad kauplevad juba uutel rekordkõrgetel tasemetel ja ettevõtete väärtuskordajad on muutunud USA-s kalliks, siis see võib panna investoreid otsima võimalusi rohkem arenevate riikide aktsiatest, kuna viimased on aastaid sörkinud sabas ning hinnatasemed püsinud odavana.

Näiteks kui MSCI USA aktsiaindeks kaupleb 24 korda ettevõtete jooksva aasta kasumit, mis on kõrgem pandeemia eelsest tasemest ja viitab sellega piiratud tõusupotentsiaalile, siis MSCI Hiina indeksi P/E näitaja on vaid 12 ja laiemalt MSCI arenevate riikide indeksisse kuuluvate ettevõtete eest tuleb maksta 16-kordset aastakasumit.

Septembrist uuenes mudelportfell

Eesti pensionimaastikul leiduvatest indeksifondidest on arenevate riikide aktsiaturgudele kõige rohkem avatud LHV omad. Kui teiste indeksite põhised pensionifondid investeerivad arenevatele aktsiaturgudele vahemikus 0…14% kogu fondist, siis LHV pensionifondis Indeks (ja samuti ka III samba fondis Indeks III) on arenevate riikide aktsiate osakaal 37,3% ja arenenud riikide aktsiaturgude oma 62,7%.

Tegemist on septembrist kehtima hakanud LHV indeksifondide mudelportfelliga, mis võrreldes eelmise mudeliga tõi kaasa arenenud turgude osakaalu tõusu ühe protsendipunkti võrra ja arenevate turgude osakaalu alanemise ühe protsendipunkti võrra.

LHV pensioni indeksifondide mudelportfelli uuendame korra aastas, et hoida vara jaotust kooskõlas maailma riikide sisemajanduse kogutoodangutega, mitte pelgalt börside suurustega, mis viimase puhul tähendaks portfellis Ühendriikide domineerivat osakaalu. Selle tulemusel investeerivad LHV indeksifondid oma pensionivara võrreldes teiste Eesti pensioniturul olevate indeksifondidega kuni kolm korda rohkem arenevatele turgudele, mis annab suurema hajutatuse.

Kolmanda kvartali lõpu seisuga on LHV pensionifondil Indeks (samuti kolmanda samba fondil Indeks III) läbi börsil kaubeldavate fondide osalus 4993 ettevõttes üle maailma. Kümme kõige suurema osakaaluga ettevõtet on LHV indeksifondides Taiwan Semiconductor Manufacturing (3,5%), Apple (2,9%), Microsoft (2,8%), Nvidia (2,7%), Tencent Holdings (1,7%), Alphabet (1,6%), Amazon (1,6%), Meta Platforms (1,1%), Samsung Electronics (1,1%), Alibaba Group (0,9%).

Juuni 2024: Indeksid on 10 aasta keskmistest täna kallimad

Joel Kukemelk, fondijuht

2024. aasta teises kvartalis jätkus indeksite võidukäik. Sedapuhku tõusid aga odavamad arenevate riikide aktsiaindeksid rohkem: arenenud turud tõusid euros netos mõõdetuna MSCI indeksite baasil kvartaliga +3,4% ja arenevad turud +5,8%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivad LHV II ja III samba indeksifondid näitasid teises kvartalis tulemust +4,7%.

LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,2 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,7 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,1% dividendimäära. Viimase 10 aasta keskmiste kordajatega võrreldes on portfelli valuatsiooni kordajad täna juba kallimad. Arenenud aktsiaturgude indeksi MSCI Worldi hinna ja 12 kuud ettevaatava kasumi suhtarv ehk P/E on täna 11% üle 10 aasta keskmise, arenevatel turgudel MSCI Emerging Markets indeksi näitel 3% üle keskmise. Jooksvat raamatupidamisväärtuse suhtarvu P/B vaadates näeme, et esimesel juhul ollakse keskmisest kallimad koguni 31%, teisel juhul 6%.

Keskmisest kallimad kordajad ei tähenda, et indeksid peaks selle peale kohe allapoole liikuma, kuid vähendab tõenäoliselt indeksitelt tulevikus teenitavat tootlust, sest on vähetõenäoline, et hinnatasemed võrreldes keskmiste kordajatega jäädavalt oluliselt kõrgematele tasemetele püsima jäävad või et ettevõtete kasumikasv võrreldes ajaloolise keskmisega nüüd oluliselt püsivalt suurem oleks.

Valimised Euroopas ja USAs

Maailm elab 2024. aastal spordivõistluste ja valimiste laines. Valimised on olulised seetõttu, et ajalooliselt on valimiste aastad investoritele olnud reeglina head aastad, sest poliitikat ajastatakse nii, et rasked otsused tehakse ära valimiste järgselt ning head olud jäävad valimiste eelsesse aega, et oleks suurem tõenäosus tagasi valitud saada.

Euroopa Parlamendi valimised on Euroopas äsja lõppenud ning kuigi hääli mängiti eri leeride lõikes päris palju ümber, tundub hääletustulemusi vaadates, et Euroopa jätkab siiski enam-vähem senisel kursil. USA valimised toimuvad novembris ning pärast juuni lõpus peetud Bideni-Trumpi presidendidebatti vähenesid Bideni šansid tagasivalituks saada päris oluliselt. Üles on kerkinud koguni küsimus, kas ta üldse peaks uueks ametiajaks kandideerima. Üheltpoolt tõotaks Trumpi uus ametiaeg teatud ebakindlust, teiselt poolt on ta silma paistnud ekspansiivse fiskaalpoliitika toetajana, kellele meeldib majandust stimuleerida ja kes ei karda riigi rahakoti raudu avada ka laenuraha arvelt.

Fondijuht vahetub, strateegia jääb

LHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku kuulub LHV indeksifondidesse tükike 5000st erinevast ettevõttest üle maailma. Teise kvartali jooksul jätkus tehnoloogiasektori aktsiate tõus ja nende kontsentreerumine indeksite suurimate positsioonide seas. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta teise kvartali lõpu seisuga nüüd LHV indeksifondides: Taiwan Semiconductor 3,6%, Microsoft 3,0%, Apple 2,9%, NVIDIA 2,8%, Alphabet 1,9%, Amazon 1,7%, Tencent Holdings 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Meta 1,1% ja Alibaba 0,7%.

15. mail teatasime börsile, et lahkun pärast 18 aastat LHVs töötamist Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise vastu ei ole kuhugi kadunud, tegelikult on see kõigi nende aastatega hoopis kasvanud, kuid muutused on elus – nii nagu ka börsidel – alati paratamatud. LHV indeksifondid olid esimesed Eesti pensioniturule jõudnud indeksifondid, kui me nendega 2016. aasta novembris alustasime. Tänaseks on nii LHV II kui III samba indeksifondis mõlemas ca 23-25 tuhat klienti, nende fondide maht kokku ligi 200 mln eurot ja indeksifondide osakute väärtused on oma kõigi aegade tippude juures.

Eesti II samba mahust on eri turuosaliste kõigis indeksifondides tänaseks kokku ca 25% kogu Eesti II samba pensionirahast ning ca 50% III samba rahast. Indeksite jaoks on viimane aastakümme olnud väga hea aeg ning selle laineharjal on nende populaarsus väga kiiresti kasvanud. Pensioni investeerimises on indeksid kindlasti tulnud selleks, et jääda. Kuid indeksitesse investeerimine eeldab ka inimeselt ise veidi suurema huvi tundmist oma pensionivara käekäigu ja eri indeksitesse investeerimise atraktiivsuse ja võimaluste vastu. Vahel on odavamad ühed indeksid, vahel teised ja vahel võivad olla kõik indeksid liiga kallid – Eesti pensioniturul on tänaseks piisavalt suur valik eri indeksitooteid, et valida endale sobivaim. LHVs oleme olnud seisukohal, et kui väga pikka perioodi vaadata, siis ajalooliselt on parima tulemuse andnud arenevate aktsiaturgude indeksid ja kui need on hinnastatud täna ka teistest turgudest odavamalt, siis tulevikku vaadates võiks sealt ka ju hea tulemuse saada.

Alates augustist võtab indeksifondide igapäevase juhtimise ja tehingute tegemise üle meie pikaaegne investeerimistiimi liige Erko Rebane. Järgmine kvartali kiri oktoobri alguses tuleb juba temalt.

Minu poolt aitäh teile usalduse eest, kummardan.

Märts 2024: Arenevad aktsiaturud on odavad, arenenud turud kallid

Joel Kukemelk, fondijuht

2024. aasta algas indeksiinvestoritele suurepäraselt. Aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid näitasid 1. kvartalis tootlust +7,2% kuni +11,1%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega kordades rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivate LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli aasta esimeses kvartalis +8,7%. LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,6 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära.

Numbrid ei valeta – võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on portfelli valuatsiooni kordajad veidi kallimad. Kuid „kallidus“ ei ole turgudel ühtlaselt jaotunud. Kui arenevad aktsiaturud kauplevad täpselt oma ajalooliste keskmiste juures, siis arenenud riikide turud on oma ajaloolisest keskmisest selgelt kallimad ja vahe keskmistega kärises esimese kvartali aktsiaralli järel veelgi suuremaks.

Rekordilised erinevused hinnatasemetes

Ettevaatava hinna-ja-kasumi suhtarvu ehk P/E järgi on arenevad turud juba 36% ja jooksva hinna-ja-raamatupidamisväärtuse suhtarvu ehk P/B järgi 52% odavamad kui arenenud turud. Bloombergi portaal märkis oma kvartali lõpuloos, et MSCI Arenevate turgude indeksi hinnataset USA S&P500 indeksiga võrreldes on arenevate riikide börside odavus jõudmas rekordilise tasemeni ja paistab täna juba kaugelt silma. Seejuures on arenevate turgude kategooria suurimast riigist Hiinast tulnud viimasel ajal just infokilde sealse majanduse käekäigu paranemisest.

Eesti indeksifondide investoritel on võimalus arenevate turgude liikumisest rohkem osa saada läbi LHV II ja III samba indeksifondide, mis investeerivad neile börsidele 38% fondi rahast – võrdluseks Luminori indeksifondil on see 14%, Tuleva ja SEB indeksifondil 10–11% ning Swedbanki indeksifondil 0%. Kuidas eri indeksitel viimastel aastatel läinud on ja mida see indeksiinvestorite jaoks tulevikus tähendada võib, saab lugeda mu märtsikuisest loos „Indeksifondidel on läinud liiga hästi“.

Üle 5000 eri investeeringu

LHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku on LHV indeksifondidel osalus üle 5000 erinevas ettevõttes üle maailma ning suurimate positsioonide hulka mahub USA tehnoloogiasektori kõrval nimesid ka mujalt maailmast.

10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta esimese kvartali lõpu seisuga: Taiwan Semiconductor 3,1%, Microsoft 2,9%, Apple 2,4%, NVIDIA 2,1%, Amazon 1,6%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, Meta 1,0% ja Alibaba 0,7%.