LHV Pensionifond Indeks III

Juuni 2024: Indeksid on 10 aasta keskmistest täna kallimad

Joel Kukemelk, fondijuht

2024. aasta teises kvartalis jätkus indeksite võidukäik. Sedapuhku tõusid aga odavamad arenevate riikide aktsiaindeksid rohkem: arenenud turud tõusid euros netos mõõdetuna MSCI indeksite baasil kvartaliga +3,4% ja arenevad turud +5,8%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivad LHV II ja III samba indeksifondid näitasid teises kvartalis tulemust +4,7%.

LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,2 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,7 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,1% dividendimäära. Viimase 10 aasta keskmiste kordajatega võrreldes on portfelli valuatsiooni kordajad täna juba kallimad. Arenenud aktsiaturgude indeksi MSCI Worldi hinna ja 12 kuud ettevaatava kasumi suhtarv ehk P/E on täna 11% üle 10 aasta keskmise, arenevatel turgudel MSCI Emerging Markets indeksi näitel 3% üle keskmise. Jooksvat raamatupidamisväärtuse suhtarvu P/B vaadates näeme, et esimesel juhul ollakse keskmisest kallimad koguni 31%, teisel juhul 6%.

Keskmisest kallimad kordajad ei tähenda, et indeksid peaks selle peale kohe allapoole liikuma, kuid vähendab tõenäoliselt indeksitelt tulevikus teenitavat tootlust, sest on vähetõenäoline, et hinnatasemed võrreldes keskmiste kordajatega jäädavalt oluliselt kõrgematele tasemetele püsima jäävad või et ettevõtete kasumikasv võrreldes ajaloolise keskmisega nüüd oluliselt püsivalt suurem oleks.

Valimised Euroopas ja USAs

Maailm elab 2024. aastal spordivõistluste ja valimiste laines. Valimised on olulised seetõttu, et ajalooliselt on valimiste aastad investoritele olnud reeglina head aastad, sest poliitikat ajastatakse nii, et rasked otsused tehakse ära valimiste järgselt ning head olud jäävad valimiste eelsesse aega, et oleks suurem tõenäosus tagasi valitud saada.

Euroopa Parlamendi valimised on Euroopas äsja lõppenud ning kuigi hääli mängiti eri leeride lõikes päris palju ümber, tundub hääletustulemusi vaadates, et Euroopa jätkab siiski enam-vähem senisel kursil. USA valimised toimuvad novembris ning pärast juuni lõpus peetud Bideni-Trumpi presidendidebatti vähenesid Bideni šansid tagasivalituks saada päris oluliselt. Üles on kerkinud koguni küsimus, kas ta üldse peaks uueks ametiajaks kandideerima. Üheltpoolt tõotaks Trumpi uus ametiaeg teatud ebakindlust, teiselt poolt on ta silma paistnud ekspansiivse fiskaalpoliitika toetajana, kellele meeldib majandust stimuleerida ja kes ei karda riigi rahakoti raudu avada ka laenuraha arvelt.

Fondijuht vahetub, strateegia jääb

LHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku kuulub LHV indeksifondidesse tükike 5000st erinevast ettevõttest üle maailma. Teise kvartali jooksul jätkus tehnoloogiasektori aktsiate tõus ja nende kontsentreerumine indeksite suurimate positsioonide seas. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta teise kvartali lõpu seisuga nüüd LHV indeksifondides: Taiwan Semiconductor 3,6%, Microsoft 3,0%, Apple 2,9%, NVIDIA 2,8%, Alphabet 1,9%, Amazon 1,7%, Tencent Holdings 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Meta 1,1% ja Alibaba 0,7%.

15. mail teatasime börsile, et lahkun pärast 18 aastat LHVs töötamist Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise vastu ei ole kuhugi kadunud, tegelikult on see kõigi nende aastatega hoopis kasvanud, kuid muutused on elus – nii nagu ka börsidel – alati paratamatud. LHV indeksifondid olid esimesed Eesti pensioniturule jõudnud indeksifondid, kui me nendega 2016. aasta novembris alustasime. Tänaseks on nii LHV II kui III samba indeksifondis mõlemas ca 23-25 tuhat klienti, nende fondide maht kokku ligi 200 mln eurot ja indeksifondide osakute väärtused on oma kõigi aegade tippude juures.

Eesti II samba mahust on eri turuosaliste kõigis indeksifondides tänaseks kokku ca 25% kogu Eesti II samba pensionirahast ning ca 50% III samba rahast. Indeksite jaoks on viimane aastakümme olnud väga hea aeg ning selle laineharjal on nende populaarsus väga kiiresti kasvanud. Pensioni investeerimises on indeksid kindlasti tulnud selleks, et jääda. Kuid indeksitesse investeerimine eeldab ka inimeselt ise veidi suurema huvi tundmist oma pensionivara käekäigu ja eri indeksitesse investeerimise atraktiivsuse ja võimaluste vastu. Vahel on odavamad ühed indeksid, vahel teised ja vahel võivad olla kõik indeksid liiga kallid – Eesti pensioniturul on tänaseks piisavalt suur valik eri indeksitooteid, et valida endale sobivaim. LHVs oleme olnud seisukohal, et kui väga pikka perioodi vaadata, siis ajalooliselt on parima tulemuse andnud arenevate aktsiaturgude indeksid ja kui need on hinnastatud täna ka teistest turgudest odavamalt, siis tulevikku vaadates võiks sealt ka ju hea tulemuse saada.

Alates augustist võtab indeksifondide igapäevase juhtimise ja tehingute tegemise üle meie pikaaegne investeerimistiimi liige Erko Rebane. Järgmine kvartali kiri oktoobri alguses tuleb juba temalt.

Minu poolt aitäh teile usalduse eest, kummardan.

Märts 2024: Arenevad aktsiaturud on odavad, arenenud turud kallid

Joel Kukemelk, fondijuht

2024. aasta algas indeksiinvestoritele suurepäraselt. Aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid näitasid 1. kvartalis tootlust +7,2% kuni +11,1%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega kordades rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivate LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli aasta esimeses kvartalis +8,7%. LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,6 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära.

Numbrid ei valeta – võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on portfelli valuatsiooni kordajad veidi kallimad. Kuid „kallidus“ ei ole turgudel ühtlaselt jaotunud. Kui arenevad aktsiaturud kauplevad täpselt oma ajalooliste keskmiste juures, siis arenenud riikide turud on oma ajaloolisest keskmisest selgelt kallimad ja vahe keskmistega kärises esimese kvartali aktsiaralli järel veelgi suuremaks.

Rekordilised erinevused hinnatasemetes

Ettevaatava hinna-ja-kasumi suhtarvu ehk P/E järgi on arenevad turud juba 36% ja jooksva hinna-ja-raamatupidamisväärtuse suhtarvu ehk P/B järgi 52% odavamad kui arenenud turud. Bloombergi portaal märkis oma kvartali lõpuloos, et MSCI Arenevate turgude indeksi hinnataset USA S&P500 indeksiga võrreldes on arenevate riikide börside odavus jõudmas rekordilise tasemeni ja paistab täna juba kaugelt silma. Seejuures on arenevate turgude kategooria suurimast riigist Hiinast tulnud viimasel ajal just infokilde sealse majanduse käekäigu paranemisest.

Eesti indeksifondide investoritel on võimalus arenevate turgude liikumisest rohkem osa saada läbi LHV II ja III samba indeksifondide, mis investeerivad neile börsidele 38% fondi rahast – võrdluseks Luminori indeksifondil on see 14%, Tuleva ja SEB indeksifondil 10–11% ning Swedbanki indeksifondil 0%. Kuidas eri indeksitel viimastel aastatel läinud on ja mida see indeksiinvestorite jaoks tulevikus tähendada võib, saab lugeda mu märtsikuisest loos „Indeksifondidel on läinud liiga hästi“.

Üle 5000 eri investeeringu

LHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku on LHV indeksifondidel osalus üle 5000 erinevas ettevõttes üle maailma ning suurimate positsioonide hulka mahub USA tehnoloogiasektori kõrval nimesid ka mujalt maailmast.

10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta esimese kvartali lõpu seisuga: Taiwan Semiconductor 3,1%, Microsoft 2,9%, Apple 2,4%, NVIDIA 2,1%, Amazon 1,6%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, Meta 1,0% ja Alibaba 0,7%.

Detsember 2023: 2023 oli USA tehnoloogiasektori aasta

Joel Kukemelk, fondijuht

Lõppenud aasta oli indeksite aasta – aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid kerkisid aastaga +14% kuni +21%. Tõusu suurus sõltus ühelt poolt sellest, milline indeksifond oli rohkem investeeritud USA börsile ja eelkõige USA tehnoloogiasektorisse – USA Nasdaq100 indeks kerkis eurodes aastaga lausa +50%, olles parim aastane tulemus alates aastast 1999 – ning teiselt poolt sellest, kui suur oli arenevate aktsiaturgude, eriti Hiina ja Hongkongi aktsiate osakaal – Hang Seng indeksi möödunud aasta tulemus eurodes mõõdetuna oli –17%, Shanghai indeksil –7%. Eesti pensioni indeksifondidest on kõige suurem sõltuvus USA börsidest Swedbanki indeksifondil, kes on 100% rahast paigutanud arenenud turgudele. Skaala teises otsas on globaalselt kõige hajutatuma portfelliga LHV indeksifond, kus arenenud turgudele on paigutatud 62% ja arenevatele turgudele 38% rahast.

Kuigi 2023. aasta oli indeksitele helde, ei tasu ära unustada, et aasta varem aastal 2022 nägime täpselt vastupidist liikumist – viimase 2 aasta koondtulemus on Eesti indeksifondidel olnud kokku vahemikus –3% kuni +3% sõltuvalt siis investeeringute jaotusest eri turgudel.

Hiina börs on täna üks odavamaid arenevaid turge ning läbi LHV indeksifondi saab sellest odavusest kõige rohkem osa. LHV indeksifondide portfellid kauplevad 15,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,5 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära. Võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on arenenud turgude tänased hinnatasemed veidi kallimad, arenevatel turgudel täpselt keskmiste kordajate juures. Ettevaatava P/E järgi on arenevad turud juba 33% ja P/B järgi 48% odavamad kui arenenud turud.

LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 2023. aastal vastavalt +14,0% ja +14,1%.

Indeksite kontsentreeritus on rekordiline

Indeksite kontsentreeritusest ehk väga suurest sõltuvusest üksikutest ettevõtetest räägitakse üha rohkem. Põhjusega. Magnificient 7 koondnime all tuntud seitse USA tehnoloogiasektori ettevõtet – Apple, Microsoft, Amazon, NVIDIA, Alphabet, Tesla ja Meta – moodustavad USA S&P 500 indeksist tänaseks juba 29%. See on rekordiline number. Võrdluseks – kümme aastat tagasi oli suurima seitsme aktsia osakaal kogu indeksist poole väiksem ehk 14%.

Ainuüksi needsamad eelpool mainitud 7 aktsiat moodustavad täna MSCI ACWI (all-country world index) indeksist, mis peaks justkui jälgima kogu maailma aktsiaturgude liikumist, tänaseks juba 17%. Ehk nende seitsme aktsia osakaal selles indeksis on suurem, kui kogu Jaapani, Prantsusmaa, Hiina ja Suurbritannia aktsiate osakaal kokku selles indeksis. Paneb mõtlema, eks ole.

Selleks, et vähendada oma indeksifondi sõltuvust niivõrd väheste üksikaktsiate liikumise riskist, tasub valida võimalikult suure hajutatusega indeksifond – Eesti turul ongi selleks LHV indeksifond.

5100 nimest koosnev portfell

LHV indeksifondidel on osalus kokku 5100 erinevas ettevõttes üle maailma. Kui Magnificient 7 aktsiad moodustavad 17% kogu MSCI ACWI indeksist ja 29% S&P 500 indeksist, siis ka LHV indeksifondis on nende osakaal suur, kuid siiski talutavam number – kokku ca 11,5%.

LHV indeksifondi 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2023 lõpu seisuga: Apple 3,0%, Microsoft 2,8%, Taiwan Semiconductor 2,5%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,5%, Amazon 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, NVIDIA 1,2%, Alibaba 0,8% ja Meta 0,8%.