Laenukindlustuse tingimused

Kehtivad alates 01.10.2023

Laenukindlustuse tingimustes (edaspidi tingimused) on kirjeldatud väikelaenulepingust või järelmaksuga müügilepingust tulenevate kohustuste kindlustuskaitse ulatus, käitumine kindlustusjuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

AS LHV Finance (edaspidi kindlustusvõtja), registrikood 12417231, aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post finance@lhv.ee, on sõlminud kindlustusandjaga AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV), registrikood 14973611, aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post kindlustus@lhv.ee, kindlustuslepingu, milles on kindlustatud isikuks isik (edaspidi laenusaaja), kes on sõlminud väikelaenulepingu või järelmaksuga müügilepingu koos kindlustuskaitsega (edaspidi laenuleping).

Tingimused on laenusaaja laenulepingu lisa ja kohalduvad igale laenulepingule eraldi.

Hüvitiste tabel

Mõisted

Kindlustusjuhtum on tingimustes sätestatud sündmus, mille toimumise korral peab LHV hüvitama kahju tingimustes toodud juhtudel ja ulatuses.
Kindlustatud ese on laenusaaja laenulepingust tulenevad rahalised kohustused kindlustusvõtja ees.
Kuumaksehüvitis on hüvitis, mille suurus vastab laenulepingu maksegraafikus ettenähtud osamakse suurusele, sealhulgas krediidisumma tagasimakse, intress, lepingutasu, paberarvetasu koos käibemaksuga ja kuutasu. Hüvitise hulka ei arvestata viiviseid ega leppetrahve.
Ühekordne hüvitis on hüvitis, mille suurus vastab laenulepingust tulenevate kohustuste summale kokku, sealhulgas tasumata krediidisumma jääk, kogunenud intress, lepingutasu, paberarvetasu koos käibemaksuga ja kuutasu. Hüvitise hulka ei arvestata viiviseid ega leppetrahve.
Töösuhe on laenusaaja tööhõive töölepingu alusel, juhatuse liikme lepingu alusel või avalikus teenistuses, millega on ette nähtud vähemalt 20-tunnine töönädal.

Kindlustuskaitse kehtivus ja ooteaeg

1. Kindlustuskaitse kehtivus

   1. Kindlustuskaitse algab laenulepingu sõlmimise päeval.
   2. Kui laenukindlustus lisatakse vastava laenusaaja jaoks laenulepingu kehtivuse kestel, algab kindlustuskaitse päeval, mil laenukindlustus lisati laenulepingule.
   3. Kindlustuskaitse lõpeb laenulepingu lõppemisel või varem laenusaaja vastavasisulise avalduse alusel laenulepingu kehtivuse ajal, kui laenusaaja teavitab sellest kindlustusvõtjat.
   4. Kindlustusvõtjal on õigus lõpetada kindlustuskaitse varem, kui ta teavitab sellest LHV-d ja laenusaajat kaks kuud ette.
   5. LHV ei maksa hüvitist kindlustusjuhtumi eest, mis toimus enne kindlustuskaitse algust või pärast kindlustuskaitse lõppu.

2. Ooteaeg
   Töötuks jäämise kindlustuskaitse korral kehtib ooteaeg 60 päeva alates laenulepingu sõlmimisest juhul, kui laenuleping sõlmiti koos laenukindlustusega, või alates laenukindlustuse lisamisest laenulepingu kehtivuse kestel. LHV ei maksa hüvitist juhul, kui töötuks jäämise kindlustusjuhtum toimus ooteajal või kui laenusaaja sai töösuhte lõpetamisest teada ooteajal.

   Kindlustusjuhtum

3. Kindlustusjuhtumid on järgmised.

   1. Laenusaaja töötuks jäämine järgmisel põhjusel:

      1. töösuhe lõppes laenusaajast sõltumatul põhjusel;
      2. töösuhe lõpetati laenusaaja terviseseisundi tõttu;
      3. laenusaaja lõpetas töösuhte pärast tööandja pankrotiotsuse jõustumist.

   2. Laenusaaja ajutine töövõimetus
      Laenusaaja haigestumine või kehavigastus, mille tõttu on laenusaaja olnud ajutiselt töövõimetu üle 30 päeva.

   3. Laenusaaja puuduv töövõime
      Laenusaaja haigestumine või kehavigastus, mille tõttu on laenusaajal ametlikult tuvastatud puuduv töövõime.

   4. Laenusaaja surm.

   Välistused

4. LHV ei maksa hüvitist, mis on kaudselt või otseselt tingitud järgmistest sündmustest, põhjustest või tagajärgedest.

   1. Töötuks jäämine ei ole kindlustusjuhtum, kui:
      1. laenusaaja töösuhe lõppes katseajal;
      2. laenusaaja sai töösuhte lõpetamisest teada enne kindlustuskaitse algust või ooteajal;
      3. laenusaajal lõppes tähtajaline töösuhe kokkulepitud tähtajal või ta lõpetas tähtajalise töösuhte omal algatusel;
      4. tegu on sundpuhkuse või töömahu vähenemisega olukorras, kus töösuhe ei lõppe;
      5. töösuhe lõppes muul põhjusel kui töötuks jäämise kindlustusjuhtum, sealhulgas töösuhte lõpetamine laenusaaja algatusel (sealhulgas p-s 4.1.4 toodud juhtudel) või poolte kokkuleppel, töötaja rikkumise või tööülesannetega mittetoimetulemise tõttu;
      6. laenusaaja vabastati avalikust teenistusest muul põhjusel kui töötuks jäämise kindlustusjuhtum, sealhulgas koostöö mittelaabumine, kodakondsuse muutumine, distsiplinaarsüütegu, ebapiisavad tööoskused ja laenusaaja enda algatus;
      7. peatati või lõpetati füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevus;
      8. töösuhe lõpetati tööandja algatusel juhul, kui tööandja nõukogu või juhatuse liige ise või tema lähedane sugulane (sealhulgas elukaaslane, vanem, laps, vend või õde) oli laenusaaja, välja arvatud ettevõtte pankroti korral.
   2. Ajutine töövõimetus, puuduv töövõime või surm ei ole kindlustusjuhtum, kui selle põhjustas:
      1. enne laenulepingu sõlmimist alanud haigus, haiguslik seisund või tekkinud vigastus, mis avaldub kindlustuskaitse esimesel aastal ja põhjustab ajutise töövõimetuse või puuduva töövõime või surma;
      2. rasedus või sünnitus;
      3. laenusaaja poolt tahtlikult tekitatud vigastus või enda teadlik ohtu seadmine, enesetapp, kuriteo toimepanekus osalemine või sellele kaasa aitamine;
      4. meditsiinitöötaja poolt määratud raviplaani eiramine;
      5. ilukirurgia või tätoveering;
      6. alkoholi, narkootikumide või toksiliste ainete tarvitamine;
      7. HIV või AIDS.
   3. Ettenähtav kindlustusjuhtum:
      1. kindlustusjuhtumi toimumine on või oli laenulepingu sõlmimise ajal ettenähtav;
      2. kindlustusjuhtum loetakse ettenähtavaks, kui see toimus laenusaaja terviseseisundi tõttu juhul, kui enne kindlustuskaitsega laenulepingu sõlmimist oli teada laenusaaja kindlustusjuhtumi aluseks olnud terviseseisund (diagnoos, eeldatav diagnoos) või kokkulepitud meditsiiniline konsultatsioon või ambulatoorne uuring selle kindlaks tegemiseks;
      3. töötuks jäämine loetakse ettenähtavaks, kui laenusaaja teab laenulepingu sõlmimise ajal, et tema töösuhe lõpetatakse kindlustuskaitse kehtivuse ajal, sealhulgas juhul, kui laenusaaja on juba tööandja vastava teate saanud.
   4. Üldised välistused
      LHV ei maksa hüvitist kindlustusjuhtumi korral, mis on põhjustatud tuumaenergia kasutamisest mis tahes eesmärgil või selle energia kontrolli alt väljumisest või radioaktiivsusest, terrorismist, sõjast, kodusõjast, invasioonist, mis tahes relvakokkupõrkest, massilisest korratusest, rahutusest, revolutsioonist, riigipöördest, streigist, konfiskeerimisest, arestimisest või töösulust.

   Hüvitamise üldpõhimõtted

5. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab LHV finantskahju, mis on tekkinud seoses sellega, et laenusaaja ei ole kindlustusjuhtumi tõttu võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi kindlustusvõtja ees. LHV hüvitamise üldpõhimõtted on järgmised.

   1. LHV maksab hüvitise välja kas kuumaksehüvitisena või ühekordse hüvitisena.
   2. Hüvitise määramisel lähtub LHV laenulepingu maksegraafikust kindlustusjuhtumi toimumise ajal ilma hilisemaid muudatusi arvestamata.
   3. Laenusaaja ühe laenulepingu kohta on hüvitise suurus piiratud summaga, mis on võrdne ühe laenulepingu krediidisummaga või selle jäägiga, millele lisanduvad kogunenud intressid, lepingutasu, paberarve tasu koos käibemaksuga ja kuutasu. Hüvitise hulka ei arvestata viiviseid ega leppetrahve.
   4. Kui mitu kindlustusjuhtumit esineb samal ajal, on hüvitise suurus laenusaaja ühe laenulepingu kohta piiratud kuumaksehüvitise summaga või ühekordse hüvitise summaga.
   5. Kindlustusandja maksab kindlustusjuhtumi korral hüvitist alates kindlustusjuhtumi toimumisest. Kui kindlustusjuhtumi toimumise ja sellest teavitamise ning hüvitise otsuse tegemise vahelisele ajale jääb laenulepingu maksegraafikust tulenev osamaksete tasumise päev, siis hüvitab LHV ka nimetatud laenulepingust tulenevad osamaksed kuni kindlustusjuhtumi aluseks oleva asjaolu äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kindlustuskaitse lõppemiseni.
   6. Kindlustusjuhtumi toimumise päev on:
      1. töötuks jäämise korral Eesti Töötukassas töötuna arvele võtmise päev;
      2. ajutise töövõimetuse korral töövõimetuslehel märgitud alguskuupäev;
      3. puuduva töövõime korral Eesti Töötukassas väljastatud töövõime hindamise otsuses märgitud puuduva töövõime perioodi alguskuupäev;
      4. surma korral surmapäev.
   7. Töökoha kaotuse ja ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi korral on omavastutus 30 päeva alates laenusaaja töötuna arvele võtmisest või töövõimetuslehel märgitud alguskuupäevast. Selle aja eest LHV hüvitist ei maksa.
   8. Töötuks jäämise, ajutise töövõimetuse ja puuduva töövõime kindlustusjuhtumi korral maksab LHV kuumaksehüvitist.
   9. Kuumaksehüvitise maksab LHV laenusaajale. Pärast vastava taotluse esitamist LHV-le võib hüvitise saaja olla kindlustusvõtja.
   10. Laenusaaja surma kindlustusjuhtumi korral maksab LHV ühekordse hüvitise, sealhulgas viivised ja leppetrahvid.
   11. Ühekordse hüvitise maksab LHV kindlustusvõtjale.
   12. LHV-l on õigus asendada kuumaksehüvitis ühekordse hüvitisega.
   13. Hüvitise väljamakse teeb LHV pärast otsuse tegemist kahe tööpäeva jooksul või vastavalt kokkuleppele hüvitise saajaga.
   14. LHV-l on õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest, kui selgub, et laenusaaja on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustusjuhtumi olulisi asjaolusid.
   15. Juhul kui LHV viivitab hüvitise maksmisega, siis on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras.

   Käitumine kindlustusjuhtumi korral

6. Laenusaaja peab kindlustusjuhtumi toimumise korral:

   1. teavitama kindlustusvõtjat kindlustusjuhtumist esimesel võimalusel pärast selle toimumist või sellest teada saamist e-posti aadressil finance@lhv.ee;
   2. järgima LHV ja kindlustusvõtja antud käitumisjuhiseid;
   3. andma LHV-le õiget ja täielikku teavet kindlustusjuhtumi asjaolude kohta;
   4. arvestama, et LHV võib kindlustusjuhtumi asjaolude kindlaks tegemiseks nõuda laenusaajalt dokumente ning kirjalikke ja suulisi selgitusi;
   5. võtma ennast pärast töötuks jäämist Eesti Töötukassas töötuna arvele ja teavitama sellest LHV-d;
   6. teavitama LHV-d töötuna arvel oleku lõppemisest, samuti töövõimetusperioodi lõppemisest või tööle asumisest;
   7. tõendama ajutist töövõimetust arsti väljastatud töövõimetuslehega;
   8. tõendama puuduvat töövõimet Eesti Töötukassas väljastatud töövõime hindamise otsusega.

7. Laenusaaja on kohustatud tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks ning vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist.

8. LHV peab pärast kahjuteate saamist:

   1. alustama viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist;
   2. teavitama laenusaajat sellest, millised dokumendid peab ta kindlustusjuhtumi põhjuse kindlaks tegemiseks LHV-le esitama;
   3. tegema hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ja otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kindlaks tegemist. LHV võib hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.

9. Kõik tingimuste täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

   Järelevalve ja kaebuste lahendamine

10. LHV tegevuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon. Kindlustatud isikul on õigus esitada LHV peale kaebus Finantsinspektsioonile, Sakala 4, 15030 Tallinn (telefon 668 0500, e-post info@fi.ee, veebileht www.fi.ee). Finantsinspektsioon ei lahenda LHV ja kindlustatud isiku vahelisi lepingulisi vaidlusi.

11. Kõik vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel tingimuste ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.

12. Vaidluste lahendamise kohtuvälised organid on Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorgan, Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn (telefon 667 1800, e-post lepitus@eksl.ee), ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Endla 10a, 10122 Tallinn (telefon 667 2000, e-post info@ttja.ee).

    Tingimustele kohalduv õigus ja tingimustest tulenevate nõuete aegumine

13. Tingimustele kohaldub Eesti Vabariigi õigus.

14. Tingimustest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.