Liigu edasi põhisisu juurde

LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.

III sammas

LHV Pensionifond Roheline Pluss

Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.10.2023 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Copper Miners ETF12,60%
Invesco Solar ETF10,63%
L and G Battery Value-Chain UCITS8,11%
Global X Lithium and Battery Tech7,60%
iShares Global Clean Energy ET6,12%
KraneShares Global Carbon Strategy ETF6,93%
WisdomTree Battery Solutions UCITS3,40%
Ignitis Grupe3,05%
Rockwool2,74%
QCP PE Fund III2,61%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,98%
Hepsor0,40%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.10.2023 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.10.2023)6 507 103,48 €
FondivalitsejaLHV Varahaldus
Omaosalus fondis468 750 osakut
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Depootasu määr: 0.0456%

Valitsemistasu: 0,49%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,99%

Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.

LHV Pensionifond Roheline Pluss

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS

Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.

Oktoober 2023: Rohelised ostukohad

Joel Kukemelk, fondijuht

2020. aasta koroonapandeemia tõi arusaama, et maailm tervikuna peab tulevikus muutuma jätkusuutlikumaks. Nägime siis suurt rallit rohesektoris, millest fondi esimesel tegutsemisaastal saime ka väga hästi osa. Sellele järgnenud 2021. aastal seisid rohenimed paigal ning 2022. aastal võttis kogu tähelepanu endale juba Venemaa-Ukraina sõda, inflatsioon ning kiiresti tõusma hakanud intressimäärad. Need muutsid rohetehnoloogia jaoks raha kalliks ja investorid rahapaigutuste osas väga valivaks.

2022. aastal tegid rohenimed läbi korraliku languse ning see langus on hilissügisese rammusa õunaussi kombel roheaktsiate hindu edasi purenud ka sel aastal. S&P Global Clean Energy indeks on sel aastal kukkunud lausa 35%. Mida kaugemal tulevikus on konkreetse roheettevõtte või uue rohetehnoloogia prognoositav kasumlikkus, seda suurem on ka olnud aktsiahinna langus. LHV rohelised pensionifondid on selles raskes keskkonnas pääsenud sel aastal 15%lise langusega, kuid teadmine, et oleks võinud minna hullemini, loomulikult ühelegi investorile rõõmu ei valmista.

Ma olen investeerimisega tegelenud 20 aastat. Investorite mälu on lühike, muutused toimuvad turgudel kiiresti ja mõlemas suunas. Üha uutesse kõrgustesse tõusnud intressimäärad on investorite, poliitikute ja tavakodanike tähelepanu viinud kliimaprobleemide pealt argiprobleemidele. Kuid ka see on ajutine nähtus. Täpset kristallkuuli pole kellelgi, kuid neile, kes mõõdavad oma investeerimisperioodi aastates, on rohelistes aktsiates nüüd tõenäoliselt kätte jõudnud ostukohad, mida 2020. aasta suurest rallist ilma jäänud lootsid ühel päeval saada. Aga nende ostukohtadega on ikka nii, et kui nad on kohal, siis vähesed julgevad neid kasutada. Kõige pimedam on enne koitu.

Oktoobri tulemus –10,7%

Oktoobris algas Iisraeli ja Hamasi suuremahuline sõda, mis tõstis niigi kõrgeid geopoliitilisi pingeid uuele tasemele ning vähendas investorite riski võtmise valmidust. Lõppenud kuu tähistas meie rohefondide jaoks ligi 4-aastase ajaloo nõrkuselt teist kuist tulemust – vaid korra septembris 2022 oleme näinud suuremat kuist langust. LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil –10,7% ja III samba fondil –11,1%. Oktoobri teises pooles vähendasime rohkem kui poole võrra oma madalama riskiga CO2 kvoodipositsiooni suurust ja liigutasime selle raha kõrgema riskiga päikeseenergia tootjate börsil kaubeldavasse fondi, mis moodustab meie rohefondist nüüd juba veidi üle 10%. Meie arvates on ostukohad selles sektoris nüüd kohal. Lisaks suurendasime oma positsioone vesinikutehnoloogiat arendavas Plug Poweris ja liitiumakude ümberkäitlemise tehaseid rajavas Li-Cycle’is.

Oktoobris tegime ka börsiväliseid rahapaigutusi. Esiteks investeerisime koos Quilvest fondiga üle 1 miljoni euro Norra jäätmekäitlusettevõttesse NG ning teiseks lubasime 1 mln eurot rohefondide raha paigutada Baltcap Infra II rohefondi, mis tegeleb taristusse investeerimisega Baltikumis ja siinses lähiregioonis – just selliste investeerimisvõimalustega, kuhu me börsi kaudu ise ligipääsu ei saa ja mis oluliselt mitmekesistavad meie investeeringute portfelli.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 46 erinevat investeeringut. 28% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 8% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% vesinikutehnoloogiasse, 4% CO2 kvoodiõigusesse ning 2% oli rahas.

Kui võtta kokku meie rohefondide üksikpositsioonid ning erinevad fondipositsioonid ja neist n-ö läbi vaadata, on suurimad 10 üksikinvesteeringut oktoobri lõpu seisuga Ignitis (3,1%), UPM (3,0%), Tesla (2,8%), BYD (2,7%), Saint-Gobain (2,6%), Renewi (2,5%), Rockwool (2,5%), Plug Power (2,2%), NG (2,1%) ja EDPR (1,8%). Renewi kaupleb vaid 4x 2024. aasta oodatavat EV/EBITDAt, Ignitis ja Saint-Gobain 5x, Rockwool 6x, BYD 8x, UPM 9x ja EDPR 11x. Täna leiab ka rohesektorist juba päriselt madalate valuatsiooni kordajatega ettevõtteid.

Investor või spekulant?

90% LHV rohefondide klientidest on nooremad kui 50 aastat. Pensioniea saabumiseni ja aktiivse tööelu lõpuni on veel pikk maa. Investeerimisperiood on sarnaselt rohefondide rahapaigutustele pikk ja see tähendab, et on piisavalt aega oma pensioniraha paigutuste positiivsete viljade nägemiseks. Tuleb lihtsalt aega anda.

Viimaste kuude languse järel soovitangi ma igal rohefondi raha suunanud inimesel endalt küsida, miks ta seda tegelikult teinud on. Kui põhjuseks on olnud usk maailma rohepöörde realiseerumisse järgmise paari aastakümne jooksul ja soov sellesse pikaajalisse trendi ka oma pensioniraha suunata, siis ma soovitan neid lühiajalisi langusi võtta rahulikult. Saate sarnaselt minuga iga kuu praegu lihtsalt odavama hinnaga roheaktsiaid enda portfelli juurde soetatud. Kui aga põhjuseks on olnud soov spekuleerida lühiajaliselt 2020. aasta suure tõusu järel veel kiiremale lühiajalise tõusu jätkule, siis… tuleb tunnistada, et see spekulatsioon pole õnnestunud. Aga ka sel juhul on mu soovitus sarnane: reeglina turgudel lühiajalised spekulandid kaotavad raha ja pikaajalised investorid teenivad raha. Ole investor, kelle silmi turul asetleidvad odavmüügid hoopis sära toovad. Ära ole spekulant, kes punaseid numbreid nähes ka enda vara paanikas kahjumiga müüma tormab.

Nii nagu paar aastat tagasi tehti turgudel suur viga null-intressimäärasid järgnevateks pikkadeks aastateks tulevikku ekstrapoleerides, ollakse minu arust ka praegu tegemas sarnast viga, kuid sedapuhku teises suunas. Ma ei oota nullintresside juurde naasmist, kuid kõrged riikide võlakoormad koos suurenenud kaitsekulutuste vajadusega toovad kaasa olukorra, kus eelarvetest lõigatakse intressikulude ja kaitsekulude katteks ära üha suurem ja suurem tükk, mis toob kaasa fiskaalpoliitika muutuse, mis jahutab otseselt majandust ning mille tagajärjeks on inflatsiooni ja intressimäärade langus. Oktoobris nägime esimest korda 16 aasta jooksul USA 10-aastaste võlakirjade tulumäära kerkimist üle 5% piiri. Kui intressimäärad hakkavad nüüd neilt tasemetelt allapoole tulema, kasvab kiiresti ka investorite valmisolek roheaktsiate eest kõrgemaid kordajaid maksta.

Novembri alguses oleme juba näinud esimesi märke, et intresside tõusmise aeg on võib-olla otsa saanud. Tulemuseks kuu esimestel päevadel kiire ralli ka meie roheaktsiate nimekirjas. Nii nagu liikumised võivad olla kiired allapoole, võivad need olla kiired ka ülespoole.

Rohepöörde pikaajaline trend

Skeptikud peaks siinkohal küsima, et ega vajadus rohepöörde elluviimise järele ole äkki vahepeal vähenenud. Vastus sellele on selge ei. Pigem võiks isegi väita, et viimase paari aastaga on saanud selgemaks, et kõike tuleb teha senisest kiiremini ja suuremas mahus.

Lääne-Antarktika jääkilp on sulamas kardetust kiiremini, tuues kaasa mereveetaseme tõusu, kliima muutuste algusaja juures olnud teadlased on üllatunud, kui kiiresti on viimaste aastate muutused päriselt toimunud ning USAs on värske küsitluse järgi juba ligi 70% inimesi tundmas, et kliima on täna muutunud ja nende elustandardit mõjutanud.

Oktoobris teatas ka Euroopa Liit oma niigi ambitsioonikate taastuvenergia eesmärkide karmistamisest ning Stockholmis kaalutakse tõsimeeli kesklinna piirkonnas sisepõlemismootoritega autode kasutamise keelustamist juba aastast 2025. Pikaajaline rohepöörde trend on selgelt olemas, ajutiselt kallim raha hind on mõjunud rohesektori investoritele negatiivselt, kuid pikem vaade näitab jätkuvalt tugevat taganttuult kogu rohepöörde investeeringutele.

September 2023: Roheline kärbseseen

Joel Kukemelk, fondijuht

September on seenemürgistuste tippaeg. Eesti mürgistusinfoliinile 16662 laekus sel septembril üle kahe korra rohkem kõnesid kui aasta varem. Igal aastal sureb seenemürgistusse maailmas vähemalt sada inimest, neist umbes pooled Euroopas. Just roheline kärbseseen on üks Euroopa ohtlikumaid seeni ja kasvab ka Eestis. Amatoksiinimürgistus algab 6-9 tundi pärast seene söömist oksendamisega, ravi saamata lõhub mürgistus maksarakke. Õnneks on Eestis kahele-kolmele inimesele vastumürgiks vajalikud doosid olemas.

Vaadates viimaste kuude valimatut müügilainet rohenimedes, tekib nii mõnelgi rohefondi investoril kohati rohelise kärbseseene söömise tunne ja kiusatus helistada mürgistusinfoliinile. Ma julgustaks seda siiski mitte tegema ja lühiajaliste liikumiste asemel keskenduma pikale väljavaatele. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess ja kannatlik meel on investeerimise juures kasu(m)lik omadus.

Septembri tulemus -3,0%

Intressimäärad jätkasid septembris tõusu ning survestasid koos Hiina majanduse nõrgenemisega kõiki riskantsemaid investeeringuid, sh rohesektorit. Sentiment tervikuna on rohenimedes oktoobri alguseks jõudnud väga negatiivsele tasemele, kus väiksemgi positiivne uudis võib tuua kiire pöörde. LHV rohefondide septembrikuu tootlus oli II samba fondil -3,0% ja III samba rohefondil -3,2%. Septembris panime tööle sisuliselt kogu fondis olnud vaba raha. Suurendasime oma positsioone õhksoojuspumpasid tootvas Nibe aktsias, kliima- ja küttelahendusi pakkuvas Zehnderis ning süsinikdioksiidi kinni püüdmise tehnoloogiat pakkuvas Aker Carbonis.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 45 erinevat investeeringut. 23% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 10% CO2 kvoodiõigusesse, 8% energiatõhususse, 6% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.

Rekordiliselt soe september – temperatuur tõuseb ja jää sulab

Võrreldes viimase 30 aastaga keskmisega oli september maailmas koguni terve kraadi võrra soojem, Eestis lausa kolm ja pool kraadi. Ma ei ole taliujuja, kuid selle suve viimane ujumine oli mul Eestis kalendri järgi juba pärast suve lõppu ja sügise algust 23. septembril. Temperatuuritõus on üha kiirem ja see on protsess, mis toidab iseennast. Mida soojemad on ilmad, seda rohkem sulavad Antarktika, Arktika ja Gröönimaa jääväljad, tundrad ja igikeltsad ning mäeahelike liustikud. Mida vähem on jääd, seda vähem päikesekiirgust peegeldub kosmosesse tagasi ja seda rohkem neeldub seda Maasse. Ja seda soojemaks meie „kasvuhoonet“ aina köetakse. Nagu ütles ÜRO kliimaraporti juhtiv autor Francois Gemenne: „Kuni jõuame süsinikuneutraalsuseni, purustatakse kuumarekordeid süstemaatiliselt nädalast nädalasse, kuust kuusse, aastast aastasse.“

Kui põhjapoolkeral on suvi just lõppenud, siis lõunapoolkeral sai läbi talv. Antarktika jääväljad saavutasid sel aastal oma maksimumi 10. septembril 17,0 miljoni ruutkilomeetri juures – see on tervelt 1,0 miljonit ruutkilomeetrit väiksem võrreldes varaseima rekordiga ning ca 1,5 miljonit ruutkilomeetrit vähem kui keskmiselt.

Kliima muutub, varem või hiljem toob see kaasa ka massiivse muutuse investeeringutes. Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas septembris taas, et selleks, et saavutada 2050. aastaks võetud CO2 emissioonide neto-null tase, on vaja veel sellel aastakümnel teha roheinvesteeringuid ca $4,5 triljonit aastas ja taastuvenergia mahte kolmekordistada. Investorina peame olema lühiajalise vastutuule osas kannatlikud, sest pikaajaline taganttuul on selgelt olemas.

Septembris käisin roheinvesteeringute käekäigust ja maailmas toimuvast rohepöördest ja sellega nii investoreile, tarbijatele kui ettevõtjatele kaasnevatest väljakutsetest rääkimas Äripäeva raadiosaates „Energiatund.“

August 2023: Nopime punaseid marju

Joel Kukemelk, fondijuht

„Polka“ maasikasort on enamikule tuttav, vähem teatakse aga samanimelist sügisvaarika sorti, mis annab saaki augusti teisest poolest kuni oktoobri lõpuni. Just siis, kui muid marju aiast noppida ei ole. Kuna nende õitsemise ajal pole vaarikamardikad enam aktiivsed, pääsevad need marjad ka ussitamisest. Looduslik konkurents on väiksem ja inimestele jäävad suured terved marjad sügiseseks maiustamiseks.

Paralleele võib tõmmata ka aktsiaturgudel toimuvaga. Siis, kui teised enam ei taha, on võimalik kõige magusamaid punaseid marju rahus ise noppida. Nopime siis.

Augusti tulemus –7,8%

August oli börsidele nõrk kuu, valusamalt said pihta nimed, mis on tundlikumad Hiina majanduse jahtumisele ja kõrgematele intressimääradele, muu hulgas suur osa rohenimedest vesiniku-, tuule- ja päikeseenergia vallast ning elektrifitseerimiseks vajalikest liitiumi ja vase tootjatest. LHV rohefondide augustikuu tootlus oli II samba fondil –7,8% ja III samba rohefondil –7,7%. Augusti languse järel oleme sisuliselt tagasi samas kohas, kus seda aastat alustasime, kuid rohenimede liikumised ongi keskmisest suuremad ja sellega tuleb lihtsalt harjuda. Fondi veidi enam kui kolme aastase ajaloo jooksul on meil olnud antud kuu tulemusest suuremaid kuiseid languseid kolmel korral ja suuremaid kuiseid tõuse kaheksal korral.

Augustis noppisime oma rohefondi portfelli eriti magusa vaarika, millel oleme silma peal hoidnud alates rohefondide loomisest: Rootsi börsil kaupleva energiatõhusust pakkuva õhksoojuspumpade tootja Nibe, mille aktsiaid oleme seni kogu aeg liiga kalliks pidanud, kuid mis pärast 40%list langust on lõpuks jõudnud hinnani, kust oleme tahtnud neid meie rohefondide portfelli soetada. Nibe on kasvatanud oma müügitulu viimased 13 aastat järjest iga aasta ning rohepöörde trend loob nende ärile täiendavalt väga viljaka pinnase järgmiseks paariks aastakümneks.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 45 erinevat investeeringut. 22% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 19% elektrifitseerimisse, 9% CO2 kvoodiõigusesse, 7% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 4% vesinikutehnoloogiasse ning 10% oli rahas uute investeeringute ja fondist väljamaksete ootel.

Sudu röövib eluaastaid

Augustikuus vahendas Wall Street Journal Chicago Ülikooli Energiapoliitika Instituudi ootamatut uurimistöö tulemust: – nimelt inimeste poolt sisse hingatav saastunud linnaõhk vähendab globaalselt inimeste eluiga keskmiselt isegi rohkem kui suitsetamine, kokku hinnanguliselt keskmiselt 2,3 eluaasta võrra. Kõige suurem õhusaaste negatiivne mõju on Indias New Delhis, kus see röövib koguni 12 aastat inimeste oodatavast elueast.

Kivisöe elektrijaamad, tossavad tööstused, sisepõlemismootoriga masinad on need, mis seda saaste kontsentreerumist linnades tekitavad. Aga puhtamad elektrisõidukid on tulemas. Selle aasta 2. kvartalis tarnis Tesla oma klientidele juba 466 140 autot, võrreldes aastataguse kvartaliga 83% rohkem. Hiina elektriautode tootja BYD tarnis samas kvartalis täiselektrilisi autosid 352 163 ja koos plug-in hübriidautodega kokku 700 244 sõidukit, 98% rohkem kui aasta tagasi samas kvartalis. Need on väga suured kasvunumbrid. Nii Tesla kui BYD on ka LHV rohefondide portfellis.

Kui aasta tagasi moodustasid elektriautod vähemalt 5% uute autode müügist 19 riigis, siis nüüd on see juba 23 riigis. Värskeimad 5% künnise ületajad on Kanada, Austraalia, Hispaania ja Tai. Ajalugu on näidanud, et kui mingi toote uuendusel ületatakse kriitiline piir, siis järgneb neile plahvatuslik müügikasv. Autode puhul tundub eri riikide näitel selleks piiriks olevat 5%. Näiteks Norras täitus 5% piir 10 aastat tagasi, Austrias 5, Hiinas 4, Saksamaal 3 ja Rootsis 2 aastat tagasi. Tänaseks on elektriautode osakaal uusmüügis nendes kolmes riigis kasvanud vastavalt 82%, 20%, 17%, 18% ja 39% peale.

Paarikümne aasta pärast saame ajalooõpikutest lugeda, kuidas sisepõlemismootoritega saastati linnaõhku ja lühendati inimeste eluiga, nii nagu täna loeme, kuidas rohkete hobuvankrite tõttu oli 120 aastat tagasi suurlinnades sõnnikukriis.

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon