III sammas

LHV Pensionifond Roheline Pluss
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.10.2021 seisuga

Suurimad investeeringud
Invesco Solar ETF9,82%
Global X Lithium and Battery Tech9,49%
iShares Global Clean Energy ET9,39%
iShares Inc iShares ESG Aware5,36%
Global X Copper Miners ETF4,31%
L and G Battery Value-Chain UCITS3,94%
Aker Carbon Capture3,30%
Lucid Group3,05%
Ignitis Grupe2,81%
First Trust Global Wind Energy2,71%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 32,06%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.10.2021 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.10.2021)5 199 770,81 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis468 750 osakut
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Depootasu määr: 0,0528%

Valitsemistasu: 0,49%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,03%

Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.

LHV Pensionifond Roheline Pluss

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS

Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.

November 2021: Palju-palju õnne sünnipäevaks!

Joel Kukemelk, fondijuht

Iga päev on mitmekümnel LHV rohefondi kliendil sünnipäev. Sel pühapäeval ehk 5. detsembril on mu kalli isa sünnipäev. Mitte „tavaline“ sünnipäev, vaid see, mille täitumisel tekib pika kogumisperioodi järel õigus igakuisele pensionile. Kuigi mu isa plaanib veel mõnda aega edasi töötada ja seeläbi tulevikus suuremat pensionit saada, on selle päeva saabumisel hea tunne, kui nooremas eas on olnud arukust raha kõrvale panna ja koguda nii II kui III sambasse ning ka omal käel investeerida. Ühel päeval läheb seda kõike vaja. Lisaks temale tähistab sel päeval veel 57 LHV rohefondi klienti oma sünnipäeva - palju õnne, tervist, nutikat finantskäitumist ja positiivsusest pakatavaid rohemõtteid teile kõigile!

Novembris kasvas LHV Rohelises Pensionifondis raha kasvatavate inimeste arv 9992 pealt 542 inimese võrra 10 534 peale ja oleme kogujate arvu poolest kerkinud kahekümne kuuest valikus olevast pensionifondist nüüd juba suuruselt kolmeteistkümnendaks II samba pensionifondiks Eestis.

Roheline Hepsor

Novembris toimus Eesti kinnisvaraarenduse ettevõtte Hepsori börsiletulek. Hepsor on tänaseks juba arendanud või arendamas Tallinnas neli uuenduslikku rohelist büroohoonet ning hindab kõrgelt energiatõhususe ja roheinnovatsiooni elemente ka oma teistes kinnisvaraarendustes. See eristab neid täna turul teistest tegijatest. Lisaks on juhtkonna ja omanike finantshuvid seotud ettevõtte käekäiguga, tuleviku visioon on ambitsioonikas ning pakutud aktsia hind mõistlik. LHV Rohelistel fondidel oli hea meel selles IPOs osaleda – meile allokeeritud aktsiad moodustasid 0,8% rohefondide kogumahust ning 9 korda üle märgitud emissioon tõusis esimesel kauplemispäeval kohe +38%.

Novembri tulemus –1,3%

Novembrikuu viimasel päeval Tallinna kesklinnas valgusfoori taga teeületust oodates kargas järsku maas istunud koer püsti ja lõi hambad mulle jalga. See iseloomustas hästi kuu viimasel börsipäeval nähtud langust, mis teravate hammastega fondi kuise positiivse tootluse negatiivseks muutis. Õnneks kumbki liiga valus ei olnud ning mõju on lühiajaline. II samba LHV Rohelise pensionifondi novembri tootlus liikus kuu jooksul vahemikus –1,3% kuni +3,4% ja kuu lõpetasimegi –1,3% numbri peal. III samba LHV Roheline Pluss fondi tootlus oli –1,2%.

Novembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 50 erinevat investeeringut. Kuu lõpu seisuga on 29% fondist investeeritud taastuvenergiasse, 16% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 10% vesinikutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 8% erinevatesse ESG fondidesse, 7% ringmajandusse ning 5% metsa- ja põllumajandusse.

Kliimakonverentsi lubadused

Novembri alguses toimus Šotimaal Glasgow’s pikalt oodatud kliimakonverents. Kriitikud on juba jõudnud kohtumise tituleerida ebaõnnestunuks, kuid ma nii karm ei oleks. Ainuüksi see, et kuu ajaga on CO2 tonni hind tõusnud 57 € pealt rekordilise 75 € peale, näitab, et roherevolutsioon on täies hoos. Glasgow’s mõistsid paljud ilmselt alles esimest korda probleemi tegelikku mastaapsust ning lepiti kokku, et uuel aastal Egiptuses COP27 raames kohtudes on osapooled oma võimalikud lahendusettepanekud juba sisulisemalt läbi töötanud ja valmis neid teistega jagama. Kuid tühjade kätega ka Glasgow’st ei lahkutud – oluliselt suuremat tähelepanu hakkab kohe saama metsa üleraiumise teema, metaaniemissioonide kärpimine, CO2 emissioonide kärpimine, taastuvenergiavõimsuse kasvatamine ja elektrisõidukite populariseerimine.

Sellel aastal välja tulnud ja Netflixis vabalt kättesaadavas dokumentaalfilmis „Breaking Boundaries: The Science of our Planet“ on üritatud ära kaardistada, kui kaugel asub tegelikult see piir, millest inimkond üle minna ei tohi, et säilitada meie planeeti sellisena nagu ta täna on. Reaalsus on see, et kui mõnes aspektis on piirini veel veidi ruumi, siis mõnes teises oleme aga piirist ammu üle. Aega oodata ei ole – rohelisi tegusid on vaja nüüd ja kohe. Selles valguses on eriti tervitatav näha Saksamaa uue valitsuse lubadust oma rohepööret kiirendada.

Oktoober 2021: 10 000 rohelist pensionikogujat

Joel Kukemelk, fondijuht

Olen sel aastal igal kuul teinud keskmiselt vähemalt 10 000 sammu päevas. Mõnele võib see number tunduda suur, mõnele väike. Mulle on olnud täpselt parasjagu. Kui me seda aastat alustasime, oli II samba LHV Pensionifondil Roheline ligi 3800 investorit. Sammudes saab 3800 suurune number kuidagi ruttu täis. Nüüd on meid aga 10 tuhat ja igat pensionikogujat sel moel sammuga lugedes on selge, et meid on juba päris palju! Aitäh igale investorile, kes rohepöördesse usub ja on oma pensioniraha pikaajalisse rohetrendi investeerinud! Oktoobrikuus kasvas LHV II samba rohefondis raha kasvatavate inimeste arv 611 inimese võrra 9992 peale ning lisaks sellele kogub 9199 inimest täiendavalt endale raha LHV III samba rohefondis.

Enefit Greeni debüüt

Möödunud kuul toimus Eesti taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni börsiletulek. Kui rahvusvahelistel börsidel on roheettevõtteid lisandunud väga tempokalt ja valik võib vähekogenud investoril silme eest juba kirjuks võtta, siis Eesti börsi jaoks oli see sisuliselt esimene roheaktsia. Loodame, et see ei jää viimaseks ja et siia tuleb lisa. Seda enam, et selles IPOs osales rekordilised 60 tuhat eestlast ehk pea iga kümnes tööl käiv inimene, demonstreerides investorite nälga pikaajaliselt tervislikemate rohepalade vastu.

Ka LHV rohelised pensionifondid osalesid Enefit Greeni aktsiate märkimisprotsessis, kuid tegime seda madalamalt hinnatasemelt, mille pealt meile aktsiaid ei jagunud. Mult on küsitud, et miks me oma märkimishinda ei tõstnud ja siis rohkem raha välja ei käinud? Vastus on lihtne: meie investeerimisuniversum ei ole piiratud Eestiga ning kui meil õnnestub sama või sarnane vara mujalt odavamalt kätte saada, siis teeme seda mujalt. Eesmärk on raha investeerida roheliselt ja võimalikult tootlikult.

Enefit Greeni aktsia on võrreldes Leedu börsil noteeritud Ignitisega 2021. aasta EV/EBITDA kordaja poolest täna ligi 60% kallim ja võrreldes 2024. aasta oodatava kordajaga ligi 40% kallim. Meie jaoks oli suur hinnataseme erinevus otsustavaks teguriks ja kuigi ühelt poolt on meil kahju, et 60 tuhat jaeinvestorit börsile pürginud roheaktsia hinna oodatust kõrgemale ajasid, on meil teiselt poolt jällegi erakordselt hea meel näha, et Eestis on nii palju roheinvestoreid. Mida aeg edasi, seda rohkem neist leiab loodetavasti tee ka LHV Rohelisse pensionifondi.

Oktoobri tulemus Rohelises +10,5% ja Roheline Plussis +10,2%

Oktoobris läksid meie rohenimed korralikult lendu ja tegime rohefondide ajaloo ühe tugevaima kuise tulemuse. Fondide ajaloolistest tippudest on nüüd puudu vähem kui 1 protsent. LHV rohefondide oktoobri tootlus liikus kuu jooksul vahemikus –2,6% kuni +10,8% ja kuu lõpetasime Rohelises fondis +10,5% ja Roheline Pluss fondis +10,2% numbri peal.

Tehingute mõttes oli oktoober meie jaoks väga aktiivne kuu. Sarnaselt septembrile suurendasime ka oktoobris oma positsioone Lucidis, Renewis ja Ignitises ning lisasime portfelli täiesti uute nimedena Soomest Wärtsilä ja börsil kaubeldavatest fondidest GRID’i, mis järgib Nasdaqi nutika energiavõrgu aktsiaindeksi liikumist. Kuu jooksul väljusime täielikult Yarast, Siemens Gamesast ja Nel’st – esimese ettevõtte puhul muutis meid ettevaatlikuks sisendihindade hüppeline tõus, kahe viimasega on meil tekkinud küsimusi ettevõtte juhtimiskvaliteedi ja valitud strateegia osas.

Oktoobri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel pensionifondil kokku 50 erinevat investeeringut. Kuu lõpu seisuga on 31% fondist investeeritud taastuvenergiasse, 16% akutehnoloogiasse, 15% elektrifitseerimisse, 10% vesinikutehnoloogiasse, 8% erinevatesse ESG fondidesse, 8% energiatõhususse, 7% ringmajandusse ning 5% metsa- ja põllumajandusse.

Sõda CO2 emissioonidega

Viimase 50 aastaga õhku paisatud CO2 emissioonidest on ca 25% pärit USAst, 22% Euroopa Liidust, 13% Hiinast, 6% Venemaalt, 4% Jaapanist, 3% Indiast ja 2% Kanadast. Kogu ülejäänud maailm annab kokku järele jääva 25%. Inimesi elab täna siin planeedil kokku 7,8 miljardit ja 30 aasta pärast on meid hinnanguliselt juba 10 miljardit.

Mahatma Gandhi on öelnud, et maakera suudab rahuldada kõigi inimeste vajadusi, kuid mitte kõigi ahnust. Kui kogu maailm tarbiks sama palju, samamoodi ja paiskaks õhku samas koguses CO2 nagu seda ameeriklased ja eurooplased on seni teinud, oleks õhku paisatud CO2 tänasest olukorrast 5 (!) korda suurem. Meie planeet ei kannataks seda lihtsalt välja. Siin peitub ka võti, miks USA ja EL on täna rohepöörde osas eeskuju näitamas ja CO2 emissioonidele sisuliselt sõja kuulutanud, kutsudes üles kõiki riike CO2 mahte vähendama ja netonulli taset sihtima. Muutuvast maailmast annab märku ka asjaolu, et oktoobri jooksul on CO2 emissioonide netonulli hiljemalt 2060. aastaks eesmärgiks seadnud endale isegi Venemaa ja Saudi Araabia.

Novembri kahel esimesel nädalal toimub Šotimaal Glasgow’s pikalt oodatud kliimakonverents COP26. Seal vastu võetud otsustest ja sellest, kas see kujuneb sama märgiliseks ürituseks nagu 2015. aasta Pariisi kliimakohtumine, kus eesmärgiks seati takistada õhku paisatud CO2st tingitud maakera temperatuuri tõusu üle 1,5 kraadi, kirjutan lähemalt järgmisel korral.